G.F.Händel (2)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Händeli elulugu, looming

Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2  Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal

Muusika

2

doc

Spikker muusikas

Händel (1685-1759) Kirjutas esimesed ooperid (1703-1709 Hamburgi perioodil). *saksamaal sündinud, itaalias õppinud. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. II periood (Itaalia 1706-1712) töötas ja õppis seal.III periood aletes 1712 Londonis. Kirjutas ,, Vee muusika". 1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper

Muusikaajalugu

6

doc

Muusikaajalugu 11. klass

~1600 a. Oluline sooloaaria ­ solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses ­ esinemine retsetatiivne. Koor ­ kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon ­ kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach ­ "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17

Muusikaajalugu

4

rtf

Georg Friedrich Händel

1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ­ ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid

Muusika

14

doc

BAROKK 17-18saj I pool

Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat- sopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku. Vokaalsed barokkžanrid on veel:

Muusikaajalugu

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit - J.S. Bach ja G.F. Händel lõpetasid oma tegevuse 1750. aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Zanrid: Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks. · Georg Friedrich Händel ELULUGU Georg Friedrich Händel (1685 - 1759) sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina. Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist

Muusikaajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7

Muusikaajalugu

Kommentaarid (2)