Muusika ja Tants 20.sajandil (0)

Muusika  ja Tants 20.sajandil
Kanepi Gümnaasium
12.Klass
Kadi Hõim
Kadi Jänes
Henet Ohna
Karita London
Muusika  20. saj. I poolel ehk “uus 
muusika” või “kaasaegne muusika”
Iseloomustab sti  lide   mitmekesisus .
Tekivad mitmed sti lid ja voolud, mis arenevad paral eelselt.
Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus 
impressionism  ja  20. saj. algul  ekspressionism
20­datel aastatel tekib  neoklassitsism  oma selgemate vormide ja 
rütmidega.
Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse 
käsitlemises,  helikeel  muutub dissonantsemaks, puudub sisemine 
tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja  originaalsus .
Impressionism
Impressionism sai alguse 19. saj. 70­ndatel aastatel..
Muusikasse tuli impressionism 1890­datel. Seda sti li on nimetatud uue 
muusika kevadeks. Hakati  pöörama  erilist tähelepanu kõlavärvidele, 
funktsionaalse  harmoonia  asemel  tõusis esile kolori diharmoonia.
Eelistati  vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist  laadi .
Eeskuju võeti ka  Bali  saare gamelan­muusikast, mida kuuldi Pari si 
maailmanäitusel 1889.
Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpil e, harfi, keelpil e.
Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sil erdavate värvidega.
Vähenes meloodiliste li nide ja vormide selgus.
Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. 
Ekspressionism
sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Erinevalt impressionismist, kus 
antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete 
väljendamine ( expressio  ladina k. väljendus, tunne).
Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. 
Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva  maailmaga . 
Peategelaseks  on sageli sisemisse kri si sattunud inimene. 
Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. 
Helikeelt iseloomustavad jooned :
äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine 
dissonantside kuhjumine 
järsud dünaamilised  kontrastid  
Dzäss
Tekkis 19.sajandi lõpus.USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika 
ristumise tagajärjel.
 Džäss kasvas välja USA  neegrite  töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. 
Euroopasse levis džäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge 
muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme 
kujundajaks.
Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi,  svingi  ja 
nüüdisaegset dzässi.
Džässi ei saa täpseltnoodistada, ta  toetub   bluusi  heliredelile ning  armastab  erilisi 
kõlavärve.
Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.
Louis  Armstrong
Click to edit Master text styles
20.Sajandi alguses loodud 
Second level
dzässmuusika uue stiili dixieland 
●
Third level
●
Fourth  level
eestvedaja .
●
Fifth level
Count Basie
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
1950. aastatel sai alguse free  jazz , mil e lõi  pianist  Cecil Taylor. 
Free jazz vabastas džässi igasugustest pi rangutest. Nüüd 
polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes 
klastritest. 
Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette  Coleman .
1960. aastate lõpus sai alguse jazz  fusion , mis haaras endasse 
ka elemente rockmuusikast,folkmuusikast, funk`ist ning 
reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud 
on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on  tavalised  ka tänapäeva 
džässmuusikas. 
Ornette Coleman
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
The  Beatles
 Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel.
Ansambli muusikaline ampluaa oli äärmiselt lai, ulatudes 
bal aadidestreggae’ni ning psühhedeelsest muusikast bluusini.
 Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi 
edetabeli esimese neljakümne hulka umbes viiekümnel korral ning 
ainuüksi Ameerika Ühendri  kides  jõudsid nad kahekümnel korral 
singlimüügi edetabeli esikohale. EMI Recordsi andmetel on The 
Beatles'i  plaate  müüdud  praeguseks  maailmas üle miljardi 
eksemplari.
The Beatles'i läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma 
debüütalbumi " Please  Please Me" ning  Suurbritannia  
ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil kiljuvatest ja 
minestavatest teismelistest.
Mõjutusi saadi ni  valgetelt esinejatelt, nagu Elvis  Presley , 
Buddy Hol y ja Carl  Perkins  kui ka mustadelt artistidelt – 
Chuck  Berry,  Little   Richard , Ray Charles ja Larry Wil iams.
