Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimede kasutamine (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Taimede kasutamine
Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli
Albert
Lõhnav kummel
Ravimtaim
Ei aita allergiliste
haiguste puhul.
Kasutatakse
välispindselt
Harilik võilill
Eriti väärtuslik on
võilillesilo, mis
suurendab veiste
piimatoodangut.
Väärtuslik meetaim.
Noori lehti ja keelõisi
tarvitatakse salatina
või supilisand
Imikas
Ravimtaim
Tehakse salatit
Imetakse mahla mis on
mesimagus
Harilik luuderohi
Ravimtaim aitab luu
haiguste vastu
Toataim kuid
kasvatatakse ka väljas
Mürgine taim
LÕPP!

Taimede kasutamine #1 Taimede kasutamine #2 Taimede kasutamine #3 Taimede kasutamine #4 Taimede kasutamine #5 Taimede kasutamine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor camme234 Õppematerjali autor
PowerPoint

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Harilik võilill

haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Koht ökosüsteemis Taim on väga heaks toiduks taimtoidulistele loomadele, kõrge söödaväärtusega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Kollektiivliigina pole Eestis ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taimed sisaldavad mõruaineid, kuid siiski söövad kariloomad neid meeleldi. Kohati kasvatatakse karjamaadel ka kultuurtaimena. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Siiski võivad osad liigid suures koguses sööduna põhjustada loomadel tervisehäireid. Piimmahl sisaldab rohkesti kautsukit. Väärtuslik meetaim. Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi kasutatakse tubaka lisandina.

Geograafia
thumbnail
9
doc

Korvõielised

.................................................3 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................3 3 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus 1.1. Hõimkond Katteseemnetaimed (Magnoliophyta, vanasti: Angiospermae) ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi: üheidulehelised (Alismataceae) ja kaheidulehelised (Dicotyledonae). Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­ trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood.

Botaanika
thumbnail
10
doc

Umbrohud

Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte

Aiandus
thumbnail
5
doc

Erinevatest taimeliikidest

katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad *Eristab teistest taimedest: seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu. Kui seemnelage asub sigimikus- õistaim Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim Paljasseemnetaimede hõimkond jaotatakse 5 klassi: palmlehikud (rahupalmlehik), hõlmikpuud (kultuuris ja taasmetsistunult Hiinas ja Jaapanis) , vastaslehikud (efedra) , jugapuud (jugapuu) ja okaspuud (mänd, kuusk, harilik kadakas) Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid. Õistaimed e. Katteseemnetaimed *kõige liigi-ja vormirikkam hõimkond. *Kasvavad hästi suhteliselt kuiv kliima ja intensiivse päikesekiirguse käes Mis eristab õistaimi teistest taimedest? V: Neil on palju täiuslikum foto-ja termoperidism, intensiivsem ainevahetus ja lühike arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Umbrohud

Referaat Umbrohud Umbrohud Umbrohud on tavaliselt väga vastupidavad, hästi kohastunud ja tõhusate paljunemisviisidega. Ühed paljunevad seemnetega, teistel on pikk ja võimas juurestik. Umbrohud kasvavad kultuur taimede vahel ja neist on raske vabaneda. Seemned levivad kas tuule, vee, loomade või inimese kantuna. Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi)

Loodusõpetus
thumbnail
13
doc

Taimeteed

kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 12 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja jahtuda ning viiakse esialgse mahuni. Juuakse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas

Toiduainete õpetus
thumbnail
7
doc

Taimeteed

Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja jahtuda ning viiakse esialgse mahuni. Juuakse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas. Taimede mahl

Toiduainete õpetus
thumbnail
3
doc

Eestimaised taimeteed

EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja k

Toiduainete õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun