Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"estuaarid" - 18 õppematerjali

estuaarid – poolsuletud rannikuveekogud, millel on vaba ühendus ookeaniga, vesi on märgatavalt lahjendatud.
thumbnail
7
doc

Mereteaduse mõisted

Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed alandavad Põhja-Jäämere ääremeredes soolsust 10-34 promillini. Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi. Meredes oleneb loodete suurus ühendusest ookeaniga (Läänemere ca 10cm, ookeanis 0,5-2 m), mõnes kitsas lahes, näiteks Bristoli laht Suurbritannias 10-12m. Rannikualad, atollid, fjordid, estuaarid Mered liigitatakse: · ääremered (jaapanim meri ja Põhja-Jäämere äärsed mered); · sisemered (Läänemeri, Vahemeri); · saarestikuvahelised mered (Jaava ja Iiri meri) Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks ­ Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks ­ Kaspia ja Araali. Lahed- suhteliselt väike maismaasse lõikuv ookeani- või mere osa. Lahe hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev....

Mereteadus
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemid

ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...

Ökoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

· 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides varieerub produktiivsus suures ulatuses. Hinda loetletud piirkondade suhtelist produktiivsust skaalal: kõrge, keskmine, madal 39. 1) Süvaookean keskmine 2) Kõrb- madal 3) Niiske rohtla- kõrge 4) Madal järv- kõrge 5) "Moodne" põllumajandus- keskmine 6) Estuaarid , rannikumeri- kõrge 40. Loetle inimese peamisi energiaallikaid. Millised keskkonnaprobleemid on seotud nende energiaallikatega? · 40. Fossiilkütused ­ lõpevad otsa ja reostavad · Taastuvenergia ­ kulukas ja tülikas · Tuumaenergia - ohtlik · 41. Loetle inimese tuleviku energiaallikaid. Millised keskkonnaprobleemid seonduvad nende energiaallikatega? · 41. Päikeseenergia ­ ebaefektiivne paljudes piirkondades · Tuuleenergia ­ tekitab müra- ja vibratsioonisaastet, kasutatav...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
189 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

· Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: ­ kliima, eriti temperatuur ja sademed ­ mullatüüp ­ reljeef ja ka kõrgus üle merepinna ­ tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD,...

Ökoloogia
99 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam ­ Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri ­, 5 promillist kuni 30 promillini. Eriliselt kõikuv on vee soolsus seal, kus ookeanidesse jõgede suudmealadel. Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Hüdrokeemia mõisted

· Biopuhastus ­ mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide k...

Hüdrokeemia
41 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb jõel sujuv pikiprofiil, mis läheneb nn. tasakaaluprofiilile. Sel juhul on erosioon tasakaalus settimisega. Jõe pikiprofiil on ülemjooksul tavaliselt järsem, alamjooksul laugem, kuid esineb ka vastupidiseid juhtumeid. 17. Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüst. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Põhjapook meridionaalsetel jõgedel on parem kallas kõrgem, järsem ja tugevamini uuristatav, Lõunapoolk vastupidi. Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena.Delta kujutab endast kujunemisjärgus olevat alluviaalset tasandikku. Deltade kujunemine võib viia maismaa tekkele madalmerest...

Keskkonnafüüsika
7 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Arvati, et järved arenevad toitainete suurenemise suunas (setete lagunemine), kuid kui järv kattub taimedega, siis muutub veekogu toitainetevaeseks. Inimtekkelise reostuse tagajärjel on suurenenud fosfori hulk, mis on põhjustanud fütoplanktoni vuhamise ja seejärel veekogud autrofeeruvad. Hapnikuvaeses vees on vähe kalu, kuid palju sääsevastseid ja harilikke mudatuppe. Veesamba paksus mõjutab produktsiooni ka meres. Estuaarid käituvad nagu toidulõksud, kuid oluline on ka sügavus. Äärekooslused - madalakasvulised taimed kasvavad põhjale kinnitunult. Sellised alad on produktiivsed, sest lisaks kõrgtaimedele suurendab produktiivsust taimne hõljum. Avameres puuduvad kinnituvad taimed. Merevetikate vöönd on 20X produktiivsem kui avameri. Sood ja maršid on produktiivsed, kuid loomne produktsioon on madal, sest seal kasvab palju taimi, mis sisaldavad kiudaineid, mida loomad ei söö...

Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

• Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD,...

Ökoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

· Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: ­ kliima, eriti temperatuur ja sademed ­ mullatüüp ­ reljeef ja ka kõrgus üle merepinna ­ tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD,...

Ökoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

• Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid  Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)  Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne)  Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused....

Ökoloogia
71 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Indoneesia

Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid ehk jõe suudmeosad, mis on mere poolt üle ujutatud, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid. VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused...

Ökoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla?...

Maateadused
39 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Malai saarestik referaat

Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire,toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine.Tüüpilised on õhujuured,liaanid epifüüdid. Suured imetajad, nagu sumatra tiiger, jaava jasumatra ninasarvik, orangutanid, india elevant ja leopardid on laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid , mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad linnud maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi...

Keskkonna ja loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla?...

Maateadus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun