(positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal). Säiluva potentsiaali põhjuseks on pumpade ( aktiivsed transportsüsteemid, mis kasutavad ATP hüdrolüüsi energiat) funktsioneerimine membraanis. Ainete elektrokeemilise potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel). *Reguleerib kanalivalkude avatust: 1) hüperpolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakku sisse; 2) depolariseerumisel avanev kanal, mis juhib kaaliumi rakkudest välja. *Transport kandjavalkude abil - toimub prootonite liikumapaneva jõu abil sümpordis või antipordis prootonitega
Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1
54. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA toimega kaasneb sageli ka kiire (mõne sekundiga toimuv) Ca 2+ kontsentratsiooni kasv tsütoplasmas. Suurenenud Ca 2+ kontsentratsioonil aktiveeruvad teatud Ca sõltuvad proteiini kinaasid ja inhibeerivad H+-ATP-aasi. See põhjustab membraanide depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile Kout+ kanalite avanemise mis viib õhulõhede sulgumisele osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni langemise tõttu. 55. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? [ABA] kontsentratsioon tõuseb ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G valgud aktiveerub fosfolipaas C, mis lagundab lipaasid tekivad IP3 ja DAC IP3 valgud seostuvad Ca2+ kanalitega [Ca2+]
Nukleosiidtrifosfaatide (ATP, UTP, GTP) ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid (PO43-) osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaaliumi, kloori ja naatriumi ioonidel on määrav tähtsus membraanipotentsiaali tekitamises. Membraanipotentsiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks. Maomahla normaalne happelisus on inimese seedesüsteemi häireteta talitluse põhitingimusi.
Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s
· Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator, mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine koos K tagab membraanipotentsiaali (närvikoe ja lihaskoe talitus). RDA 1200...2300mg Allikad keedusool. Imendub kergesti maos ja peensooles. Soodustab vit D. Na sisestumist toiduga peegeldab Na hulk uriinis. Defitsiidi kliinilised markerid · Defitsiit võib kujuneda kauakestva absoluutse taimtoitluse (süüakse vaid taimi) harrastajatele (taimedes on vähe Na ja rohkesti K). · Ajutine defitsiit : räng oksendamine (soovitada juua, kuid ainult 3...4 lonksu korraga), kõhulahtisus, rohke
z - aine osakese laeng T - temp Kelvinites(!) 21. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. pindade laengud? lahuste laengud? Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Mõõdetakse voltides. Tsütoplasmapoolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes. Loomsete/taimsete rakkude tsütoplasmas on palju K +, vähe Na+ ja Ca+2 ioone. Veres Na+ kontsentratsioon suht kõrge. 22. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi 1. ainete elektrokeemiliste potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis 2. vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani - moodustub elektriline potensiaal e difusioonipotensiaal. 3. jätkuvalt säiluva difusioonipotensiaali põhjuseks on nn "pumpade" funktsioneerimine rakumembraanis. (Pumpadeks nim membraanide transportsüsteeme, mis ainete transpordiks kasutavad vahetult ATP energiat - osalevad aktiivses transpordis) 23
intratsellulaarruumi mahu mõjutamine olenevalt Na kontsentratsioonist plasmas. Kui plasma osmolaarsus tõuseb, tõmmatakse vesi rakust soondkonda, mille tulemusena rakk dehüdreerub. Kui plasma osmolaarsus langeb, liikub vesi rakku, kus on suurem osmolaarsus. Na kontsentratsiooni suurenemisel plasmas defundeerub sinna rohkem vett. Vesi järneb naatriumile kõikidesse vedelikuruumidesse. Na osaleb ka bioelektrilise membraanipotentsiaali tekkes. · Kaalium 500kg lehma organismis on 900-1000 g K, 70kg inimese organismis on 150 g K. Ülesanded: osaleb süsivesikute utiliseerimisel, vajalik valkude sünteesiks, osaleb närvi-lihase erutusülekandes, osaleb lihaste, südame, KNS ja neerude rakkude tegevuses. Suures koguses naatriumi manustamisel suureneb kaaliumi eritumine neeruda kaudu. · Kaltsium 500kg lehma organismis on 6500-8500 g Ca, 70kg
Puhkepotentsiaali põhjustavad tegurid: 1)Põhiliste katioonide (K+, Na+) ning anioonide(A-, Cl-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonnas. 2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: 1)depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine 2)hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine 3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
· Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). · Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral spetsiifilised erinevatele ioonidele. Naatrium-kaalium "pump"viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K + ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K + ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees
membraani eri pooltel püsib erinev. 1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle
liiguvad erinevatesse saitidesse ning algab uus tsükkel. Translatsioon lõpeb siis kui valguline vabastusfaktor tunneb A-kohas oleva stoppkoodoni (millega komplementaarsed tRNA molekulid puuduvad) ära ning toimub peptidüül-tRNA hüdrolüüs. Toimub ribosoomi disassotsieerumine, mille tulemusel vabanevad tRNA ja mRNA molekulid. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha.
NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit. noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele · Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali: · Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng: · Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: · Närviraku membraanis on ioonkanalid, mis lasevad läbi teatud ioone (mitte kõiki) · Ioonide ebaühtlane jaotus raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagatakse ioonide aktiivtranspordi abil, näit. Na+-K+-pump
Edasiselt peavad sisenema apoplast, sümplasti ja sümplasti plasmodesme juhtsoontesse. Kontroll toimub endotermi või ektotermi olemasolul, juba sellel tasandil. Need on juba suberiniseerinud piirkonnad. 12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib Elektrilise potensiaali erinevus membraani sise- ja välisküljel. Põhjustatud erinevalt laetud osakeste erinevast liikumiskiirusest läbi membraani. 13. Nimetage membraanipotentsiaali poolt reguleeritavaid protsesse rakus ja selgitage membraanipotentsiaali osa nende toimumisel (mineraalelementide sisenemisel) Kaaliumioonide voog. Kui membraan on hüperpolariseeritud (negatiivselt laetud), avanevad Kin kanalid, kaalium saab sisse. Kui membraan on depolariseeritud, avanevad Kout kanalid ja kaalium läheb välja. Prootonite läbiminek annab jõudu kandjavalkudele, mistõttu on võimalik ainete transport prootonitega (kas sümport/antiport). 14. Milline on taime rakumembraani membraanipotentsiaalide vahemik. Plasmalemmil on -100-150 mV 15
ning kolestoroolist. 33. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas. 34. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti. 35. Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse. 36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on...Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. 37. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38
kindla signaali toimel 12. Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Membraanipotentsiaal puhkeolekus on raku sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku Ioonkanalid avanevad doominoefektina kõrvalolijad ka närviimpulss 13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit: Atsetüülkoliin (selgroogsed loomad) botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve leevendamisel
Mõõdetakse (milli)voltides. 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid. - Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis. Nt Na/K ATP-aasne pump 3 Na välja, 2 K sisse. - Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut. 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused.
müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus
lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine
raku sisemuse negatiivne laeng taastub. Membraanipinge → (tugev) ärritus → Na+ rakku (järsk pos. keskkond) → tekib AP laine → K-kanalid lahti (neg. laenguga) → ioonpumbad taastavad olukorra e. membraanipinge (sees neg, väljas pos). depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke (laengute vähenemine raku pindade vahel?) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele
Membraanide süsteem 89. Mida viib K+-Na+ -pump rakust välja ja toob rakku? Välja viiakse Na ioone ja sisse K ioone. 90. Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga? Väljutatakse 3 Na iooni ja tuuakse sisse 2 K iooni. 91. Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus? K iooni kanalid 92. Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on? K+, Na+, Cl- on vastavalt -90 mV,+46 mV,-29mV. 93. Mis on aktsioonipotentsiaal? Kui rakud aktiviseeruvad, toimub membraanipotentsiaali lühiajaline muutumine. Potentsiaal läheneb nullile. Toimub tõus positiivses suunas ja mõneks ajaks ta ületab nulli tekib ülelöök kuni +30mV. Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks. Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid?
Parasümpaatiline närvisüsteem – kõige aktiivsem puhkeolekus, kontrollib seedeelundite talitust ( „Puhka ja seedi“) Närviimpulss – Piki närvirakke liikuv elektriline signaal, põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Potentsiaali muutus - Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. 3. Refleksid Refleksid on tahtest sõltumatud vastused ärritusele, mis toimivad närvisüsteemi vahendusel ning väljenduvad liigutustena või siseelundite talituse muutusena, refleksid on tingimatud ja tingitud Tingimatud refleksid Tahtele allumatud ja kaasasündinud, geneetiliselt päritavad ja sünnishetkeks välja arenenud nt aevastamine, toitumine, neelamine. Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu
R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); z - aine osakese laeng (valents) 11. Defineerige membraanipotentsiaal, millistes ühikutes mõõdetakse. Membraanipotentsiaal on põhjustatud ainete elektrokeemiliste potentsiaalide erinevusest (katioonide ja anioonide kontsentratsioonide erinevusest) rakus ja rakuvälises ruumis. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskkonnaga. Ühik peaks olema mV (neg väärtus?) 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi. Kuigi kõigi loomarakkude ümber on stabiilsed potentsiaalide erinevused,suudavad ainult teatud tüüpi mebraanid vastata potentsiaalide muutumisele aktsioonipotentsiaalide genereerimisega. Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Membraanipotentsiaal tekib difusiooni tõttu. (rohkem!) 13
30. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus ainete transport toimub mööda kontsentratsiooni gradienti. 31. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui ainete transport toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub
Spetsiaalseid raviomadustega mineraalveeallikate veed on müügil apteekides 7. Mineraalained Ioonidena esinevad bioelemendid 7.1 Kaalium ja naatrium K ja Na jaotuvad erinevalt rakkude ja rakuväliste vedelike (vereplasma, lümf, rakkudevaheline vedelik) vahel Na + paikneb peamiselt rakuvälises vedelikus 8-20 korda rohkem kui rakus K+ rakus 30 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse Na puudus esineb harva 10 % soola on toiduainete looduslik sisaldus 50 % lisatakse tööstuses 40% lisab tarbija Na puudus võib esineda taimetoitluse korral, taimedes on Na vähem, K rohkem. Na on rohkem maitseainetes: till, petersell, seller, küüslauk Kloor 7.2. Kaltsium, magneesium Kaltsium · Moodustab ~2% kehakaalust · 99% Ca on luudes
(mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega
ühendid, gaasid) 2. Difusioon valkude vahendusel Membraanipotentsiaal - ioonide kontsentratsioonide erinevus/ elektrokeemiliste potensiaalide erinevus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Reeglite järgi võrreldakse tsütosooli väliskeskonnaga Mõõdetakse voltides. Membraanipotensiaal on negatiivne, st tsütoplasma poolne külg on negatiivsem väliskülje suhtes/ tsütosoolis on negatiivsete ioonide ülekaal. Membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi: Ainete elektrokeemiliste potensiaalide erinevus rakus ja rakuvälises ruumis Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani - moodustub elektriline potensiaal e difusioonipotensiaal. Jätkuvalt säiluva difusioonipotensiaali põhjuseks on nn “pumpade” funktsioneerimine rakumembraanis. (Pumpadeks nim membraanide transportsüsteeme, mis ainete transpordiks kasutavad vahetult ATP energiat - osalevad aktiivses transpordis)
harilikult umbes 1000 oomi/cm2 , kuid võib ulatuda 10 000 oom/cm2, kui enamik ioonkanaleid on suletud. Osad kanalid käituvad takistitena, teised alalditena(soodustavad ühesuunalist voolu) Mahtuvus Mahtuvus tekib mittejuhtiva (lipiid) ja juhtiva kihi olemasolust. Membraani elektriline mahtuvus on 1 mikrofarad/cm2 Pinge(potentsiaalide vahe). Jõud, mis tekib selle tõttu, et laengud on ruumiliselt eraldatud. Membraanipotentsiaali tekkel on oluline roll lekkekanalitel. Membraani elektrilisest skeemist- http://faculty.plattsburgh.edu/donald.slish/Basic.html Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktiivsed nähtused membraanis on aktsioonipotentsiaal=tegevuspotentsiaal=erutus=närviimpulss=AP. Aktsioonipotentsiaal tekib närvi- ja lihasrakkudes, kui nende membraanipotentsiaal häirub lühiajaliselt positiivses suunas
ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus 3050 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. Naatriumi ja kaaliumi koos-töö on hädavajalik, sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: a) rakkude normaalse membraanipotentsiaali; b) osmootse rõhu säilimise; c) organismi normaalse veevahetuse; d) membraantranspordi ja imendumise; e) mitmete ensüümide aktivatsiooni. Kaaliumivajadust peab silmas pidama väga erinevate haiguste vältimisel ja ka ravil. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru ja alkoholi
