Abüssaalis puuduvad päikesevalgus ja taimed täielikult, vesi liigub seal väga aeglaselt ja seal on väga suur rõhk (300-1100 at). Süvaveelisi süvikuid, mis hõlmavad vaevalt 1 % ookeani põhjast, nimetatakse ultraabüssaaliks. (Loomade elu I) Samal viisil jaotatakse ka ookeanide veemassiivi ehk pelagiaali kihid: epipelagiaal on kogu ookeani veele orgaanilist ainet produtseeriv vetikate arenemise tsoon. Batüaalile vastab batüpelagiaal ning abüssaalile abüssopelagiaal. (Loomade elu I) Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult.
Kemoautotroofid elavad ookeani põhjas (neid peetakse vanimateks mere vormideks). Kemoautotroofid moodustavad arhede grupi. Erinevad teistest kardinaalselt. On suhteliselt väikeserakulised. Kolmas rühm on eukarüoodid. Nitrifitseerivad bakterid on bakterite all eraldavad põhilise osa lämmastiku ringlusest. Maailma mere jaotus: 5 erinevat sügavustsooni epipelagiaal (pind-150m) samas ka eufootiline tsoon mesopelagiaal (150-1000m) batüpelagiaal (1000-4000m) abüssopelagiaal (4000-6000m) hadopelagiaal (6000m-põhi) 90% ainevaetusest leiab aset epipelagiaalis. Ülevalt alla pudenevast energiast jõuab hadopelagiaali 1-2%. 01.04 Plankton ehk ujuv hõljum Nii mere avaosades, kui ka järvedes on suur sortiment taimi ja loomi, kes on hõljuvas olekus, nad on kas passivsed või ujuvad, kuid ei suuda aktiivselt vastuvoolu ujuda. Zooplankton: Paljud planktoni hulka kuuluvad loomad liiguvad läbi veesamba üles-alla. Kindlat põhjust ei
annaabi.ee 
