Puuviljad - Esitlus Kõne | Loodus

11

pptx

Pihlakas

Pihlakas Koveshnikova Darja Kotseva Aleksandra 11 klass http://www.youtube.com/watch?v=b2qWWg0yQXM Pihlakas on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuul uv puude perekond. Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. 2000. aasta puu Eestis oli PIHLAKAS. Pihlakad kasvavad Euroopas Aasias Põhja-Ameerikas Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab mitmekesistel pinnastel ja erinevais ilmastikutingimusis, sirgudes umbes 15 m kõrguseks. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine Pihlakas on õue- ja õnnepuu ning rahva uskumustes alati olnud tähtis ravi- ja tõrjemaagias. kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna viljad kõlbavad süüa ja on tervislikud.( Võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, ma

Bioloogia

19

doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3

Toitumisõpetus

19

doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3

Eesti keel

72

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.

Loodus õpetus

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J. virginiana virgiinia kadakas). · Lehed on kas okka- või soomusekujulised ning kinnituvad võrsetele kas männaseliselt või vastakuti · Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat, sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. · Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab

Dendroloogia

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia