mõtted (objektid) sõnadesse (mahutitesse) ja saadab need (piki postiteed) kuulajani, kes võtab mõtted/objektid sõnadest/mahutitest välja. ,,Postipaki metafoor" sobib, kui lause tähenduse olemasoluks ei ole vaja konteksti. Metafooride ,,Mõtted (või tähendused) on objektid" ja ,,Keeleväljendid on mahutid" tähendus ei sõltu kõnelejatest ja kontekstist. Tähendus peitub neis samades sõnades - on raske aru saada, et metafoor meie eest midagi varjab, või et siin üldse metafooriga tegemist on (,,surnud metafoor"). Samas esineb näiteid, kus kontekst avaldab tähendusele mõju ja eraldivõetuna pole lausel mingit tähendust: ,,Palun istuge õunamahlakohale." Siit järeldub, et üks ja seesama lause võib tähendada eri inimeste jaoks ka erinevaid asju - konteksti olemasolu mõjutab metafoore. 4.Suunametafoorid (orientational metaphors) Suuna-ehk ruumimetafoorid omistavad mõistele ruumilise paiknemise: ees-taga, ülal-all, sees-
Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub.Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused,kõigi
sellepärast ma selle probleemi lahti selgitangi. Ahto Lobjakas mainib artiklis kahe põlvkonna vahelisi vastuolusid, mis erakonnasiseselt on tekkinud. Põnevaks teeb asja see, et probleemid tekivad vanema ja noorema põlvkonna vahel, mis sööb vaikselt erakonna kokkuhoidu 3. Ava A.Lobjakase väide ,,Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse suunas käega rahmavad, saevad oksa , millel istub kogu ühiskond." Milline kõnekujund see on. Tegu on metafooriga, kus on tahetud näidata, et kui poliitikud ei lahenda rahulolematusi, toob see endaga kaasa ühiskonna kokkuvarisemise. Samuti kehtib see ka nende poliitikute suhtes, kes rahulolematust näevad, kuid ei viitsi/taha selle lahendamisega tegeleda. Kodanikud saavad kohe aru, kes pole valitsusse loodud ja teevad kõik, et nendest lahti saada, kuna tegemata töö pärast kannatab nii riik kui ka inimesed. 4. Mida pidas A.Lobjakas silmas öeldes ,,... silmitsi Euroopa kriisiga."?
Koidula philiseks luuleanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn, arm, muld, rm, sda), millede sisust on ilustavate epiteetide (lem nn, itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, vrdluste ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele
b) Närvinõrkus c) Taandunud on loomulikul teel saadav naudingutunne d) Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete aievahetust: a) Gammaaminovõihape b) Serotoniin c) Dopamiin d) Kõik eelnevad 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega: a) Dopamiin b) Serotoniin c) Glutamaat d) Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet? a) Kits kärneriks b) Koer heintel c) Sadul sea seljas d) Vihma käest räästa alla 13. Uimastisõltuvuse diagnoosimise kliiniliste kriteeriumide alla ei kuulu: a) Tugev tung või sundmõte tarvitada ainet b) Võimetus kontrollida tarvitamisel käitu,ise kestust ja aine hulka c) Tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine manustamisel
Närvinõrkus c. Taandunud on loomulikul teel saada naudingutunne d. Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete ainevahetust a. Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11. Inimese mõnutunne on seotud eelkõige järgmise virgatsaine ainevahetuse iseärasustega a. Dopamiin b. Serotoniin c. Glutamaat d. Noradrenaliin 12. Millise metafooriga on kõige õigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet a. Kits kärneriks b. Koer heintel c. Sadul sea seljas d. Vihma käest räästa alla 13. Uimastisõltuvuse diagnoosimise kliiniliste kriteeriumide alla ei kuulu a. Tugev tung või sundmõte tarvitada b. Võimetus kontrollida tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine c. Tolerantsuse teke mis väljendub see aine manustamisel lüheneb aeg toime saavutamiseks 14
SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. ORGANISATSIOON KUI ORGANISM.......................................................................... 5 2. UURINGUD.......................................................................................................................6 3. ORGANISATSIOON.......................................................................................................10 4. MIDA METAFOORIGA PEALE HAKATA?................................................................13 5. KOKKUVÕTE.................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 15 Organisatsioon kui organism 4 SISSEJUHATUS Käsitletav teema põhineb peamiselt Gareth Morgani raamatu põhjal
teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5).
Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele
Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh
spordialadel, kus võitu aitas saavutada raha. Ent isegi oodides, mille kangelane on atleetikavõitja, räägiva Pindaros ja Bakchylides rohkem võitja perekonna mütoloogilisest päritolust ning tema kodulinna aust ja kuulsusest kui tema atleetikasaavutuse üksikasjadest. Võidujooksude ja maadlusmatside kirjeldusi, mida võiksime loota seal leida, pole lihtsalt olemas. Kui nende oodide lehekülgedel leidubki mõni tehniline atleetikatermin, siis on peaaegu alati tegegemist metafooriga, ja metafoorid ei ole spordiväljakul toimuva kohta kuigi kaalukad tõendid Lühim jooksudistants oli umbes 200 jardi pikkune ja vastas kreeka pikkusühikule staadionile. Staadioniks hakati nimetama nii seda jooksu kui ka rada, millel joosti; siit tuleb meie praegune staadion. Kirjutamata reeglite kohta ütleb Aristoteles, et näib olevat ükskõik, kas atleetikareeglid on kirja pandud või mitte.
maailma võimuvertikaale ja selle süsteemi sõltuvuslikku ülesehitust, kus igal lülil on taandatuna omandisuhtele kindel funktsioon. Kasak ei kasuta oma tekstis väga palju metafoore, kuigi arvamuslugedes on neid tihtipeale palju rohkem kui näiteks uudislugudes, mis on pigem range ülesehitusega ja väldivad ilukirjanduslikku ülespuhutust. Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada. Kasak esineb näiteks sellise metafooriga, et „Turundus on nagu mitme peaga lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida. Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest.
asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide
kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste
allegooria ( mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta ), iroonia ( pilkav teesklus öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele ), poeetiline liialdus e hüperbool, poeetiline vähendus e litootes, vastandväljendus e oksüümoron, sünteesia ( kõnekujund, mis ühendab eri meete tajusid märkivaid sõnu. 4. Metonüümia sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kujundikeelest ei ole pääsu: ühe võtte vältimine elavdab teise. Poeetilise rollita kanduks tekst ilukirjandusest välja. 10. Lausekujundid. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ).
tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H. Runneli luuletus “Üks veski seisab vete pääl” kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooriat esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. METONÜÜMIA sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas (G. Suits). Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb erinevaid asju, siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest. Sinise taeva
märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist.
Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) • Ümberütlus – ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) • Allegooria – ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. • Metonüümia – tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. • Salm – ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. • Kinnisvormid – ballaad, sonett, eleegia, ood, pastoraal, epigramm • Ballaad – algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul • Sonett – puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega • Itaalia sonett – 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute
Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega,
Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a
suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus
Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb? Ajalugu on filosoofiline protsess, 1 poolt on see see millest tuleb aru saada, 2selt poolt see ise seletab asju Kõik protsessid, kus elame on seotuf metafooriga Metafoor on kaudne tõde See ütleb ühte, aga peab silmas teist Metafoorid on mudelid, mis aitavad aru saada asjadest, mis muidu oleks väga keeruline öelda "Pane tuli põlema" .. kõik saavad aru "Pane ennast põlema" see on metafoor.. kuigi samas see on palju vähem metafoor kui pane tuli põlema .. seal tegemist panemise ja põlemisega Metafoorid aitavad meil elada
Ümberütlus (perifraas) nähtuse silmpaistva joone rõhutamine, nimetuse ümber ütlemine Tabu sõnakeeld Eufemism maheväljendus Sümbol võrdkuju Allegooria mõistukõne, tekst vihjab millelegi, millest otsest juttu ei tehta Hüperbool poeetiline liialdus Meioos/litootes poeetiline vähendus Oküümoron vastandväljendus Sünesteesia eri meelte tajusid märkivate sõnade ühendamine Iroonia pilkav teesklus Metonüümia sarnaneb metafooriga, kuid nähtuse erinevuste võrdlemise asemel seostatakse nähtuse sarnaseid jooni. Kaudne kõnetegu väljendatakse üht, kuid taotletakse midagi öeldust suuremat Lausekujundid ehk figuurid Lausekujundid mängivad sõnastusega. Kõige levinumad on kordused - sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike mõtete kõrvutamist nimetatakse antiteesiks (vastuseade). Astendus mõttekordus, kus esineb tähenduslik tõus või langus
Kõnekujundeid: epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale; võrdlus: kõrvutamine ühistunnuse alusel; metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti; isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule; allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta; ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes; metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi; iroonia: pilkav teesklus, kus öeldakse üht aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundeid: kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul; parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega; antitees:
Nt sinise taeva silm- ilmse sarnasuse tõttu silmaga vihjatakse päikesele. Metafoori alaliigid: Isikustamine- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Nt lauluisa, kirjaneitsi Ümberütlus e. Perifraas näit. loomade kuningas = lõvi Allegooria- abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine Metonüümia- sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb erinevaid asju,siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest.Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik
suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus
taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) Ümberütlus ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8 Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? toovad esile ülekantud tähenduse, mitmetähenduslikkuse, kujundlikkuse Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?)
märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. Süntagmaatilised reeglid panevad paike järjekorra. Paradigmaatika – lisab käände- ja pöördelõpud. Kui saad lauses sõna asendada, siis tähendus muutub 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte 12 vormist.