kestusega peiteaega (latentsperiood) kaasneb puhkepotentsiaali vähenemine e. membraani osaline depolarisatsioon (hüpopolarisatsioon). 4. Membraani aktsioonipotentsiaal. Tulenevalt närvi- (aga ka lihasraku) membraani erinevast läbitavusest erinevatele ioonidele on viimaste jagunemine intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel selline, et puhkeseisundis on raku sisemembraanil negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Viimane asjaolu tingib membraanipotentsiaali (puhkepotentsiaali) olemasolu. Viimase suuruseks on ligikaudu -60 kuni -90 mV. Raku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille esmaseks ilminguks on läbitavuse suureneb Na+ ioonidele. Eristatakse: 1. alaläviärritust: membraani seisundi muutus jääb kohalikuks ja lühiajaliseks, Na+ sissevool rakuvälisest keskkonnast põhjustab membraanipotentsiaali mõningase vähenemise (depolarisatsioon), kuid see ei levi
aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm. Arvatakse, et muutumise ajal muutub fenotüüp, kuid ei muutu muutu raku genotüüp. Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest, nii moodustuvad totipotentsetest tüvirakkudest kõik rakud, pluripotentsetest mitmesugused ja unipotentsetest tüvirakkudest peamiselt üks kindel tüüp diferentseerunud rakke.[2] Diferentseerumise käigus toimub geenide valikuline ekspressioon
potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-. Nernst’i võrrand Aktsioonipotentsiaal (närviimpulss) Membraanipotentsiaali kiire tõus ja langus pidevat trajektoori mööda. Tekib lihas-, endokriin- ja närvirakkudes. Oluline roll neuronite rakk-rakk suhtlemises. Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud piirväärtuseni. Avanedes lasevad kanalid sisse Na + ioone, mis muudavad
· Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades
Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste
olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks
Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames- Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel
lipiide ja teisi komponenti. Seerum sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid. Lisasin 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust – et vältida bakterite paljunemist. Segasin ja soendasin 37°C ni Rakkude kasvatamiseks kasutatavate söötmete põhikomponendid: destilleeritud vesi, anorgaanilised soolad – aitavad hoida osmootset tasakaalu ja membraanipotentsiaali; süsivesikud energiaallikaks, näiteks glükoos ja galaktoos; vitamiinid - mitmesuguste kofaktorite eellasteks, näiteks riboflaviin, tiamiin, biotiin; aminohapped –vaid L-glutamiini, mis laguneb aja jooksul (kui sööde on pikka aega seisnud) tuleb seda juurde lisada. Rakkude sulatamine: NB! Rakkudega töötades on vaja tagada steriilsed tingimused ja kasutada aseptilist tehnikat, töötada puhta laminari all!
Selle tagajärjel muutub vitelliinkest (rebukest) viljastumiskestaks ja teised spermid ei saa enam siseneda. Spermi sissetungimisel on meioosII arrest. Sperm siseneb otse, mitte lapiti (nagu inimesel) Pärast tekitab munarakk enda peale veel paksu rebukesta. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon) · Kiire blokk Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk
Maris Kallus KKS 2010 Lämmastikku sisaldavad – aminohapped, lämmastikalused, ATP, ADP, AMP, GTP, UTP, NAD, FAD jt koensüümid, Fosfokreatiin ja kreatiin, karonsiin ja anseriin, katnitiin, atsetüülkoliin. Lämmastikku mittesisaldavad – Sahhariidid, lipiidid ja ketokehad. Mineraalained. 6. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus: Na+/Ca²+ ioonvaheti töötab paralleelselt mitmete erinevate Ca²+ transportsüsteemidega, kuid on peamine Ca²+ väljutamise mehhanism kardiomüotsüütides. Ioonide liikumise suund (sisse või välja) sõltub membraanipotentsiaalist ja ioonide keemilisest gradiendist. Kui membraanipotentsiaal on negatiivne (nt puhkeseisundis rakud), transpordib ioonvaheti Ca²+ rakust välja, samal ajal kui Na+ siseneb rakku. Kui rakk on
Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+- luude ja hammaste tarbeks. suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses. Na+- Naatriumi ja kaaliumi koostöö on hädavajalik,sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: rakkude normaalse membraanipotentsiaali;osmootse rõhu säilumise; organismi normaalse veevahetuse;membraantranspordi ja imendumise;mitmete ensüümide aktivatsiooni. K+- (K+Na)Nende ühistöö on tarvilik happe-aluse tasakaalu hoidmiseks (mõlemad on elektrolüüdid), süsivesikute imendumiseks, närvi- ja lihaskoe talitluseks, vererõhu normipiires hoidmiseks ja normaalseks veetasakaaluks organismis. Mg2+- oluline roll energia tootmisel (oluline komponent ATP ja valkude
Kõrgeim juhtorgan on peaaju, koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste närvirakkudega
Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse. Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku funktsioonis ja neuromediaatori tagasihaare või lagunemine. Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem?
3) anda info edasi efektoritele st lihastele ja näärmetele. NS-i baasühikuks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. Neuronid moodustavad keerukaid ühendusi. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt – närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potentsiaalide vahe. Raku rahulolekus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 millivoldini, vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotentsiaal kestab 1-2 17 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo millisekundit. Info töötlemine NS-s toimub sünapside abil. Sünapsid: võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise
Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja
väiksed laenguta polaarsed molekulid (vesi, uurea, glütserool) o Osaliselt läbilaskev membraan o Osmoos o Kaasaaidatud osmoos Aktiivne transport Membraanipumbad - Transmembraansed valgud, mis viivad erinevaid ioone vastu nende kontsentratsioonigradiente; ATP-aasid- kasutavad transpordiks ATP energiat; Ei moodusta poore vaid ioonide liikumine läbi konfomatsiooniliste muutuste; 4 klassi; Vastutavad membraanipotentsiaali tekke eest koos ioonkanalitega. Klassid: P loomarakkudest, vastu gradienti (2x, 2x); F keerulisem, asub mitokondris, V keerulisem, levinud prokarüootides, prootonid vastu gradienti, ABC perekond muud molekulid nt flipaase (2x transmembraanne, 2x ATP siduv) Endotsütoos o Fagotsütoos -suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine
See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud? Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest. Närvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt. Rakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud. Keemilised elemendid vallanduvad närvilõpmetest elektrilise membraanipotentsiaali muutuse tõttu, andes edasi ,,sõnumi" sünapsisse ja sealt järgmisse rakku. Seega suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub keemilises keeles närvilõpmetest vabanevate keemiliste ainete vahendusel, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. Närvirakkude ,,sõnumid" naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Erutusneuronid vähendavad sõnumisaaja membraani elektrilist polariseeritust ja suurendavad tõenäosust, et adressaat ärgastub ja tekib tegevuspotentsiaal
o spermide kapatsitatsioon - o Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub) - o Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) polüspermia vältimine on oluline, kuna muidu tekivad aneuploidsed tütarrakud ja organismi areng katkeb. Kiire blokaad - munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist. Na+ kanalid avanevad, membraanipotentsiaal muutub 1-3 s jooksul positiivseks (-70 mV → +20 mV), spermid ei saa positiivse membraanipotentsiaaliga munarakuga seonduda. Aeglane blokaad - munaraku korteksis paiknevate kortikaalgraanulite eksotsütoos, vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid.
keskkonnas. - Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas - Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: - depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti.
süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega- absoluutse refraktaarsuse perioodil ei ole võimalik uut erutust tekitada. Järgneva relatiivse refraktaarsuse perioodil erutuvus järk-järgult taastub, uut aktsioonipotentsiaali on võimalik esile kutsuda seda varem, mida tugevam on ärritus. Refraktaarsuse põhjus on eelkõige Na+ sissevoolu inaktiveerumine veel jätkuva depolarisatsioni ajal. Kui repolarisatsioon on viinud membraanipotentsiaali umbes - 40 mV tasemele, algab süsteemi taastumine. Vatsakese töömuskulatuuri refraktaarperioodi kestus on 0,23…0,25 ms, millega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame kui pumba tsükliline töö. Erutuse levimiskiirus südame eri osades on erinev : kodades ~ 1 m/s, AV sõlme ülaosas 0,02...0,05 m/s, vatsakeste lihases umbes 1m/s. Erutuse juhtimise aeglustumine AV sõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe, vatsakesed
Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega.
annaabi.ee 
