koomilist ja traagilist -Viljelda eelistavalt kõrgzanre ning kasutada neis ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised) · Viini klassikud (Haydn, Mozart, Beethoven) Klassitsismiaja heliloojad Neoklassitsism · Klassitsismi traditsioone elustav suund
Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks. Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad. Tragöödia oli tõsise ja üleva sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja ,,Oresteia" Teine tähtis tragöödia suurkuju oli Sophokles, kelle teoseks oli ,, Kuningas Oidipus" Aristophanes oli aga Kreeka komöödiakirjanik. Dionüüsiad Dionüüsid olid riiklikud , kindla kava järgi korraldatud pidulikud rituaalid. Etendused toimusid päevavalgel
Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo" (aeglaselt) ülev, pühalik, mõtisklev, kurb. Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3.¾-menuett II (klavessiin, flööt) 4
Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline
keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek
püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad Itaalia lameda katustega paladzzodest. Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud,
1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku. Sajandi keskel hakkas klassitsismi hoog raugema, arhitektuuris ilmnesid nn. historistlikud tendentsid, st klassitsismiga hakati segama ka teiste voolude elemente
· 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka templi otsakülgi · Kasutati sambaid, ümarkaari, kupleid, viile · Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (Peterburis), võidukaari · Apiirstiilis matkiti rooma ja vanaegiptuse arhitektuuri · Kasutati vaase ja ovaalseid medaljone · Sisekujundus tagasihoidlik, lihtne o Ornamentikas kasutati kreeka-rooma eeskuju (hammaslõige, helmisnöör, munavööt, meander) o Rippuva rätiku-vaniku motiiv o Trofeekimp võidusümbolina(vaenlaselt ära võetud relvad ja lipud, pärit Vana-Roomast) o majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused
kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse torgatud kivid; dolmenid, mis olid menhiritele asetatud kiviplaadid ning nende kahe kooslused ehk kromlehhid. Kivi võis kaaluda tonne; kuulsaim megaliitiline ehitis Stonehenge'is, mille puhul oli ilmselt tegu pühapaigaga. Muusika kui selline oli kiviajal kindlasti olemas, kuid puudus teoreetiline vorm, üleskirjutused; peamiselt oli muusika seotud loodusega, st et matkiti looduse hääli, ning arvatakse, et seda ka kasutati peamiselt rituaalide läbiviimisel, et anda juurde pühalikkust ja pidulikkust. Arenenud võisid olla algelised löökpillid, pulgad, trummid jne. Nooremast kiviajast on teada ka mõned flöödi- ja sarvelaadsed pillid.
autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks. Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas
enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Skulptuuris lihtsalt matkiti antiikskulptuuri. Nii skulptuuris kui maalikunstis läheb moodi alasti mehekeha kujutamine. Ka kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Materjalidest eelistati marmorit. Kujutati kreeka jumalaid ja allegoorilisi figuure (Võit, Armastus, Õiglus jne). Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Ka dramaatilistes stseenides püüti jääda rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R
Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest hoolimata leidis sel perioodil aset tuleviku seisukohalt positiivseid muudatusi. Osa
aastal Tallinnas "Estonia" teatris ning hiljem ka linnaväiksemates teatrites. Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isidora Dunacnist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. iseloomustades tolleaegset tantsulaadi, võiksime ütelda, et ühelt poolt otsiti loomingu lüürilisele tuumale väljendust hellas, peenelt kultiveeritud, graatsiliseltilmekas kontuuris, teisalt aga taotleti ekstravagantsemat temaatikat. Tantsiti erootilisi tantse ja matkiti masinlikku liikumist, anduti iharale uimale samavõrra kui halastamatule rütmile. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas. Sambale on omane väga liikuv puusavöö. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Tantsupidu
1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti. Üldse kujunes Tartu südalinn klassitsistlikuks. Tallinnas moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossiplatsi näol Toompeale, kuid see rikuti hiljem Aleksander Nevski katedraaliga. Historistlikud tendentsid-klassitsismiga hakati segama ka teiste arhitektuurivoolude elemente, nt barokseid ja renesansslikke. Nt. Rüütelkonna hoone Tallinnas Toompeal. Sajandi teisel poolel hakati ka matkima gooti ja romaani stiili, nt Tartu Peetri kirik, Tallinna Kaarli kirik.
6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel
ja üllatusliku õppelahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale struktuuriga novell- eervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad ``õpetlikud novelli`` (1613). 19 sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. Draama(näitekirjandus) Võrreldes teist kirjandusliikidega oli draama arneg hiline.Itaalias matkiti 15.sajandil lõpul antiikteater.Ehitati esimesed tetrisaalid, 16.sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni (kiriklik kohtu vormi) tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukat areneda. 16.sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater-commedia dell`arte (tõlkes ``kunstikomöödia``), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale.Commedia dell`arte näitlejad olid elukutselised
lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale panteonile; lõpp vapustused põhjustatud rahvaste rändest. · Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800 e.m
KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater commedia dell'arte (tõlkes `kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid
KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 – DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’arte (tõlkes ‘kunstkomöödia’), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid
on teisejärguline. Ooper ilma balletita on sama, mis lauija ilma hääleta. Teostele, kus ballet puudus, tuli see juurde lisada. PROBLEEM: Kes peaks "Tannhäuseris" balletti tantsima? Naeruväärne! Lõpuks otsustas Wagner, et balletinumber toimub Veenuse riigis. Takes skandaal -- kas helilooja ironiseerib? Ballett oli väga kohmakas, rahvas jagunes 2 leeri: 1) "Elagu Wagner!" 2) "Maha Wagner!" Siit pärineb mõiste WAGNERIAANLUS -- matkiti teadlikult või alateadlikult Wagneri stiili. Vastandmõisteks ANTIWAGNERIAANLUS -- ei poolda Wagnerit Etendus möödus skandaaliga, sest Wagner ise ei tohtinud dirigeerida, aga kohalik dirigent ei tabanud õiget tempot, rütmi, karakterit. 1862 -- andis kontserte Peterburis ja Moskvas, kus saavutas suure menu. Saadud raha eest ostis Viini maja, elas külluses, kuni raha sai otsa. Sattus taas võlgadesse ja naases Saksamaale. 3. LOOMINGUPERI000 1854-1882
iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks ehitiseks sai Trt Ülikooli peahoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Üldse kujunes klassitsistlikuks kogu Trt südalinn. Tln-s moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossi platsi näol Toompeale,kuid see rikuti hiljem A.Nevski katedraaliga. Maale rajati arvukalt mõisahäärbereid-nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku jpt. Saj keskel hakkas klassitsismi hoog raugema ja kindlad kaanonid murenema
vastuseisuks ülimalt erootiliselt mõjuva purskkaevu. Tulemuseks on muidu üsna tavaline Neptuni purskkaev, kuid kus neli nümfi, kellele jumal Neptunus toetub, purskavad rindadest vett. Sellel on selge vihje, mis annab tagurliku mulje tervele tööle. Minu silmis on see aga pelgalt üks tore 16. sajandi nali valitseva võimu suhtes. 14 KURAT Nagu juba varem mainisin, võib kogu Itaalias leida igal sammul midagi müstilist, eriti kui süveneda detailidesse. Renessansis matkiti ka antiigist pärit paganlust, kuid siiski niiviisi, et vältida konflikti kirikuga. Nagu ikka on väga palju kujutatud ka kuradit. Kui keskaegse arusaama kohaselt võis kurat võtta ükskõik millise kuju, siis renessanssikunstis, mida aeg edasi, võtab ta üha enam oma ,,tõelise" kuju. Enam ei püüa saatan oma tegelikku välimust varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina.
Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid purskkaevudega ja seal olid ka muusikatoad ja raamatukogu. ROOMA KULTUUR Suurt mõju avaldas Kreeka kunst. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kujutama kreeka eeskuju järgi. Vallutatud Kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. Rooma ülikute hulgas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, lasti valmistada täpseid koopiaid. Kultuuriliselt vallutas Kreeka Rooma. Sõjaliselt vastupidi. Reljeefis matkiti otseselt kreeklasi. Portree kunstis saavutati suurem iseseisvus. Kreeka portree oli idealiseeritud. Rooma portree näitas inimest sellisena, nagu ta oli. See tulenes Roomlaste surnute kultusest. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud perekonnaliikmete portreelisi kujutisi. Erilise püüdlikusega jäädvustati väejuhtide ja riigimeeste mälestust. MAALIKUNST Seintele maaliti tugevate toonidega või imiteeriti marmorit. Iseloomulikud olid
Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks
Jalatsid paistsid, muutusid mitmekesisemateks. Kingad poolkõrge või kõrge kontsaga. Konts kõver. 15 RÕIVASTUS 1890-1918 Ajastu rõivastust mõjutasid: ·sõjad: Inglise Buuri sõda, Vene Jaapani sõda, Esimene Maailmasõda; suured muudatused transpordis: tramm, auto, rong, lennuk; ·sport: jalgrattad, uisud, suusad. 19. saj lõpus matkiti möödunud stiile, jätkusid ka uue otsingud. Elutempo ja moodide vaheldumine kiirenes, rõivaste põhijooned säilisid. Materjalid mitmekesised. Enam kasutati sametit, atlast, sifooni, drapeeringuteks elastseid kangaid. Värvustest olid sajandi alguses soosituimad sinine rohelisega, kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist sidrunini
Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kõnekoomika. Inglise rahvusdraama üks mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis. Ühelt poolt allikaks hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, teisalt mõjutas tugevasti antiikdraama
) (RA, Marlowe' Tragöödiad, Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht; ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja) · Euroopa renessansi kõrgajal võib täheldada ainult uusaegse draama eeldusi. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. · Varaseim uusaegne rahvusdraama kujunes välja juba renessansi loojangul ja Inglismaal, Hispaanias. Ülejäänud euroopas veel hiljem. · Itaalias matkiti antiiktratrit. Pmst mõned komöödiad olid (Ariosto ja Machiavelli omad), üksikuid tragöödia katsetusi kaa. Commedia dell'arte · Itaalias 16 saj keskel, omalaadne ja algupärane rahvalik teater. · Võrreldes keskaegse teatriga ELUKUTSELISED näitlejad · Sarnane mõne antiikse komöödia liigiga ja hiliskeskaegse farsiga · Valmistekst näidenditel puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti. · Tähtis kõnekoomika
Üks suurimatest manöövritest oli 1936.aasta oktoobris peetud Sakala sügismanööver. Manöövri juht oli kolonel Jaan Maide. Õppustest võtsid osa nii Harju, Järva, Tallinna ja Pärnumaa malevad, kes moodustasid Harju rügemendi ning Sakala, Tartu, Lääne ja Pärnu malevad, kes moodustasid Sakala rügemendi. Manöövrid hõlmasid kõiki relvaliike ja ka erialased, näiteks esmaabi, gaasikaitse, transport, tagala, toitlustus ja propaganda. Esimest korda oli kasutusel raadioside. Õppusel matkiti päris sõda, milles tegutsesid koos nii jalavägi, ratsavägi kui ka masinad. Manöövreid oli jälgimas Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem Johannes Orasmaa, erinevad kõrgemad ohvitserid, ministrid ja ka ajakirjanikud nii Eestist, kui välismaalt. ·Seltskondlikud tegevused-Seltskondike tegevuste korraldamisega tegeles põhiliselt propagandaosakond, mis loodi enamikes malevates 1926.aastal. Nende ülesandeks oli
· 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude ruumide ka laod ja töökojad, kuid kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid suured kivimüürid; kunstis kasutati sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Lisaks sõjalised kaaskondlased. Kogu rahva majandustegevust kontrolliti kirjalikud st kujutas loss endast suure majapidamise keskust. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest
rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin
Kongressil põrkusid kaks seisukohta: mõned pooldasid klassikalist rahvusvahelise organisatsiooni mudelit, kuhu valitsused oma esindajad määraksid, aga teised eelistasid parlamendisaadikute foorumit. Lõpuks ühendati mõlemad lähenemised , kui Euroopa Nõukogu põhikirjaga loodi nii ministrite komitee kui parlamentaarne assamblee. Sellist kahepoolset ülesehitust, mis koosneks salt valitsustevahelisest ja osalt parlamendivahelisest struktuurist, matkiti hiljem Euroopa Ühenduse, NATO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni loomisel. Euroopa Nõukogu asutati 5. mail 1949 Londoni Lepingu ehk Euroopa Nõukogu põhikirja allkirjastamisega kümne riigi poolt. Need olid Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani. Edaspidi ühinesid nõukoguga teised Euroopa riigid. Eesti Ühines koos Leedu ja Sloveeniaga 14. mail 1993, mis järel nõukogus oli 29 liiget
Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite,
Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid.
ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad "Õpetlikud novellid" (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater commedia dell'arte (tõlkes `kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid
püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid taluelamus ka kappide poolest. 20.saj alguses hakati tegema suuremaid, kahe uksega toidukappe. Jõukamatel oli hoopiski puhvetkapp. Riiete hoidmiseks hakati kirste ja kohvreid järjest enam asendama riidekapi või kummutiga. 19.saj sai uuema talumööbli oluliseks kaunistusvõtteks värvimine. Eelistati tumedaid pruunikaid ja punakaid toone, sageli matkiti väärispuidu faktuuri. Enamasti muretseti mööblit tallu üksikesemetena. Mitu eset korraga soetati tavaliselt abiellumise puhul. Uus mööbel paigutti elukambritesse, rehetoas kasutati edasi vanemaid ja lihtsamaid esemeid. Täiesti uue ilme andsid kambrite ja tubade interjöörile mitmesugused linnast ja laadalt ostetud väikesed tarbeesemed ning eelkõige naisepere omavalmistatud, uutele hügeeni- ja kaunistamisnõuetele vastavad tekstiilid
Mehed ja naised olid koosnagu tänapäeva veekeskus. Trajanuse sammas Roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid Kreeka eskujude järgi kujutama. Vallutatud Kreekast toodi sõjasaagina palju kunstiteoseid. Kreeka kunst muutus Rooma ülikute seas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, hakati valmistama koopiaid.Kultuuriliselt Kreeka vallutas Rooma. Vabafiguuris ja reljeefides matkiti kreeklasi. Suurem iseseisvuses portrees. Rooma portree lähtus individuaalselt karakterist. Näitas inimest just sellisena, nagu ta olivõimalikult tõepäraseltroomlaste surnute kultus. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreesid. Impeeriumi ajajärgi portree on kaunim, pidulikum ja pisut idealiseeritud. Ratsamonumendid kõige pidulikum väejuhi kujutamine. Impeeriumi ajajärgul muutuvad kujud külmadeks, pidulik. Reljeefkunsti näiderahu altar. Püstitati 1. saj. e
Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas. Osa juhtivaid pastoreid, nagu Mickwitz tallinnas, tõmbusid osalt isiklike vastuolude tõttu liikumisest tagasi. Kardeti ka kiriku töövälja siirdumist vennastekoguduse kätte. Vennastekogudust süüdistati selles, et ta oli saanud usulise sekti iseloomu; et vendadest jutlustajad esinesid, agu oleks nad pastorid; et sagedastel kokkutulekutel, mida peeti nii päeval kui ka öösel, matkiti kristlikku algkogudust; et peeti kinniseid koosolekuid, kus õpetati kes teab mida; et evangeeliumi-ja epistlitekste kasutati valedel päevadel, ja et rahu- ja muud palved jäeti ära ning asendati vennastekoguduse omade palvetega. Vennastele heideti ette ka välist vagatsemist, kõrkust ja upsakust. Rüütelkonna algatusel saavutati 1743. aasta kevadel keisrinna Elisabeti ukaasiga vennastekoguduse keelustamine. Jutlustajad (,,saksa vennad") kästi maalt välja saata,
jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks. Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid, kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18. sajandi eesti talupoegade hulgas oluliseim kultuuriline nähtus. Levis kiiresti, sest kirik oli rahvale võõraks jäänud, vennaste kokkutulekud toimusid tihedamini, peeti talupoegade juures, tundusid talupoegade endi ettevõtmisena
Hommik jõudis kätte, nii et Berganza lõpetas. Lipnik magas, kuni ta sõber koerte kõneluse I osa luges. Sõber pidas seda heaks väljamõeldiseks, millele tuleb kindlasti järg kirjutada. 13) Renessansi draama ja teater (15.16.saj), Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad Renessansi draama areng oli hilisem kui muude liikide oma. Varaseim uusaegne rahvusdraama kerkis esile Inglismaal ja Hispaanias renessansiajastu lõpus. Itaalias matkiti antiikteatrit. Rooma komöödia eeskujul kirjutas Ariosto 16.saj 5 karakterkomöödiat. Machiavelli kirjutas Firenzest kriitilise proosakomöödia ,,Mandragora". Üksikuid katsetusi oli ka tragöödiavallas. Tasso järgis aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõudeid lüürilis-pastoraalses värssdraamas ,,Aminta". Mandragora (Machiavelli) Callimaco tutvub Pariisis kauni naise Lucreziaga (pidi sugulase jutu kohaselt erakordselt ilus olema, tegelikult polnud), kes on juba ühe rikkur Niciaga abielus
tati paadirallil, vesijalgrattasõudmisel ja ümber- jäi viimane vampiir. Korraldati koogivalmistamise saare-maratonis. Esitleti oma maad, korraldati loo- võistlus, mille algatajad olid noored ise. "Koogid dusmatk, külastati Hanko linna. Õhtused üritused olid loomulikult magusad ja neid kutsuti maitsma korraldati noorte endi initsiatiivil, lõbusaim oli ka soome partnergrupi esindajad. Seltskonnamän- ehk etendus, kus matkiti kasvatajaid. Palli- gud, lõkkeõhtud, öölaulupidu kuulusid kõik laag- võistlused toimusid saarel koos teiste laagritega. ritegevuse hulka. Eesti grupp sai karikasarjas auväärse teise koha. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat www.nomme2000.ee [email protected]
külje; merre sünnib esimene hülgepoeg; putukatele tuleb hing sisse; kõrred hakkavad lund vihkama. Mõnedki niisugustest loodusemärkidest on Lõuna-Eestis seostatavad küünlapäevaga. Lastele tehti need ütlused piltlikult selgeks. Näiteks öeldi: "Tõnisepäeval kõnnib üks väike poisike Tõnis ehk külmapoiss katuseharja pidi. Ta kõnnib seal varahommikul enne valget, tuleb vara tõusta, kui teda näha tahad." Ka matkiti pakase paukumist, kaikaga vastu tareseina lüües, ise seletati, et nüüd läks talveselg pooleks. Karu talveune kohta võis seletus kõlada niimoodi: "Isa ütles, et täna on siis pool talve mööda. Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks. Muidu, kui üks on peen ja teine jäme, siis karu ei saa käia, kukub küljekile." Nii nagu teistegi aastajaotustähtpäevadega, seostub tõnisepäevaga õige mitmeid ilma- ja
Lk. 129 ... niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose seadustega... -- Minos oli Kreeta saare võimas valitseja ning seaduseandja (kreeka müt.). III aasta konstitutsioon -- 22. VIII 1795 kehtestatud põhiseadus, mis kindlustas kodanliku kontrrevolutsiooni võidu rahva üle. «Messidori maitse» -- Messidor -- kümnes kuu prantsuse revolutsioonikalendris (19. juunist 18. juulini). Messidori maitse all on mõeldud jakobiinide diktatuuri ajajärgu arhitektuuri, milles matkiti vana-rooma ehituskunsti ja taotleti ühtlasi võimsat monumentaalsust. Soufflot, Jacques (1709--1780) -- prantsuse arhitekt, kelle ehitatud on valdav osa Panteonist. Lk. 133 Pierre d'Ailly -- prantsuse teoloog ning kardinal (1350-- 1420). Lk. 135 Floriin -- münt, millel oli liilia (fleur-de-lis), s. o. Prantsuse kuninga vapi kujutus. Flegetoni jõgi -- (kreeka k. flegeton -- lõõmav) manala jõgi, millel voogasid tulilained (kreeka müt.). Lk. 137 ..
annaabi.ee 
