vesi liigub väga aeglaselt, soolsus ühtlane 34,7-34,9 promilli, päikesevalgust ja taimi ei ole. Loomi siiski leidub, omapäeane ürgne fauna. Abüssal kitsamas tähenduses; Ultraabüssal ehk hadaal sügavus üle 6000m, vastab süvikute põhjale. Läänemeres puudub. Valgusvööndid maailmameres Eufotiline valgustatud. Düsfootiline vähese valgusega. Afootiline ilma valguseta. 6 7
turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav
vööndiks (euphotic zone)--see on piirkond, kuhu ulatuv valgus on küllaldane,et võimaldada autotroofsete (fotosünteesivate) taimede elutegevust. Eufootilise vööndi alumist piiri nimetatakse kompensatsiooni sügavuseks, see asub väga selgeveelistel ookeanialadel200 (maks. 270) m sügavusel, st. sellisele sügavusele ulatuvad vetikad. Maailmamere mõõtmeid arvestades võime öelda, et makrofütobentos on koondunud kitsale rannaribale (litoraali). Allpool asub afootiline vöönd, kus elutsevad heterotroofsed organismid (loomad, seened, bakterid). Bioloogid kasutavad eufootilise vööndi e. litoraali paremaks kirjeldamiseks kolme alajaotust: Supralitoraal kõige ülemine e. nn. pritsimise vöönd, see on veepiirist ülevalpool asuv ala, kuhu ulatuvad lainete pritsmed. Eulitoraal - perioodiliselt tõusu ajal üleujutatav ja mõõna ajal kuivaks jääv ranna-ala. Sublitoraal - alaliselt vee all olev mereala, mille alumiseks sügavaimaks
3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m. · Toiduahel ookeanis. Algab fütoplanktonist. · Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Väetiste sattumine veekogusse. · Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Süvaveekerge ehk uhkvool e apvellig on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Oluline Peruus, Tsiilis. · Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. · Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose
Migratsiooni põhjused on valgus ja sügavusel, st. sellisele sügavusele temperatuur. ulatuvad vetikad. Maailmamere · Zooplanktonil esineb peaaegu mõõtmeid arvestades võime öelda, kõigil zooplankoni rühmadel et makrofütobentos on koondunud migreerumine, mille suund on kitsale rannaribale (litoraali). fütoplankteritele vastupidine - sage Allpool asub afootiline vöönd, kus on olukord, kus zooplankterid elutsevad heterotroofsed laskuvad päeval sügavamasse organismid (loomad, seened, (pimedamasse, toitainevaesesse ja bakterid). 1 · VERTIKAALSEL LEVIKUL · Väga praktiliseks ja lihtsaks VALGUS KÕIGE OLULISEM vahendiks valgustingimuste TEGUR
Samuti kiskja eest põgenemine ja saaklooma tabamine. Karjas ohutum. Veevajaduse rahuldab tihti toit. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist. 2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis. Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist