Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit
Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on sobiv ja üldistav 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte („Inimene on saladus”) Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?”) 2
öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3
2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika
testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2. Triin Marandi, 2005 Õppimine e-kursusel http://kodu.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf 3.Kuidas õpetada eriala keelt Metoodika käsiraamat Kristi Saarso, Elle Sõrmus http://www.e- uni.ee/kutsekeel/eestikeel/index.html
Tähendusvarjund-lisab mingi nüansi kas konteksti või tähendusnihke tõttu. Konnotatsioonid-väljendavad hinnanguid, suhtumist, tundevarjundeid. Usuaal e.tavatähendus- püsiv mistahes kontekstis, võrreldav põhitähendusega. Okasionaal e.juhutähendus- kõrvalekalle tavatähendusest, markeeritud nagu konnotatsioonidki. Konnotatsioon on püsiv, juhutähendus mitte. Otsene tähendus- denotatiivne. Ülekantud tähendus- metafooriline ja metonüümilne. Tähendusmuutuste põhjused- keelelised, ajaloolised, sotsiaalsed, psüühilised, tähenduslaenud. Polüseemia-suhe ühe ja sama sõna eri tähenduste vahel(ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust). Homonüümia- suhe eri sõnade vahel,millel on juhuslikult sama kuju, aga erinev tähendus. Sõna ja tähenduste eristamine- sünonüümitest, antonüümitest, moodustustest.
sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust. Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel "Rohelise seljakotiga mees" - nõukogude süsteemi ironiseeriv novell. "Kaheksa jaapanlannat". Viivi Luik Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt. Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev, Armin Kõomägi, Urmas Vadi, Mart Kivastik jt 1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri "Indigo" oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne. 90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk
tulevik(kosmos puudub), kolmas aeg on inimlik aeg, See on aeg, mis on inimese mõõdu järgi, needon need sündmused, mida paneme tähele ja suudame jälgida. (,,täna" ja ,,eile" on inimese aeg ja see on inimese mastaap ,,27", ,,28" on terminoloogiline aeg ajalool on lingvistiline väärtus - aja möödudes saavad asjad selgeks. Ajalugu on kognitiivne protsess ja teadmine metafooridele pühendas R mitu raamatut. Metafooriline aspekt(seakõrvadega näide) elav metafoor see käsitlus, et metafoor on marginaalne kaunistus, on vale elu on täis metafoore ja me mõtleme metafooriliselt. Mida arhailisem on kõne, seda rohkem on seal metafoore. Metafoor on keele elu. Metafooria on kogu meie mõtlemine, kogu meie kõne (nt toolil on JALAD(metafoor), aga kui proovida öelda metafoorita, läheb raskeks. R ütleb, et kõik on metafooriline. Metafoor on seotud modelleerimisega.
Kõnekäänu väljendi algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.) · Ebaloogiline vastandamine (Ma olen kas pime või ei näe.) · Inimese, inimeste rühma või olukorra karikeeriv iseloomustus(Ei muhulane põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane. Vastus: Vihast saab hea õlle, pahast hea piibu.) · Tõrjuvad vastused (õiget vastust ei taheta öelda, Kui vana sa oled? Kapsalõikuse ajal sain kaheaastaseks.) · Osatavad ütlused (Poiss, aja pull koju, perenaisel on kohvipiima vaja
Kuid Baudelaire jaoks see ei ole oluline. Kõik ajastule viitavad tegurid on eemaldataud, tähtis on vaid see lugu, mis võib juhtuda ükskõik millal, ükskõik kellega. Selles poeemis kohtub romantism sümbolismiga; õiglus ja ideaal kujundlikuga, läbi tavalise elusituatsiooni. 3 Võime eristada kaks liini: reaalne, igapäevane stseen mis võib juhtuda igaühega; ja sümboolne/metafooriline. See poeem töötab vastanditel. 1) Vaaeideke ja laps on kui noorus ja vanadus. Noorus on ja ilu võim. Noorust ja ilu on seoststaud juba Vana-Kreekas ,,headusega". Muidugi ei tähenda see seda, et vanadus oleks häbiasi või kuidagi halvem noorusest, kuid noorus tähendab veel ka (elu)jõudu ja võimalusi: kõik on veel ees. 2) Vanaeideke ja laps kui uus ja vana. Nad võivad sümboliseerida nii uusi ja vanu tuuli
lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida. Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest. Sageli haarab metafooriline väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost (Aava ja Salumäe). Siinkohal on hea näide Kasaku lõik: „Süües kasvab isu ja mõnikord juhtub, et alkoholitootjatele ei piisa sellest, et müüdav kaup on ise juba väga atraktiivne ning justkui kärbselint enam enda küljest lahti ei lase. Et isu täita, soovivad tootjad, et rohkem tegelasi nende kraami prooviks, ja lausa meelitavad kärbseid lindi äärde. Inimkärbeste
gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt. Me ei nimeta asju nende õigete nimedega. Me võime neist lahti öelda, aga metafoor on alati lühem tee, shortcut. Teisalt on nad lõksud me mõtleme asjadest nii nagu metafoorid on. Näiteid: 1
?) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt. Me ei nimeta asju nende õigete nimedega. Me võime neist lahti öelda, aga metafoor on alati lühem tee, shortcut. Teisalt on nad lõksud me mõtleme asjadest nii nagu metafoorid on. Näiteid: 1
», nt keele sstruktuur, stiil süzee. 3) autonoomne tähendus iga märk mõjub ka vahetult. NB! arusaamine nõuab keele tundmist :) Arusaamine on protsess, mis tugineb eelkõige märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamise viisid: referentsiaalne -- ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust signifikatiivne -- ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta metafooriline -- ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega orientatsioon alltekstile -- ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista F. Schleiermacher (1768-1834) -- pastor, filosoof, teoloog. Eristab ka hte arusaamise liiki -- tekstist ( grammatiline ) ja teksti autorist (psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise
2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, 8. Keel ja kõne
Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema suudeb lapsi enne magamaminekut ja on nukker, et neil pole raha lastele jõulukingitusi teha. Lapsed jäävad rahulikult magama, AGA SIIS tungib luukide vahelt valgus sisse ja süütab lambi laual. Lapsed ärkavad üles. (METAFOORILINE ÄRKAMINE?? Sest see valgus süütab lambi värk on kahtlane) Lapsed vaatavad aknast välja, mis lossis toimub ja mängivad, et ka nemad söövad kooke, mida lossilapsed süüa saavad. Järsku koputab keegi uksele ja sisse tuleb väike vanaeit rohelise mütsiga. Küürakas, lombakas, ühe silmaga. Räägib, kuidas tema väike tütar on haige ja ta otsib sinilindu, kes tooks tütrele õnne. Lapsed
neljale fundamentaalsele suhtele: õde vend, mees naine, isa poeg ja ema vend tütre vend. Seda nimetatakse sugupuu aatomiks. SUGUPUU JA BÜROKRAATIA Perekonnafirmad jne. See võib olla oluline üksteise aitamise jaoks, kuid samas ka koormaks järeltulijatele. Max Weber oli esimene sotsiaalteorist, kes kirjutas süstemaatiliselt sugupuul põhinevatest ja bürokraatlikest organisatsioonidest. METAFOORILINE SUGUPUU Tänu industrialiseerimisele ja laialdasele integratsioonile hakkas heterogeensus populaarsust koguma rahvusriikides. Üks inimene on väga paljudega seotud. Kõige mobiilsus. Abielu ideoloogia põhineb individuaalsel valikul. Võib jääda mulje, et sugupuu polegi enam oluline, aga sellel on siiski sümboolne ja sotsiaalne roll inimesele lähedase organisatsioonina. Natsionalism esitleb rahvust kui metafoorilist sugulaste gruppi. Sarnaselt ka de facto. Kui
Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2) Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Positiivsus ja negatiivsus Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje
rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem
vastata. Uurimisküsimust saad kasutada argumendi põhjaks oleva esialgse väite arendamise baasina. Uuringu väide aitab välja töötada tööplaani ning juhib metodoloogia ja spetsiifiliste meetodite kasutamist. Soovitused uurimisküsimuse tõstatamisel: * Tunne piirkonda ( oma uurimuse konteksti) * Laienda oma kogemustepagasit * Kaalu loomingulisust parandavate tehnikate kasutamist (ajurünnak, meelekaart, metafooriline mõtlemine, analoogiate kasutamine) Uurimisküsimuse tõstatamise kohta käivad soovitused põhinevad peamiselt kahel põhiteguril: * Konteksti, kus võimalikud küsimused asuvad, sukeldumine ja * proaktiivse, loomingulise lähenemise omaksvõtmine, et tuvastada võimalikke küsimusi. Proovi vältida tähenduseta küsimusi ning küsimusi, millele on juba vastatud. Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid. Kui sinu projekt hõlmab inimeste
olema kindel tähendus. Interpreteerimine Peirce’i mõistes pole dekodeerimine vaid lugemine. Allegooriline vastuoluline tegevus, mis ei jõua kunagi välja üheste tähendusteni. 6. P.de Man. dekonstrueerimise näited. De Man pühendab oma “Lugemise allegooriate” 1 ptk Proustile. Pealkiri on “Lugemine”. De Man analüüsib üht stseeni, milles peategelane on välismaailmast (suvi) eraldatud ja loeb oma toas, hämaras, vaikuses ja jaheduses. Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas,
TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades
Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem
abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess
abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess
4) Süntaktiline teave - fikseerib teate elementide ajalis-ruumilise paigutuse ja suhestatuse mitmetasandilistes hõlmavates struktuurides. Kunst reklaamis: 1) Ideede assotsiatsioon - vormisarnasus, vastand- ehk kontrastiassotsiatsiooni kasutamine, naabrusassotsiatsioon - kõik on mõeldavad. 2) Visuaalne või heliline kokkusobimatus - kujundite või kujundiosade kombinatsioon, mis tavaliselt kokku ei kuulu. 3) Metafooriline sümbolism. 4) Otsesed tsitaadid kunstist. Psühholoogiline mõju reklaamisõnumi vastuvõtu tulemusena: 1) Reklaam teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ninge nende kättesaamise võimalustest, mille järele inimesel on juba niikuinii vajadus (siin vahendab reklaam vajadust ja selle rahuldamist). 2) Reklaam mõjutab inimest valima olemasolevate erinevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesel tõepoolest kasu võiks olla (siin
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
Igasuguse teate koostisosad on kindlasti seesmises seoses ühendatud koodiga ja välises seoses teatega Jakobson "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." "Sarnasus valitseb külgnevuse üle, poeesial on läbivalt sümbolistlik, polüsemantiline olemus/.../ Väljendudes tehnilisemalt: iga segment on sarnasus. Iga metonüüm on metafooriline ja igas metafooris on metonüümia varjund". (Hawkes) Poeesia/proosa ja metafoor/metonüümia Poeesiale paneb aluse sarnasuse printsiip; ridade meetriline parallelism või sõnade riimimise kõlaline ekvivalents tekitab küsimuse semantilise sarnasuse ja kontrasti kohta. Proosat aga, vastupidi, antakse edasi põhiliselt külgnevusega. James Frazeri järgi jagunevad maagiliste riituste aluspõhimõtted kaheks tüübiks:
See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): ,,Mina olen tõde" (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida. Iblis saatan Dikr (zikr araabia k meenutamine) jumala 99 nime kordamine (peas või kõvahäälselt) Sama kuulamine (muusika kuulamine, tants või muusika tegemine) Metafooriline sufismi tee: ... ja Simurgh legendaarne lind (ei leidnud mitte 30 lindu vaid iseenda) Religioon Rooma Keisr ir iigis 27 eKr Augustusest saab Rooma esimene keiser 476 pKr Rooma Keisririigi lõpudaatum, kukutati troonilt viimane Lääne-Rooma keiser. Sünkretism erinevate jumalate samastamine Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad.
Selliseid reegleid saab reklaamipraktikas kasutada vaid see, kes riskib uskuda teadulikult siiani katteta hüpoteese ja praktilistel tähelepanekutel põhinevaid üldistusi. Peamised toote omadused, mis võimaldavad rääkida selle esteetilisest mõjust, on: 1. semantiline teave 2. ekspressiivne teave 3. kultuuriline teave 4. süntaktiline teave Visuaalne või heliline kokkusobimatus või vastuolulisus kätkeb samuti hedoonilise tooni potentsiaali. Metafooriline sümbolism nähtavate ja kuuldavate metafooride edastamine reklaamteates teenib vastuvõtjale sümboolse tähenduse ja assotsiatsioonide edasiandmise huve. Mõjustamispsühholoogia võtted Psühholoogiline mõju reklaamsõnumi vastuvõtu tulemusena ilmneb peamiselt kolmel erineval moel: reklaam teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järele inimesel on juba niikuinii vajadus; reklaam mõjutab inimest valima
On mõjutatud Freudist, kes lõi inimese teadvuse ja alateadvuse kõigile kehtiva mudeli. Ka Levi-Strauss lähtub ühtsest ja universaalsest allikast. Teine Freudi avastus, mille mõjusid näeme Levi-Straussil, on semantiliste üleminekute kirjeldamine mitteteadvusest teadvusse. Lähtudes totemismi teooriatest, asendas ta Freudi unenäo sümboolika müüdi sümboolikaga ja väitis, et müütiline mõtlemine on sarnaselt Freudi mitteteadvuse teooriale metafooriline ning transformatsiooniline, st. üks märk läheb pidevalt üle teiseks. Väidab, et ka kultuuri ehituse määravad ära binaarsed distinktiivtunnused. Müüdi uurimiseks kasutab ta binaarseid opositsioone: sakraalne/profaanne; elus/ surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Sensoorsete opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv ning mittesensoorsetena
hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta. 3)Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on
• Paar näidet mõistestuse rollist: • samale referendile võidakse viidata erinevatel täpsuse tasanditel (loom, koer, spanjel; minu õde, Mari, sekretär); • situatsiooni kirjelduses võib sisalduda dünaamilise mõistestamise strateegia, nt. staatilise situatsiooni kirjeldamine dünaamilise tähendusega väljendite abil: See maantee läheb Tallinna; Juba Tartus hakkas lund sadama. • Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). • Grammatika on keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu.
