Arutlus: Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused (0)

Vana- Rooma ja Vana-Kreeka kunsti
sarnasused ja erinevused
III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt .
Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust . Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared , võlvid ja kuplid . Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel .
Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu . Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed . Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud.
Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks , näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks , keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad.
Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis.
Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja
mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale.
Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi.