Referaat "Kukerpuu ehk Barbariss" (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

137

docx

Puu ja põõsad

õied koondunud suurtesse kuni 15 cm läbimõõduga kumeratesse sarikpööristesse, vähe lõhnavad, rohekasvalged Õied kuni 2 cm läbimõõduga Viljad väikeste seemnetega kupar, mis avaneb tipust Õitsemisaeg juuni lõpust kuni augusti lõpuni Kasvukoht: valgus niiskus niiskem muld muld viljakas, ei talu lubjarikast pinda Kasutamine kasutatakse palju haljastuses Sordid Märkused HARILIK KUKERPUU Päritolu Kesk- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika Kõrgus 2-3 m Kasvukuju noored võrsed kollakad kuni pruunikad, Võrsed veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad Pungad 0,3-0,7 cm pikad, tömpmunajad, võrsest eemale hoiduvad ja asuvad astla hõlmas  pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel

Dendroloogia

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

.................................................................... 31 Üldiseloomustus......................................................................................................................... 31 Kärpimine ..................................................................................................................................32 Noorendamine, elujõulisuse suurendamine................................................................................32 HARILIK KUKERPUU.................................................................................................................34 Kirjeldus..................................................................................................................................... 34 Tagasilõikamise nõuded............................................................................................................. 35 Hooldus külvil...........................................................................

Ilutaimede kasutamine

116

docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

..........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)...................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36  3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus).............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

62

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

102

docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse. Joonis 65. Hiina siidpööris (http://www.fulchinovineyard.com/nursery_grass.htm) Joonis 66. Hiina siidpööris Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=382&art=318. 15.09.2013. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216. 15.09.2013. 3. ILUPÕÕSAD 3.1 Kukerpuu (Berberis) Konkreetne liik: thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) (joon. 67, joon.68) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti hargnev, okastega põõsas. Lehed: väikesed, terveservalised, väga mitmesuguse kujuga, värvus varieeruv, muutuvad sügisel tulipunasteks ning varisevad hilja. Õied või õisikud: seest kollakad, väljast punakad-jätavad oranzika mulje. Õied rippuvais kobarais. Õitseb mais, juunis.

Ilutaimede kasutamine

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

varjutaluvamaid liike Lehtpuud Angiospermae - katteseemnetaimed ehk õistaimed Kõige arenumad organid on lehed. Talveperioodil määratakse võrsete ja pungade abil. Lehtede morfoloogia Lihtleht - koosneb ühest lehelabast ja ühest leherootsust Liitleht - koosneb kahest või enamast lehekesest, kus lehekesed kinnituvad liitlehe rootsule (lehekese rootsuga) NB! Liitlehe rootsul ei ole pungi! Ära aja segamini võrsega. Sugukond kukerpuulised (Berberidaceae) Perekond kukerpuu (Berberis) ● Eestis kasvab 1 perekonna esindaja, kokku on umbes 450 liiki. Palju sorte ● Heitlehised või igihaljad põõsad ● Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed ● Kollased, nektaririkkad õied, piklikud, punased või mustad marjad (mõnel liigil söödavad) Nimi Harilik kukerpuu Thunbergi kukerpuu

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)