Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik
2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.
Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso
(Kerkimine või vajumine) Kõikuvliikumised on maa sisejõudude poolt põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuutealadega. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri.kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfi aladel. 2- mandrinõlv mandrilava järsk üleminek ookeani põhjaks. 3- ookeani põhi (tasase, lainja pinnamoega) moodutab ookeanist kõige suurema osa. 3a süvikud tekkinud ookeanilise laava liikumisel mandrilise alla.Paiknevad valdavalt mandrite lähedal. 3b- vulkaanilised saared/mäed.tekkinud nn kuumapunkti piirkonnas. 4. ookeanite keskmäestike vöönd.Pikkus üle 70 000 km KUUMPUNKT vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamisekolle.kuumpunkt ei allu laamade liikumisele.
Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus. Kilp-platvormi osa kus paljanduvad aluskorra vanad kirstalsed kivimid. Platvorm-tektooniline stabiilne ala millel võib esineda kõikuv liikumisi. Mandrilava e. self-mandrite veealune jätk mille sügavus ei ole rohkem kui 200 m. Kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paikevad selfilt Mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjaks Süvikud tekkinud ookeanilise laama liikumisel madrilise laama alla Vukaanilised saared või mäed nii nim. Kuuma punkti piirkonnas( kuumapunkt on süvavahevööst pärit kuumade kivimite üles sulamis kolle). Kuumapunkt ei allu laamade liikumisle. Ookeanide keskmäestike vöönd mille ulatus on üle 7000km. Vulkanisim Kilpvulkaanid Magma aluseline ja vedel ning tekivad suure pindalaga lamedad vulkaanikuhikud.ookenipõhi Kuhike. Kihtvulkaanid
muutuda ps., madalast rannikumerest lahtedest võivad tekkida järved. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS. *KILP- platvormiosa, kus paljunduad aluskorra vanad krist. kivimid. *PLATVORM- tektooniliselt stabiilne ala, millel võib esineda kõikuvliikumisi. MAAILMAMERE PÕHJA RELFJEEF 1-mandrilava e self- mandrite veealune jätk, mille sügavus polerohkem kui 200m.Kõik mmerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfis. 2-mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjas. 3.ookeanipõhi 3a-süvikud- tekkinud ook. laama liikumisel mand. laama alla 3b-vulkaanilised saared/mäed nn kuuma punkti piirkonnas.(KUUMAPUNKT- süva vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamis kolle NB! Ei allu laamade liikumisele) 4-ook. keskmäestike vöönd, mille ulatus on üle 7000 km VULKANISM KILPVULK. *Magma on aluseline ja vedel, tekivad suure pindalaga lamedale vulkaanikuhikud.isl ook.põhjale, mida me tavaliselt ei näe
9. Millest moodustub maakoor? Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16
Põhjavee kaitse: tarbi mõõdukalt, mitte üle väetada, prügilad eraldada, veevõtukohad läbi mõelda jne. Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb ookeani põhja kõige ulatuslikum osa abüssaal ehk ookeani nõgu. Abüssaalis puuduvad päikesevalgus ja taimed täielikult, vesi liigub seal väga aeglaselt ja seal on väga suur rõhk (300-1100 at). Süvaveelisi süvikuid, mis hõlmavad vaevalt 1 % ookeani põhjast, nimetatakse ultraabüssaaliks. (Loomade elu I) Samal viisil jaotatakse ka ookeanide veemassiivi ehk
Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse
Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud, Balti klint), toob näiteid erineva tekkeviisiga pinnavormidest (voor, oos, moreentasandik, karstikoobas, luide, maasäär, rannavall, meteoriidikraater, linnamägi, karjäär, tuhamägi, tuhaplatoo); · selgitab jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade
Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest.
(Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 6. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. 7. Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult
Maailmameri: Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean Põhja osad: a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit.
Itaalia paikneb Euraasia laama ääreosas (alumises ääres) ja Aafrika laama ääreosas (ülemises ääres). Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, Itaalia mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. Loodusõnnetused Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv
Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda. Mandrinõlv - Piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°. Järsaku jalam jääb enamasti 1500-3000 m sügavusele. Tihti lõikuvad mandrilavasse sügavad orud ning aeg-ajalt toimuvad mandrinõlval ja selle jalamil maavärinad ning tegutsevad veealused vulkaanid. Pildil vasakult: Ookeanipõhi, Mandrinõlv, Mandrilava. Mägi - Looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. Mäe alampiiriks on 300m.
