Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5
7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida
Kas Killer ehk tapurrakkude poolt võõrantigeenide hävitamine on rakuline või humoraalne immuunsus? – Rakuline immuunsus. 22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine. 23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse
· Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, seetõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus...valu. Signaalid neuronisse · Erutussünapside kaudu o Mitu eritussignaali Sünaptiline summatsioon · Pidurdussünapside kaudu o Pidurdavaid sigaale = erutavaid signaale Postsünaptiline pidurdus. Närviimpulssi ei teki ·
kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha)
II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal.
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5
Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks
Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat
Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid) Efektorid on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse. Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete
helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited Virgatsained ehk mediaatorid ehk transmitterid pidurdavad närviimpulsse. Võivad ka erutada Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Kaks ajupoolkera töötavad sõltumatult üks teisest. Sõltuvad teineteisest Aju töö allub inimese tahtele. Uimasteid jagatakse kolme rühma — depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid. Eestis on kõik uimastid müügikeelu all. Ei ole, depressandid on legaalsed piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel
denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm (Alzheimer, 1 tüüp diabeet) Vähenenud apoptoos viib kahjustatud rakkude Põhjus: sisenõõrenäärmete viga, geneetiline defekt, viirusinfektsioon Tagajärjed: püsiv infektsioon. Kasvajarakud, autoimmuunhaigused, funkts. Hälbed, ebanormaalne embrüonaalne areng.
Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel
neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohaletoimetamine. - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes, juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut, osalevad neuronite uuenemisprotsessis (toitumine), kõrvaldavad hukkunud neuroneid, erinevalt neuronitest gliiarakke taastatakse 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid. Erutuse ülekandel seljaajust säärelihaseni aksoni pikkus võib olla kuni meeter. Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid. Ja et nad seda teha saaks, siis on neil aksoni sees kanalid. Aksontransport. Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga
IL-2 IL-2 IFN- IL-4 IL-5 T IL-6 Komplement 8 transplantaadi B rakud C3A C5A põletiku mediaatorid trombide teke veresoontes antikehade poolt esile kutsutud tsütotoksilisus + aktiveeritu veresoonte kahjustus koos komplemendiga' d T8 TH aktivisatsiooni tagajärjel ta aktiviseerib otse T8 lümfotsüüte või siis kaudselt lümfokiinide abil. Lümfoidse koe süsteemne reaktsioon väljendub tavaliselt kõige enam regionaalsetes lümfisõlmedes. Need suurenevad, tekivad idutsentrid
Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid
blokeerivad prostaglandiinide moodustumist arahhidoonhappest. · Prostaglandiinid - PG küllastamata rasvhapped, sünteesitakse kõikides keharakkudes - Ülesanne: Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess) Osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine) Põletiku mediaatorid osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes Silelihaskontraktsioonide teke - PG autakoidid, nimetatakse ka eikosanoidideks (keemilises struktuuris 20 süsinikuaatomit) - Reproduktiivfunktsiooni seisukohast veterinaarias olulisim PGF2alfa - NSAID-de toimemehhanismi seisukohast on oluline PG funktsioon põletikumediaatorina · Prostaglandiinide süntees: Rakuseina folliikulist moodustub fosfolipaasi A2 toimel (seda
Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi
ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd. Südametööd kiirendad sümp NS (adrenaliin), aeglustamisekskasutatakse B-blokaatoreid, mis blokeerivad sümp närvisüsti Enamikul inimestel sümp ja parasümp tasakaalus, kui sump ülekaalus, aeglustatakse südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil
seisundist. III KURNATUSE st. Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav. Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide
Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta. · Väikesemolekulilised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine aksoniterminaalides, neid saab kiiresti asendada. · Peamised komponendid tulevad otse toidust, st dieet oluline. Neurotransmitterid e mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid Neuromediaator Funktsioonid Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades, lihaskiudude kokkutõmbumine. AMIINID Dopamiin (dopamine, DA) Emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon. Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga
tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel
Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral? Puhkelolekus- ainevahetuseks, kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks Aktiivse töö korral- ainevahetuseks, metaboolseks energiakaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks ja tööks. 10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja
(baklofen, diasepaam) • Kortikosteroidid (prednisoloon) • Rahustid (alprasolaam) 31. Milliseid toimeid omavad NonSteroidal AntiInflammatory Drugs-NSAID? valuvaigistav + põletikuvastane + palavikku alandav 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess), osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine), põletiku mediaatorid – osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes, silelihaskontraktsioonide teke. 33. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete valuvaigistav toime on tingitud ... a) toimest perifeersetesse valuretseptoritesse b) toimest KNSi valukeskusesse c) toimest prostaglandiinide ainevahetusse d) kõigist nimetatud mehhanismidest 34. Millised kõrvaltoimed tekivad mittesteroidsete põletikuvastastaste ainete kasutamisel?
