Esiaja eluviis ja kunst (0)

Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini.
Hominiidid e inimahvlased
6 – 5 mln a t
Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest
Austrolopiteekus
5 – 2 mln a t
Homo habilis
2,5 mln a t
Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne)
Homo erectus
2 mln a t
Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja korilus; ränne Euroopasse, Aasiasse
Heidelbergi inimene
7 – 600 000 a t
Tänapäeva inimese otsene eelkäija; küttimine.
Neandertallane
250 000 – 30 000 a t
Kõneoskus, suured ulukid , elu koobastes ja onnides, esimesed USU märgid; kogukondlik liik.
Homo sapiens e nüüdisinimene
200 000 a t
Aafrika - > Aasia -> Austraalia -> Euroopa -> Ameerika.
Jääajad said alguse ca 750 000 aastat tagasi ehk Heidelbergi inimese tegutsemisajal, kui kliima hakkas külmenema. Kestsid kuni 11 500. aastani, pärast seda olnud pisikesi jääaegu. Suurim ulatus oli ca 20 000 aastat tagasi, kui kattis suurema osa Põhja-Euroopast.
Kiviaeg algas ca 2,5 mln aastat tagasi ja jagunes kolme etappi – paleoliitikum, mesoliitikum ja neoliitikum. Kuni noorema kiviajani tegeleti peamiselt küttimise ja korilusega, otsene suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond , kuni homo sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega – hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö.
Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused –

Tsivilisatsioonide teke langes ajaliselt ca varasesse pronksiaega ehk oli oluline kasutada metalle .

Tarvitusel oli kiri, sellest arenesid vaimsed tegevused; kirjutati pärimust, sündmusi, kuid arenes ka teadus, kirjandus jne.

Kujunes varanduslik kihistumine ja riiklus – rikkam kiht valitses ning kontrollis töötavaid alamaid.
Kõige paremini tuleb kiviaegsete inimeste kunstiline tegevus välja läbi koopamaalingute. Kuulsamaid neist asuvat nt Lascaux koobastes Prantsusmaal, tehti ca 14 000 – 10 000 a eKr. Koopaseintele maaliti mineraalsete pulbervärvidega peamiselt realistlikke loomi ( piison , hobune, põder), inimesed maaliti see-eest primitiivselt. Samuti joonistati üksteise peale ja segamini , s.t puudus ruumitaju ja perspektiiv.
Samuti on leitud märke skulptuurikunstist. Kõige varasemad skulptuurid olid veenused ehk täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem arenesid välja ka sümbolid ning ornament , millega hakati esemeid, eriti keraamikat, kaunistama.
Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid , milleks olid suured, püstiselt maasse torgatud kivid; dolmenid , mis olid menhiritele asetatud kiviplaadid ning nende kahe kooslused ehk kromlehhid. Kivi võis kaaluda tonne; kuulsaim megaliitiline ehitis Stonehenge’is, mille puhul oli ilmselt tegu pühapaigaga.
Muusika kui selline oli kiviajal kindlasti olemas, kuid puudus teoreetiline vorm, üleskirjutused; peamiselt oli muusika seotud loodusega, st et matkiti looduse hääli, ning arvatakse, et seda ka kasutati peamiselt rituaalide läbiviimisel, et anda juurde pühalikkust ja pidulikkust. Arenenud võisid olla algelised löökpillid, pulgad, trummid jne. Nooremast kiviajast on teada ka mõned flöödi- ja sarvelaadsed pillid.