The  Beatlesi  mõju popmuusikale on olnud tohutu, kuna ansambli 
muusika on ni  harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest 
väga uuenduslik
Beatles läks laiali aastal 1970.
Muusika Eestis
Eesti muusika ongi 20. sajandi muusika, sest eestlaste jaoks mahub sel e 
sajandi sisse peaaegu kõik, vaid osa sünde jääb eelmisesse.
 Isiksuste sünnid, kunstialade sünnid. 
19. sajandisse jääb rahvuse sünnile ja kasvule üks olulisemaid 
muusikasündmusi –  laulupidu .
Üks eesti muusika eripärasid – võrreldes pigem teiste maade kui teiste 
kunstili kidega – on sel es, et peaaegu kõik sünnib koos, ühes ajas. 
Tänaseks on see aeg muidugi pikk olnud, terve sajand. Aga sel e aastasaja 
esikümnenditel elatakse ki rkorras läbi euroopa kunstmuusika  valud  ja 
vaevad, erinevad muusikavoolud või vähemalt nende mõjutused barokist­
klassitsismist impressionismi ja ekspressionismini.
Moderntantsu algus ja klassikaline  ballett
Eesti kunstiline tants, st. tants teatrilaval või kontserdisaalis, ei ole võrsunud 
rahvatantsu traditsioonidest, vaid loodud konkreetsete isikute poolt 
kõrgkultuurina.
 Kunstiline tants tekkis al es 20. sajandi alguses, kui eesti lavakunst muutus 
professionaalseks, leides avaramaid arenemisvõimalusi uutes ja suurtes 
teatrihoonetes: 1906. aastal Tartus ehitatud “Vanemuise” ja 1913. aastal 
Tal innas “Estonia” teatris ning hiljem ka linnaväiksemates teatrites. 
Kunstilise tantsu arengut mõjutasid sel e algusperioodil Isidora Dunacnist 
lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline bal ett.
 iseloomustades tol eaegset tantsulaadi, võiksime ütelda, et ühelt poolt otsiti 
loomingu lüürilisele tuumale väljendust hel as, peenelt kultiveeritud, 
graatsiliselt­ilmekas  kontuuris ,  teisalt  aga taotleti ekstravagantsemat 
temaatikat . 
Tantsiti erootilisi tantse ja matkiti masinlikku li kumist, anduti iharale uimale 
samavõrra kui halastamatule rütmile.
Samba
Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu­ ja  muusikastiil , mis 
kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. 
Samba tants on elav ja rütmikas.
Sambale on omane väga li kuv puusavöö. 
Samba nime al  sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, 
jõudis Euroopasse 1923­24 kuid tantsusaalides laiema 
levikuna jõudis al es pärast Teist maailmasõda. 
Tantsupidu
Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti 
Mängude tantsu­ ja võimlemispidu.
 Üritusel esines 1500 rahvatantsijat.
 II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 
1800.
 II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon.
 III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 
1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel 
tantsupeol oli juba 1500 esinejat.
 Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 
1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 pi ri ning 
kasvas järgnevate pidudega pidevalt.
Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. 
Sel el astus ette 10 000 esinejat. 
Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmali  kide  
struktuur – osalesid tantsurühmad alates mudilastest 
(lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. 
Noorim tantsija sel el peol oli 4­aastane, vanim 76 aastane!
 Peol osalesid ka puhkpil iorkestrid, rahvamuusikaorkestrid jm.
 Huvi peo vastu oli väga suur – viiest etendusest said vahetult osa 
75 000 pealtvaatajat.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Impressionism
• Ekspressionism
• Dzäss
• Louis Armstrong
• Count Basie
• Ornette Coleman
• The Beatles
• Slide 11
• Muusika Eestis
• Moderntantsu algus ja klassikaline ballett
• Samba
• Tantsupidu
• Slide 16