südamemassaaži. Kannatanu peab jooma kuuma vedelikku koheselt peale teadvusele tulekut. Paar tundi peale põletust peab kannatanu olema järelvalve all, kuna tema terviseseisund võib halveneda 1-2 tunni jooksul. (Užegov 2006: 348-349 ). Ohvrile asetatakse EKG-monitor võimalike rütmihäirete avastamiseks (Härmä 2007: 168). 2.2. Termilised põletused Kuumuse tagajärjel kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte läbilaskvuse häireid ja vedeliku ülekannet vedelikukoe- ja plasmaruumi. Turse süveneb 24 tunni jooksul vigastuse tekkest ja süvendab põletikukahjustust. Üle 20%-ste põletuste korral turse koos vedelikukaduga tekib ka mujal organismis, mitte ainult haavas. Tursed põhjustavad ringleva veremahu vähenemise ning ilma infusiooniravita kutsuvad esile põletusšoki. (Härmä 2007: 166).
kondrotsüütides (aktiveerub tsütokiinide toimel) NSAID, aspiriin, põletikuvastased kortikosteroidid Paratsetamool pärsib PG-de sünteesi ajukoes PG ja TX toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja verehüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsioonprotsessis Luukoe kasvu stimuleerimine (PG) HETE ja LT-de füsioloogilised toimed: Hüperreaktiivsuse ja põletiku mediaatorid Bronhide, peensoole, veresoonte silelihaste kontraktsioon Lüsosomaalsete ensüümide vabanemise stimuleerimine Eosinofiilide ja neutrofiilide migratsioon T-lümfotsüütide konversioon supressor-T-rakkudeks Ketokehad Ketokehad- atsetoatsetaat, 3-hüdroksübutüraat ja atsetoon. Atsetoatsetaat ja 3-hüdroksübutüraat sünteesitakse maksarakkude mitokondrites atsetüül-CoA baasil. Atsetoon sünteesitakse atsetoatsetaadi mitteensümaatilisel dekarboksüülimisel. Ketogenees
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm)
4. Neurotransmitterid vabastatakse sünaptilisse pilusse. 5. Neurotransmitter seondub lihasraku membraanil olevate retseptoritega. 6. Need retseptorid on samal ajal ioonkanalid, mis neurotransmitteri seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. 7. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ja põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Postsünaptiline potentsiaal (kui kaua mõjub erutus vm): oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatorid, virgatsained ehk neurotransmitterid Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti reguleerija (blokeeritud Parkinsoni tõvega) Dopamiin - liigutused, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkus. (kui liiga vähe, siis tekib Alzheimer ja kui liiga palju, siis skisofreenia) Endorfiinid - erituvad stressi ja valu puhul, füüsilisel pingutusel, kopulatsiooniga. Tulemuseks valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane
vahele jäävast pilust. Sünapsi ehitus tagab erutuse leviku mööda neuronite ahelat ainult ühes suunas: dendriit neuroni keha neuriit. S.t., et mööda aferentseid närvikiude levib erutus ainult perifeeriast (retseptorilt) kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus
Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Sünapsi endine olukord (mediaatori taastamine jms) taastatakse
Allergeenid tingivad IgE ekspressiooni, nuumrakkudest vabanevad histamiin, leukotrieenid, prostaglandiinid, bardükiniin, terve rida kasvufaktoreid. Õppejõu teada leukotrieenid kõige võimsamad konstriktsioonifaktorid. Need mediaatorid tekitavad patoloogilisi muutuseid põletikulist reaktsiooni. 30% patsientidel mitteallergeenne astma, neil tugev vagaalne aktiivsus (võib olla mingisugune vegetatiivne düsregulatsioon),
mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. (Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH (madal),keemilised mediaatorid . Rakkudega seotud barjäär. Põletikuline barjäär-koe kahjustus ja infektsioon. 30. Immuniseerimine, vaktsineerimine-Teatud infektsiooni vastu resistentseks muutmine.Põhineb immuunrakkude mälu-funktsioonil.Lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni, toodavad antikehi.Korduvad nakatumisel on antikehad organismis juba olemas: Passiivne-Emalt lootele antikehade üle kandumine- Antikehade ülekanne ravi oststarbel (Botulism, teetanus) .Aktiivne- Pärast haigestumist
nakkuse alguses ning kaovad seejärel, IgG-antikehi leidub organismis veel pikka aega pärast põdemist. Allergiliste reaktsioonide korral on organismis tegevuses enamasti IgE- antikehad sellisel juhul nimetatakse seda IgE vahendatud toiduallergiaks. Kui inimene sööb midagi, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja IgE-antikehade vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad sidekoerakust bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid, mis põhjustavadki haigusnähte. Neist enam tuntud on histamiin ja serotoniin, mis põhjustavadki allergilisi kaebusi (vesine nina, nahalööve, seedehäired jne). Ent toiduallergia tekkes ei pruugi osaleda ainult IgE-antikehad, vaid ka teised antikehad, immuunkompleksid jms. Neid reaktsioone nimetatakse mitte IgE vahendatud toiduallergiaks. Mõned toiduained, näiteks munavalge ja pähklid, võivad põhjustada nii üht-kui teistsuguseid reaktsioone.
70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. Mida kiiremini vill tekib, seda sügavam on põletus. 1.4. Põletuse patofüsioloogia Kuumusest kahjustunud koest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad kapillaarsoonte permiaablusehäire ja vedeliku liikumise interstitsiaalruumi (rakkudevahelisse ruumi). Tekib turse, mis süveneb 24 tunni jooksul kahjustuse tekkest ja põhjustab põletuskahjustuse süvenemise. Ulatuslike põletuste korral (üle 20% põletuspinna) tekib turse ja koos sellega vedelikukadu ka mujal organismis, mitte ainult põletushaavas. See põhjustab ringleva veremahu vähenemist ja põletusšokki. 1.5. Põletushaavade klassifikatsioon
- Kõrgenev atsetüül-CoA tase on signaaliks, et teda pole vaja rasvhapete lõhustamisega juurde toota, ehk kõrgtase inhibeerib B-OX ensüüm Eikosanoidid - 20 C PUFA-de derivaadid - Arahhidoonhappe derivaadid (eikosanotetraeenhape) linoolhappest sünteesitud - Võimsad lokaalsed regulaatorid - Regulaatorid (mediaatorid) paljudes raku funktsioonides o Põletikuvastus o Silelihaste kontraktsioon o Immuunvastus - Regulatoorsed signaalmolekulid , 20C PUFA-de derivaadid o Prostanoidid (prostaglandiin, trombaksaanid) o Leukotreenid o Hüdroperoksüeikosatraeenhapped (HPETE) o Hüdroksüeikosatraeenhapped (HETE) Arahidoonhappe kaskaad ja põletikune vastane ravi - Kaskaad toodab bioaktiivseid eikosanoide
refraktaarsusperiood. Müeliniseeritud närvikius AP saab tekkida ainult müeliinirõngaste vahelistes alades, AP hakkab levima hüppeliselt. Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla
MBL geeni polümorfism. Sageli esineb infektsioone. Laboris saab kindlaks teha, et MBL tase veres on madal.(4) 27. Immuunvastuse regulatsioonimehhanismid. Immuunvastuse regulatsioonis osalevad: • Tsütokiinid (autonoomne-, sünergistlik- ja antagonistlik toime). • Idiotüüp/antiidiotüüpne võrgustik (Ig-d, TCR) • Supressorid • Kontrasupressorid (ehk regulatoorsed T-rakud) Tsütokiinid. Tsütokiinid on erilised mediaatorid, mis tagavad rakkudevahelise kontakti immuunreaktsiooni, põletiku ja reparatsiooni korral. Rakupinna spetsiifiliste kõrge afiinsusega retseptoritega seostumise tõttu stimuleerivad tsütokiinid rakkude diferentseerumist, proliferatsiooni ja funktsionaalset aktiivsust. Erinevalt hormoonidest on tsütokiinide toime lokaalne. Tsütokiinid on valgud või glükoproteiinid. Neid produtseerivad eri liiki rakud, kuid kõige sagedamini leukotsüüdid
opsonisatsioon, et teha nad kergemini fagotsüteeritavaks; Mikroorganismide lüüs komplemendisüsteemi abil; Mikroorganismide adhesiooni takistamine; Ekstratsellulaarselt asetsevate viiruste aktiivsuse pärssimine - viiruste neutralisatsioon; Antikehadest sõltuv rakuline tsütotoksilisus (antibody dependent cell mediated cytotoxicity -- ADCC). Tsütokiinid ja lümfokiinid Lümfokiinid on lümfotsüütide poolt produtseeritavad valgulised või glükoproteiinsed mediaatorid. Nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel. Lisaks on lümfokiinid ka süsteemsed mediaatorid põletikuliste protsesside korral, meenutades funktsioonilt neuromediaatorite ja hormoonide toimet. Tsütokiinide hulka kuuluvad lümfokiinid, monokiinid (monotsüütide poolt produtseeritavd tsütokiinid) ja teised rakulised mediaatorid. Antibiootikumid Peruus inkad - kiniin - esimene kemoterapeutikum § Paul Ehrlich - "magic bullet",
Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali
Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas hüdrolüütiliste ensüümide abil või pumbatakse ta tagasi aksoni terminaali
S ü n a p s i d - neuronite keemilised erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, puutekontaktid on erilised närviaparaadi noradrenaliin). kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või näärmerakule. Sünapsis toimub suhteliselt aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega. Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained nn. mediaatorid, mille varal toimubki Refleks ja refleksikaar Refleksiks nimetatakse KNS-i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. Näiteks keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus, ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb jne. Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks. Koostanud M
MBL (mannan-binding lectin) C-reaktiivne valk Komplemendi retseptorid RNA helikaasid RIG-I ja MDA5 RIG-I ja akronüümid immunoloogilistes tekstides RIG-I(retinoic-acid-inducible protein ) retseptorite (tsütosoolsed RNA helikaasid) käivitatud signaalirajad Taimede immuunsüsteemi elemente PAMPS- Pathogen-associated molecular pattern LRR- leucine-rich repeat (leutsiini rikaste kordustega retseptorid) R genes (resistentsuse geenid) RNA interference Lihtsamad keemilised mediaatorid ja signaalnolekulid (salitsüül hape,jasmon hape, etüleen.....) Immuunreaktsioonid taimedel miRNA ssRNA molekule mõnest tuhandest kuni 40,000 molekulini raku kohta Leitud kõigis metazoa liikides, 0.5-1% geenidest siRNA märklauaks on geenid, millest on ise pärit miRNA reguleerib erinevaid geene 100 erinevat mRNA molekuli võib olla reguleeritud ühe miRNA poolt 3. loeng Immuunsüsteemi rakud ja koed
Retseptorite järgi. Eksteroretseptiivsed-nägemis, kuulmis, puute, valu, asuvad keha pinnal. Interoretseptiivsed-asuvad keha sees, valu, baro-õhumuutustele. Propriretseptiivsed-liigestes. Vastutusreaktsiooni järgi. Motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed-sisekeskkond, troofilised. Refleksikaar. Aferentsed, viib keskns, lülineuronid, eferentsed-toovad info kns-st teostusorganitesse. Mille talitlus muutub. Sünaps. Edastab eritust närvile, või närvilt teostusoraganitesse. Mediaatorid-eritust esile kutsuvad, pärssiva toimega. Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk. Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama
Läheb mao limaskestast verre ja seal vere kaudu ajju. Koletsütokiniin (CCK) tekib peensoole limaskestas rohke rasva ja valgurikka toidu tõttu. ... Läheb verre ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekib nii seedekulglas kui ka ajus ja on samuti küllastustunde teket stimuleeriva f-niga.Neptiin on rasvkoe hormoon, teda produtseerivad rasvarakud. ... on küllastustunnet tekitav...Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja- või küllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid. Kõige tugevam ajus tekkiv näljatunnet tekitav hormoon on neuropiptiid Y. Neuropiptiid Y stimuleerib nälja või isu keskust hüpotaalamuses, mis reguleerib söömist. Suurendab toidu tarbimist, söömist, rasvavarude suurenemist. Peaaju närvid ja nende f-d: Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi
Kui veresoone seina pinge suureneb > aferentne arteriool aheneb. Kui veresoone pinge väheneb > aferentne arteriool laieneb. Müogeense refleksi innervatsiooni pool – pre-glomerulaarsetes arterites ja arterioolides toimub veresoonte silelihasrakkude depolarisatsioon - pingesõltuvad kanalid avanevad ja kaltsium siseneneb mööda kaltsiumikanaleid, see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO). * tubuloglomerulaarne tagasiside – tubuloglomerular feedback – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Jukstaglomerulaarses aparaadis on Macula densa epiteelirakud, need asuvad distaalses vääntorukeses. Kui filtratsioon suureneb, siis suureneb ka torukeses vedeliku maht, Henle lingu ülenevas jämedas osas suureneb suurema vedelikumahu tõttu NaCl viimine Macula Densa (MD) rakkudeni. MD rakkudesse võetakse NaCl, see põhjustab ATP vabastamist. ATP
B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad
vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks. Normaalselt organismis sünteesitakse NO-d ensüümi NO süntaasi poolt, mis deamineerib arginiini
o 60%Albumiinid Mittespetsiifiline transport Koloidosmootse e onkootse rõhu tagamine(80% nende töö,palju) Toitefunktsioon o 40%Globuliinid ja fibrinogeen(osaleb vere hüübes) Globuliinidega spetsiifilisem ainete transport · 1-2% heterogeenne madalamolekulaarsed ained o Aminohapped,rasvhapped,glükoos,kusiained,hormoonid,mediaatorid vitamiinid o Ioonid o Gaasid (O2,CO2) 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. · Erütrotsüüdid-tuumata,eluiga 120p. · Leukotsüüdid- tuumaga rakud · ~65%Granulotsüüdid a. ~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c
ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) (nt. testosteroon) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. - Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad
Erutussünapsid – avatakse Na-kanalid, toimub postsünaptilisel membraanil depolarisatsioon (postsünaptiline erutuspotensiaal), erutuslaine antakse edasi naaberneuronile/lihasrakule. Vallandub AP. Pidurdussünapsid – avanevad Cl- või K+ kanalid, toimub hüperpolarisatsioon (postsünaptiline pidurduspotensiaal), erutuslaine peatatakse, MP suureneb ja AP ei saa tekkida. NS vaja mõlemat tüüpi sünapse, et suunata signaali juhtimist. Esinevad eri retseptoritele vastavad spetsiifiliselt eri mediaatorid. Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi ei kanta, sest aktiivsete pidurdussünapside osakaal on suurem või võrdne aktiivsete erutussünapside osakaaluga.Nt närviimpulss saabus mingi neuroni 3 erutus- ja 3 pidurdussünapsisse, siis sünapsijärgse pidurduse tõttu jääb selles närvirakus närviimpulss tekkimata. On olemas 2 tüüpi postsünaptilisi retseptoreid: ioonsõltuvad kanalid ja ligandsõltuvad
annaabi.ee 