, tuletaks meelde, aitaks seostada. Vt slaidilt rohkem SÕNADE ÄRATUNDMINE JA T*HENDUSE MÕISTMINE Üks asi tunda sõnade süntagma tähendust, nt sõna jalg tunneme ära, aga see tähendus tuleb välja alles kontekstis. Konteskt määrab mis osa kontseptist on kasutusele võetud., võib olla situatiivne(otse olukorras endas ehk LIVE), verbaale (tekstide puhul). Nt ka sõna tuisk, poiss tuiskas toast välja, siin on ülekandtud tähendus (metafooriline). Kujutluste hierarhia: lind on lapse jaoks see, kes lendab, seeega kana ei oleks. Seega mis tunnuse alusel pannase asi paika? 6. LOENG Eelmine kord: kõnevõime ja selle kujunemine: kaks tingimust, et lapsel areneks kõne: keskkond ja tema antoomilis-füsiloloogiline seisund. Kõne jaotumine segmentideks mitmel tasandile i lange kokku alati keele üksustega. Kui väiksemi keeleüksus on foneem , siis väikseim segment kõnes on silp
Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“ (lesbilisest armastusest), 2008 „Puhastus“ (põhiteema 2 naise saatus II MS ajal ja järel), 2012 Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad tervitavad, tore, et kirjutatakse Eesti lähiajalugu; teisalt mitmed kirjanikut ütlevad, et väga ühekülgne ja liiga vägivaldne (Elma meelest pole). On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris
morfeemide, semantika või kõrgemal (fraaside ja lausete) tasandil. Igal tasandil näivad vead olevad paralleelset tüüpi (näiteks foneemiliste keelevääratuste korral näivad sõna alguse kaashäälikud minevat segamini teise sõna alguse kaashäälikutega ("sahistav tuul" "tahistav suul"). Rõhuline sõna näib vea tekkele rohkem mõjuvat kui rõhutamata sõna. Sõnade asendamisel süntaktilised kategooriad säilivad. Metafooriline keel Veel üheks keele uurimist väärivaks aspektiks on selle metafoorilisus. Keele sõnasõnalise kasutamise kõrval esineb piisavalt palju ka keele kujundlikku kasutust, eelkõige metafooridena. Metafoorid kõrvutavad kaht nimisõna viisil, mis rõhutab positiivselt nende sarnasusi ilma nende erinevusi ümber lükkamata. Sarnasused on metafoore meenutavad, ent nõuavad lisasõnade kasutuselevõttu ("... nagu kaks tilka vett, ... nagu sukk ja saabas ...")
KANJI SHOHO 161 94 108 ✄ いつ しゃ ✂会意 ✁M¨ark koosneb 聿 ja 者. Hoidmaks eemal kurje vaime ja o˜ nnetusi m¨uu¨ riti えつ と ehituste alla n˜ou 者 koos managa 曰. 堵 tuleb pidada 書 algm¨argiks, pintsli kujutis 聿 lisati hiljem. T¨ahendus ‘olulised kirjutised’ on samuti metafooriline. 議類 ⇒暖 白川字統 ⇒聿 白川字統 ⇒ 者 1 kirjutama 5 kirjam¨argid, kirjastiil, kirjakunst 2 kirjutis 6 muistsete d¨un ajalugu ja korraldusi 3 kiri (kellelegi) kandvad 4 profaane kirjutis
annaabi.ee 