OSOONI TEKE ON SEOTUD PÄIKESEKIIRGUSTEGA. KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL Normaalne õhurõhk- 760 mmHg Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni) Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi) Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd
jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000-4000 m, kaldenurk on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45° mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m
Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? Mandrilava Mandrinõlv Mandrijalam Abüssaalne tasand 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem - Defineeri lainebaas sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest
Maailmamere rannikuäärne, väikese kaldega ala. Geoloogiliselt on self mandri pikendus, iidse maismaa üleujutatud osa, kus sageli leidub maimaa pinnavorme, näiteks jõeorge ning nafta, kullaliiva jt. maardlaid. Selfi merepoolseks piiriks on suureneva kaldega kitsas üleminekuala, mida nimetatakse selfi kulmuks. Selfi kulmu sügavus võib olla paarikümnest meetrist kilomeetrini, keskmine sügavus 130 m. Selfi laius kõigub peaaegu nullist kuni 1000 kilomeetrini.2)Mandrinõlv. Suhteliselt järsu kaldega ala. Ulatus tavaliselt väike 20-100 km. Mandrinõlva alumiseks piiriks loetakse kohta, kus kalle on vähenenud 1:40-le; enamjaolt sügavusel 1400-3200 m. Edasi eristatakse veel mandrijalamit (väike kalle, suhteliselt sügav, kuid mandriline maakoor) ja üleminekuala mandrilise ja ookeanilise maakoore vahel.3)Ookeanisäng (abyssal plain). Maailmamere sügav osa, hõlmab üle 2/3 ookeanide pindalalst. Enamjaolt lauge, kuid võib esineda mäestikke ja
Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega. Transformmurrang nihkemurrang. Ookeni keskaheliku kahtirebend. Osa ahelikust on nihkes. Ookeanipõhja maavärinad tekivad transformmurrangu selles osas kus plaadid liiguvad teineteisele vastu. Mõnes kohas kulgeb transformmurrang ka mandrilise maakoore äärest
põhjani (4C). Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees 15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%. Maailmamere põhja osad self e mandrilava. on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel see on suhteliselt järsk mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere osa abüssaalne tasandik on tasane ala ookeani põhjas bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab
sügavusvöönditeks ehk vertikaalseteks tsoonideks. Litoraalne piirkond e. rannikuvöönd tõusu ja mõõna ala. Maksimaalne tõusu- mõõna vahe võib olla 15-17m (Kanada idarannik), harilikult 1-2 meetrini või sentimeetrini. Sublitoraalne piirkond mõõnapiirist kuni 200-400m sügavuseni (mandrilava piir). Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala. Batüaal kuni 4000m. Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline provints. Abüssaal üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast. 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? 19 Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse
karjatavad laamasid. Karjakasvatus on levinud 2-4 kilomeetri kõrgusel. Põliselanikud püüavad teenida ka turismiga ja käsitöötoodete müügiga. 2. Aafrika, Austraalia ja Antarktise reljeef. PILET 13 1. Maailmameri: selle elustik, kasutamine inimtegevuses, keskkonnaprobleemid. MAAILMAMERE PÕHI : · Mandrilava ehk self on mere või ookeaniveega üleujutatud mandriääreala. Kuni 200 m. · Mandrinõlv on ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv. Kuni 2000 m. · Ookeanipõhi on maailmamere põhjaosa, mis ulatub sügavamale kui 2000 m. Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle kohal toimuvad peamised kliimat kujundavad protsessid. Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat
umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid organisme. Seda liigestavad siis ookeanid ja keskmäestikud, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000km kõrgusele). B - mandrilava C - mandrinõlv E - mandrijalam Mahu järgi on 99% Maa elukeskkonnast mereline, kus on arenenud enamus peamisi organismide hõimkondi. Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu. Symbion pandora 19.august 1991 avastati uus loomaliik, nii eriliseks, et tema jaoks tuli luua uus hõimkond. Looma elukäigus etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks.
○ Vee raskendatud äravool ○ Turvas Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas – pruunsüsi – kivisüsi – antratsiit – grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk barrid - veealused liivavallid tombolo – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? § Mandrilava § Mandrinõlv § Mandrijalam § Abüssaalne tasand – 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik § Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju
Teljerift ja transformsed murrangud. Ookeani keskahelik on riftiahelik, reegline alangulise teljeriftiga. 93. Mandririftid. 94. Ookeani avanemine ja passiivne mandriäär, selle geostruktuurne korruselisus. 1. Keskahelik-ookeaniline riftiahelik: transformmurragud 2. Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98
annaabi.ee 
