Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rohusoo (0)

1 Hindamata
Punktid

Koostaja
Juhendaja :
2014
Üldiseloomustus
 levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil
 taimestikus valitsevad  sootaimed
 samblarindes valitsevad lehtsamblad
 puudub puhmarinne
 tekivad soometsade maharaiumisel, ni tmise ning 
karjatamise tagajärjel
 põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani
Esinemine Eestis
 Lääne-Eestis
 Saaremaal
 madalsoode kogupindala 
Eestis on 25000 ha
Mullastik
 väga ni ske, enamustele taimedele sobimatu 
kasvukoht
 ei sobi põl umajandusmaana kasutamiseks
 turbahorisont on hästi lagunenud
 rikas toiteelementide poolest
 põhjavesi ulatub turbahorisondini või sel e al a, 
kevadel ja sügisel ka maapinnani
Puurinne  - Sookask
 kõrgus kuni 20 m
 mitmeaastane heitlehine  lehtpuu , ühekojaline
 lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised
 õitseb mais, on tuultolmleja
 vili on piklik pähkel, mil e seemned valmivad suve lõpus
 hästi arenenud pinnapealne  sammasjuurestik
 kasvab enamasti segametsades või puisni tudel, 
soodes, rabades
 pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena
Põõsarinne -  Paakspuu
 rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas
 kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks
 terveservalised  lihtlehed
 õitseb kaks korda aastas
  marjad  on väga mürgised, toorelt  rohekas -punased, 
küpselt mustad
 külma- ja põuakindel, mul astiku suhtes vähenõudlik
 kasvab kõigis sookooslustes, ni tudel, eelkõige 
laanemetsas
Punmarinne -  Kanarbik
 kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a 
vanaks
 kasvab li vase pinnaga raiesmikel, männimetsades, 
rabades 
 väikesed lil akasroosad õied  longustihedas  
ühekülgses õisikus 
 ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab 
rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet, 
laialt tuntud meetaim
Rohurinne  - Pikalehine 
huulhein
 putuktoiduline
 kasvab kuni 25 cm kõrguseks
 lehe pind on kaetud kleepuva limaga
 eelistab kasvada  soostunud  pinnases, eriti 
madalsoos
 taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav 
 on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste 
puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade 
eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu
Samblarinne  - Harilik 
teravtipp
 oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude 
järgi 
 6-20 cm  pikkune  sammal
  oksad  asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes 
tasapinnas moodustades kauni lehviku
 oksad väga jäigad
 heleroheline või veidi kol akas või pruunikas, veidi 
valkja  jumega  
 ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist 
väärtust
Kasutatud kirjandus

http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp

http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1350

Document Outline

  • Rohusoo
  • Üldiseloomustus
  • Esinemine Eestis
  • Mullastik
  • Puurinne - Sookask
  • PowerPoint Presentation
  • Põõsarinne - Paakspuu
  • Slide 8
  • Punmarinne - Kanarbik
  • Slide 10
  • Rohurinne - Pikalehine huulhein
  • Slide 12
  • Samblarinne - Harilik teravtipp
  • Slide 14
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Rohusoo #1 Rohusoo #2 Rohusoo #3 Rohusoo #4 Rohusoo #5 Rohusoo #6 Rohusoo #7 Rohusoo #8 Rohusoo #9 Rohusoo #10 Rohusoo #11 Rohusoo #12 Rohusoo #13 Rohusoo #14 Rohusoo #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ropskar222 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rohusoo
15
ppt

Rohusoo

Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab e

Geograafia
Rohusoo esitlus
15
ppt

Rohusoo esitlus

Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab e

Geograafia
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun