Immuunpatoloogia küsimused (1)

IMMUUNPATOLOOGIA KÜSIMUSED
(vastata Ü. Parm . Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest lk.39-46 põhjal)
1. Millal tekib immunoloogiline reaktsioon ? – Kui organism satub antigeen , mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk ).
2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu.
3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta.
- ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus .
4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus.
- Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism.
- Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt , mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele.
- Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad tema enda kudede vastased antikehad , mis reageerivad kudedega ja kahjustavad neid.
5. Mis on antigeen ? – aine, mille immuunsüsteem liigitab kehavõõraks ning mis põhjustab immuunvastuse teket.
6. Mis on epitoop ? – antigeeni koosseisu kuuluv aminohape , oligosahhariid või lipiidimolekul.
7. Mis on antikeha ? – globuliinide hulka kuuluv valk, millel on võime reageerida ainult tema teket põhjustanud antigeeniga .
8. Kuidas nimetatkse vereseerumi antikehi? – immuunglobuliinid.
9. Nimeta 5 liiki vereseerumi antikehi. – IgA, IgD, IgE, IgG, IgM.
10. Milliseid antikehi tekib esimesel nakatumisel/ kordusnakkusel/allergia korral?
- Esimesel nakatumisel: IgM
- Kordusnakkusel: IgG
- Allergia korral: IgE
11. Missugused on immuunsüsteemi elundid ? – harknääre, luuüdi , lümfisõlmed , põrn
12. Kuidas jagunevad lümfotsüüdid ? – T- ja B- rakud ning loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud.
13. Milleks muutuvad antigeeni ilmumisel B-lümfotsüüdid→ mida need uued rakud tootma hakkavad? – Nad muutuvad mälurakkudeks ja plasmarakkudeks. Plasmarakud hakkavad tootma antikehi.
14. Mis on T4 ehk CD4 väikeste lümfotsüütide ülesandeks ja kuidas neid nimetatakse?
- T4 ehk CD4 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse abistaja ehk helper-rakkudeks ja nende ülesanne on antigeeni äratundmine ning vastava informatsiooni edasiandmine T8- või B-lümfotsüütidele ( killer -rakkudele).
Mis on T8 ehk CD8 väikeste lümfotsüütide ülesanne ja kuidas neid nimetatakse?
- T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja nende ülesanne on võõrantigeeni kandvate rakkude avastamine ja hävitamine.
15. Kuidas nimetatakse suuri lümfotsüüte ja mis on nende ülesanne? – Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. Nad suudavad ilma eelneva sensibilatsioonita lüüsida viirusest nakatunud ja kasvajarakke.
16. Nimeta fagotsütoosivõimelisi rakke. – monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofaagid.
17. Mis on komplemendi ülesanne? – Lõhkuda bioloogilisi membraane, nt raku seinu.
18. Mida teeb C-reaktiivne valk, CRV? – Kinnitub bakteriraku pinnale ja märgistab selle immuunsüsteemi jaoks paremini rünnatavaks.
19. Selgitage mõistet rakuline ehk tsellulaarne immuunsus , mis rakud tagavad selle? – Rakuline ehk tsellulaarne immuunsus on immuunreaktsioon, mis toimub antigeeni ja T-lümfotsüütide vahel. (TH1 rakud).
20. Selgitage mõistet humoraalne ehk koevedelikega seotud immuunsus, mis rakud tagavad selle? – Immuunreaktsioon, mis toimub antigeeni ja antikeha vahel. Selle tagavad plasmarakud, mis hakkavad tootma antikehi.
21. Kas antikehade tootmine on rakuline või humoraalne immuunsus? – Humoraalne.
Kas Killer ehk tapurrakkude poolt võõrantigeenide hävitamine on rakuline või humoraalne immuunsus? – Rakuline immuunsus.
22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine.
23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt).
24. Mis on allergeen ? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini , hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades.
Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained ( histamiin , hepariin ).
25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse immuunsuse patoloogiaga, iseloomulikud on vereringehäired ja bronhiospasmid, ravi on antihistamiinikumidega.
Aeglast tüüpi allergiliste reaktsioonide korral on reaktsioon allergeenile aeglane, see on seotud rakulise immuunsuse patoloogiaga, iseloomulik on koekahjustus ja ravi on glükokortikoididega.
26. Mis on kaasasündinud immuunpuudulikkus / omandatud immuunpuudulikkus?
- Kaasasündinud (e. primaarne) immuunpuudulikkus – on tavaliselt geneetilist päritolu. Selle korral tekib imiku- või lapseeas raskeid ja korduvaid kopsupõletikke jm haigusi, mis võivad lõppeda surmaga.
- Omandatud (e. sekundaarne ) immuunpuudulikkus – tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. Kaasneb mingi teise haigusega, kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu.
Vastata loengu põhjal:
1. Millega toimub vaktsineerimine ja mis on selle eesmärk? – Toimub vaktsiiniga, eesmärk on immuunsuse tekitamine/esilekutsumine mingi kindla haiguse vastu.
2. Mille poolest erinevad veregrupid? – Veres esinevate antikehade ja antigeenide (kas A või B) või nende puudumise poolest.
3. Mis on aglutiniinid ? – aglutinatsiooni tekitavad antikehad. ( Aglutinatsioon on rakkude liitumine antikehade aglutiniinide toimel).

4. Millal tekib reesuskonflikt raseduse ajal? – kui ema ja loote reesus-/ veregrupp on erinev, st ema veregrupp on Rh-negatiivne ja lootel Rh-positiivne, seega ema organism hakkab end loote punaliblesid lagundades kaitsma.
5. Miks tekib kudede siirdamisel äratõuke reaktsioon? – Sest tekib immuunreaktsioon, kuna siirdatav kude on võõrkeha. (antigeenide erinevused tekitavad reaktsiooni).
6. Missugune bioaktiivne aine vabaneb allergia korral antigeen- antikeha reaktsioonil? – Histamiin.
7. Mis tugevdab immuunsüsteemi ja organismi kaitsevõimet? – Otstarbekas toitumine, toidus peab olema piisavalt täisväärtuslikku valku, vitamiine jne. Tähtsal kohal on füüsiline aktiivsus, mõõdukas päike, puhas keskkond, piisav puhkus.