IROONIA e PILKAV TEESKLUS ! Öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele - Kapsapead ja kaalidintellektuaalid (H. Runnel). ! ! Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini Lihtne luuletus Jüri Üdi (J. Viiding) Kord öeldi õnn tuli õuele ja õu sai õnne täis õnn tuli siis ka kambrisse ja kamber sai õnne täis viimaks õnn tuli sahvrisse lauta ja aita ka rõivad veel mahtusid kohvrisse siis pidi minema METONÜÜMIA ! Sarnaneb METAFOORIGA tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires - oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor Sinise taeva latern; sinise taeva ratas - metonüümia Metonüümia lähtub objekti (nähtuse) enda (ja vähem teise nähtuse) ilmsetest tunnustest. Sinise taeva tuli ja päike tungis tuppa on selge metonüümia. Erinevad stiilid segunevad kergesti
Hea kondiiter ei küpseta kurepesasid gaasipliidil 1.Kvaliteetne 1. ,,kokk" 1. Kuum laine 1.linnupesa 1. Seisund/olek 2.südamlik 2. Pagar 2. Toidutegem. 2. Kond. toode 2. Liikumine 3.maitsev 3. Ärimees 3. Küte 4. osav 4 x 3 x 2 x 2 x 3 = 280 tähendust omavahel ristates Peab vaatama, mis kordub ja mis on omavahel seotud o C) Seotud tekstist tihti ei piisa. Signifikatiivne strateegia on seotud veel ka metafooriga sõnad, mida kuuleme, tähendavad veel midagi lisaks o D) Tesaurus frame (raam). Roge't thesaurus semantiline sõnaraamat; 7 sammu 7. Sõnal saab alati sõnatähenduse. Võib ka vähem aega võtta, aga viimasena alati 7. Toob lahenduse. Thesaurus kõneleja seisukoht teate, mida tahate öelda, aga ei saa seda öelda. Tesaurus kreeka keeles ,,varandus", tesaurus oli selline sõnaraamat,
Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes ootab surma ). Personifikatsioon isikustamine Perifraas e ümberütlus rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes, Näide: Lauluisa (Kreutzwald), Kirjaneitsi (Koidula); kasutatakse ka mõistatustes. Sümbol e võrdkuju on metafoorne kõnekujund, mille puhul üldtuntud kujund, pilt või märk
Hea kondiiter ei küpseta kurepesasid gaasipliidil 1.Kvaliteetne 1. ,,kokk" 1. Kuum laine 1.linnupesa 1. Seisund/olek 2.südamlik 2. Pagar 2. Toidutegem. 2. Kond. toode 2. Liikumine 3.maitsev 3. Ärimees 3. Küte 4. osav 4 x 3 x 2 x 2 x 3 = 280 tähendust omavahel ristates Peab vaatama, mis kordub ja mis on omavahel seotud o C) Seotud tekstist tihti ei piisa. Signifikatiivne strateegia on seotud veel ka metafooriga sõnad, mida kuuleme, tähendavad veel midagi lisaks o D) Tesaurus frame (raam). Roge't thesaurus semantiline sõnaraamat; 7 sammu 7. Sõnal saab alati sõnatähenduse. Võib ka vähem aega võtta, aga viimasena alati 7. Toob lahenduse. Thesaurus kõneleja seisukoht teate, mida tahate öelda, aga ei saa seda öelda. Tesaurus kreeka keeles ,,varandus", tesaurus oli selline sõnaraamat, kuhu oli pandud kõik
diskursus: see on midagi loomulikku, normaalne. Ehk: loodus ja ajalugu aetakse segamini. 2.osa järelsõna. "What is a myth, today?" poliitiline kõne. Müüdis esineb 2 astet: I aste on denotatsioon (esmane, otsene tähendus); II aste on konnotatsioon (on teisene, kaudne tähendus) Nt. ,,Siga" on I astmes loom, II astmes aga loll inim. Et II aste tööle hakkaks peab olema ühine kultuuriruum. I tasandi tähistaja ja tähistatava suhe muutub II tasandi tähistajaks uuel tasandil (nt. metafooriga) Barthese müüdid hakkavad tööle II tasandil. II astme tähenduse puhul märk muutub ise tähistajaks. Müüdid luuakse konnotatsioonitasandil. Müüt aitab meil millestki aru saada, selgitab meile midagi paneb meid millegi kohta midagi arvama, surub meile midagi peale. Saussure vaatab seda sama ideoloogia tasandil. Müüdid on mitmetähenduslikud. Seetõttu saabki neid ideoloogiliselt kasutada. Müüdi rollid: 1) Toob ilmsiks, selgitab meile midagi maailmast, aitab meil siin elada
rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades
kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat nagu E. Enno. Allegooria Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H.Runneli luuletus ,,Üks veski seisab vete pääl" kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. Metonüümia - sarnaneb sageli metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas. LAUSEKUJUNDID ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud.
hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud. 80ndate lõpp on periood, mida kutsutakse metafooriga laulev revolutsioon, mis hõlmas mitmeid suuri rahvaüritusi nagu Balti kett ja Eestimaa laul. See on rahvusliku tõusu ajastu, taasärkamisaeg.80ndate lõpust võetakse suhteliselt selge kurss Eesti riiklikule iseseisvumisele ja eesmärgiks saab iseseisvuse taastamine.Luuakse keeleseadus ehk dokument, mis annab eesti keelele riigikeele staatuse. Selle kõrval ka suveräänsusdeklaratsioon, mille mõtteks oli see, et ta annab Eesti seadustele ülimuslikkuse nõukogude seaduste ees
o Jaanuse vanaisa lugu; o Jaanuse suhe mõisaperega; o ajalooline lugu/jutustus sündmusest, mida Eesti ajaloos tuntakse Jüriöö ülestõusu nime all; Sissejuhatus: ajalooline taust, kus põhjendatakse situatsiooni, kuhu sündmused projetseeritakse. Meeleolu tekitamine: iroonia, metafoorid: karjane ja lammas (Villu kasvatas võõrastele, kristlik metafoor), teisi rahvaid seostatakse kiskjate, metsikute loomadega, kelle instinkt on rünnata – seostub omakorda lamba metafooriga: loomariigi allegooria; töötegemine. I osa: kõneldakse maailma muutlikust näost. Eessõna on kirjutatud oma aja positsioonilt vaadates, on kaasaja elava jutustaja arusaamine ajaloost. Samamoodi, nt Jakobsoniga võrreldes leiame selle muutuse, ülemineku motiivi. Naabrite teema on tähtis. Eestlaste ja erinevate rahvuste vastandust võime teisendada mina/meie – teine/teised vastandusele. Need opositsioonid hakkavad tööle ka hiljem selles tekstis. Põlvkonnalt
mote) 2 · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale) · Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e
8. Majandus - karjäär kui ressurss. otsustanud edasi rühkida. Ta oli teadlik ka sellest, et sammudest, mida ta astub, moodustub tema tütre pärandus ja viis, kuidas tütar oma karjääri kujundama hakkab. 9. Jutustus - karjäär kui lugu. Iga metafooriga süvenes ja laienes arusaamine iseendast ning kasvas karjääri Loetletud kujundid on kaalukad ja nendega tabatakse erisuguseid vaatenurki planeerimise paljude tahkude mõistmine. See protsess aitas laiendada arusaamist karjäärile. Peale analüüsi jõudsin ma aga veendumusele, et see nimekiri pole iseendast ja tõsta enesehinnangut. Ühtlasi sai Jessi ka uusi teadmisi. ammendav
t. kuidas viimased tekivad inimeste igapäevases suhtluses, inimese ja keskkonna vahelises interaktsioonis ja kuidas neid kujundatakse sotsiaalsete institutsioonide poolt (kool, meedia, sõjavägi jne). (Vrdl ideoloogilised riigiaparaadid L. Althusseril.) Ülaltoodud määratluste puhul oluline pöörata tähelepanu pingele, mis tekib vastandlike seisukohtade vahel: (1) kultuuri käsitletakse kui mingit eksisteerivat entiteeti (,,kultuur on x") (vrdl lääne mõtteloos väga levinud metafooriga, mis näeb inimese mõistust otsekui mingit konteinerit, anumat, millesse mingi info nt kultuurilised teadmised - aja jooksul sisse valatakse) (2) kultuuri käsitletakse kui protsessi, arengut (,,kultuuristumine/sotsialiseerumine viib x-ni"). (selle seisukoha järgi pole kultuur ei ,,inimeste peades" ega ka neist väljaspool, vaid sünnib inimestevahelises suhtluses, konkreetses keskkonnas tegutsemises jne) PSÜHHOLOOGIA JA KULTUUR: AJALOOST
kas: 1) on tegemist sünonüümiga, st ühe ja sama sõna mõiste tähistamisega erinevate sõnade abil; 1 2) on tegemist homonüümiga , st erinevate mõistete tähistamisega sama sõna abil; 3) eitav sõna tähistab tegelikult jaatavat mõistet või vastupidi (nt mittelaisk on positiivse tähendusega, vastandudes mõistele laisk); 4) on tegemist metafooriga, st sõna tähenduse ülekandmisega nähtustele või esemetele (käesoleva loendi p-d 1-4 vt Vuks op cit); 5) on tegemist keele üldmõistega või juriidilise erimõistega: tavakeeles ehk keele üldtähenduses võib mõiste sisuks olla midagi muud kui juriidilisel erimõistel legaaldefinitsioonis ehk ametlikus määratluses. Viiendas punktis esitatut käsitaks homonüümi erivormina, mille juhul mõistet kandva termini
annaabi.ee 
