Renessanss 1. Millist perioodi kunstis matkis renessanss? Renessanss matkis antiikaega. 2. Millised on suurimad uuendused maalikunstis? Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jne. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad 3. Leonardo da Vinci · Tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus · Oli oma ajast väga palju ees · Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim villa on VILLA ROTONDA
Loodusrahvad Vanad kõrgkultuurid Vana-Kreeka 1) Muusika on ürgsem 1) Muusika oli väga tähtsal 1) Vanakreeka kultuur ja kui verbaalne keel. kohal : see täitis muusika on Lähis-Ida 2) Loodusrahvastu põhiliselt kultuslikku kultuuri ja muusika muusika matkis funktsiooni, kõlas aga ka vahetu jätk ning samas paljuski lindude ja tantsu, võistluste ja vaheastmeks kristlikku loomad ,,keelt". söömaaegade saateks. kultuuri. 3) Loodusjõudude, 2) Kujunes kutseliste 2) Muusika oli kreeklaste surmatud jahiloomade muusikute seisus. jaoks jumaliku
lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella-matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga. Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta.
Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,
Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss
Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti. Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea Palladio- matkis antiiki, palladinnism, Prantsusmaal (it. Arhidektid). Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss,
kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon
haige ja üksikuna elades ei saandu ta elada täisverelist elu ning see kandus edasi ta maalidesse. Ta maalidel on sees alati mingi armastuse ja õnne igatsus. Watteau maale iseloomustab veel rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga? Absoluutse monarhia aja lõpp; kelmikate meelelahutuste ajajärk lõppes; valgustusfilosoofide teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega) 15
teemat Iseloomulik T. koolkonnale "BACKHOS JA ARIADNE" o KARL V PORTREE tema õukonnas ,,KARL V NÜHLBERGI LAHINGUS" suur võit GER protestantide üle o PAAVST PAULUS III lõpetamata sest paavstile need ei meeldinud kunagi o Natüürmordi tõi ITAsse Madalmaadest eluta esemed ,,PUUVILJAVAAGEN" o Tiziani POEG matkis hästi oma isa stiili ja ilmselt lõpetas ka isa viimased tööd kui too suri o Õpilaste seas mitmed tuntud kunstnikud, kes on üldiselt maneristid. Kopeerivad T. stiili. Kuulsaimad P. VERONESE ja TINTORETTO V. tuntud suurte söömaaegadega. "PIDUSÖÖK LEVI MAJAS" algselt Püha õhtusöömaaeg. Ka "KAANA PULM". Maalinud Doodzide palees suuri seinamaalinguid.
Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32. Julge ja novaatorlik kompositsioon, matkis orkestrimuusika tüüpilisi võtteid. Muutis vormi ülesehitust kolmeosalisest sageli kahe- ja neljaosaliseks. Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus. Osad ei eraldu üksteisest selgelt, kasutatakse läbivaid motiive jne. Hilisemal perioodil kasutas palju fuugavormi ja polüfoonilisi võtteid. Tähtsamad ja tuntumad: c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9
Aristoteles. Tema töödes valitseb rahu, harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, kea ja vaimu vahel. Keskel kõrgem figuur, tema kõrval asuvad madalad (näiteks põlvitavad) figuurid, maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tahaplaanile. Kujundas inimestest enda ümber ideaalkujud klassikaline ilu. Andrea Palladio Veneetsia arhitekt, matkis antiikarhitektuuri. Palladionism tüüpiline ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Poolsambad ja sambad ulatuvad läbi mitme korruse, klassikalised maamajad, villad. Kuulsaim Villa Rotonda. 6. Madalmaade kunst kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses
Projekti järgi ehitatud(kuna need olid ulmelised, suursugused). Tema skultuurid väga nüansi rikka, varjud jms. Tema maalid väga jõulised, suurepärane varju mängud. Taavet- polnud õigeid persvektiive. M. Tõttas koljetit tapma(juba vanem, julgem, õilsam). Sixtuse kabeli lagi ja idasein oli tema elutöö. ,,Mooses" ,,Taavet" lagi Idasein ,,Villa Ratonda" Palladio Veneetsias- Matkis antiikarhitektuuri väga järjekindlalt, palladianism, sammaste rohkus. ,,Villa Ratonda"(pilt üleval) Leonardo da Vinci- maalija, skulptor, graafik, arhitekt, teadlane jne. Töökas, otsiv, rahutu. Tema töid on vähe säilinud halva kvaliteedi suhtes (kavandeid, käsikirju aga alles) . Katsetaja oli. Sohilaps, keda ema kasvatas, hiljem isa, kellega ta läbi ei saanud. Leonardo sõbrunes oma onuga, kes hakkas teda julgustama, see jättis talle kogu päranduse.
Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest. Lisaks paneb kuulsus inimesele peale surve olla kõigile meelepärane ning sellele järgnev pettumine ning põrumistunne. Filmist võib tuua näite sellest, kui Mozart esitas oma teost ,,Die Entführund aus dem Serail" ning keiser Joseph II arvas, et ooper oli hea, kuid esines ,,liiga palju noote", mille peale Mozart sai suure pettumuse osaliseks
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2
Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest. Lisaks paneb kuulsus inimesele peale surve olla kõigile meelepärane ning sellele järgnev pettumine ning põrumistunne. Filmist võib tuua näite sellest, kui Mozart esitas oma teost ,,Die Entführund aus dem Serail" ning keiser Joseph II arvas, et ooper oli hea, kuid esines ,,liiga palju noote", mille peale Mozart sai suure pettumuse osaliseks. Paljud
Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali
3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal. Klassitsism oli sestpeale murtud. Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest. Burns oli kirjanike seas erandlik oma talupoegliku päritolu poolest, tema kuulsaimad luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu
luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri.
hiiglasliku kupliga tsentraalehitis Michelangelo Buonarroti -jätkas Bramante tööd -mitmekülgselt andekas- skulptor, maalija, luuletaja, arhitekt, teadlane -muutis natuke Bramante projekti, ehitis sai ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule -hiljem muudeti ka Michelangelo projekti ja kirik polnud enam tsentraalehitis -kuppel kergem, peaaegu hõljuv -kreeka risti kujuline põhiplaan asendunud ladina ristiga Palladio -Rooma -matkis järjekindlalt antiikarhitektuuri -San Giorgio kirik -kasutas pilastreid, poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse -Villa Rotonda- ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda.
Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö. valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad
Maiste pahede ja inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja hiilguse halastamatult surmaeelse roiskumise ja kõdunemise seisundisse. PAUL FLEMING (1609-1640) saksa suurim 17. saj lüürik. Algusaja luule oli juurdlev, stoitsismimõjuline. Flemingi elu suursündmuseks sai reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. Sealt sai ta inspiratsiooni oma paljudeks luuletusteks. Fleming matkis oma luuletustes Petrarcat. Kuid tema luule oli tundelisem, kuna tema armastatud ei vastanud täielikult ta tunnetele, oli luule sisuks tihti hingevalu ja kurbus, nii leidub ta luules peale reisikirjelduste peamiselt mõtteid kodumaa kurvast saatusest ja luhtunud armastusest. Klassitsismi mõjudega seoses võib 17. saj keskpaigast täheldada Euroopa luules lüürika langust, kujundid ja luule üldse muutus lihtsamaks ja selgemaks. MILTON (1608-1674)
Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj. Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel populaarne. Oli algselt 3-häälne. Oli rõhutatud algelise kõlaga (meenutab mõningal määral kolmkõla algul) . Balletto- villanella alaliik, ülipop tantsulaul. Iseloomulikud tekstita refräänid (sõnad fa-la-la jne). Trecento- Mitmehäälne muusikakultuur alates 1330. Aastast. Oli elegantne õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. On 2 zanri madrigal ning caccia
ise kirjutanud, need kuuluvad peamiselt loodus- ja armastuslüürikasse. Helilooja kasutas ka Fr. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, M. Veske jt. luuletusi. 90-ndatel aastatel köitis teda eriti A. Haava ("Tuksuv süda", "Mu linnuke" jt.). Tähtsaks tekstide hankimise allikaks oli rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A.
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega. Rahvaliku laulutüübi nimetus oli frottola, mis oli lihtsas vormis salmilaul, millel oli tihti ka refrään. Veel otsesemalt matkis rahvamuusikat villanella. 16. sajandi lõpus sai väga populaarseks villanella üks alaliik, tantsulaul balletto. Madrigal erineb neist oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljendusviisi poolest. Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga. Saksamaal oli muusika eeskujuks Madalmaade muusika, Inglismaal itaalia muusika. Pillid ja instrumetaalmuusika 16. sajandi alguse pillimuusika oli põhiliselt improvisatsiooniline
pilab usu silmakirjalikust, luule lõpus sureb ja läheb ja proosa, peateos taevasse ,,Dekameron", enne ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid" Commedia dell`arte- G. Chaucer-varajases ,,Canterbury lood"- Claudius-,,Hamlet", C kindlate loomingus matkis prantsuse Chauceri Taani kuningas,kes tegelastüüpide ja õukonna luulet, eeskujud Bocc värssnovellide tappis oma venna ja improvisatsioonilise ja Navarre, värssnovellide kogu,kasutab abiellus vennalese ja tekstiga, kostüümide kogu ,,Canterbury lood", raamjutustust, 24 Hamleti ema
Prantsuse chansonid 16 saj. 16 saj. jätkati missade ja motettide kirjutamist Madalmaa koolkonna stiilis. Pierre Aitagnant 1 prantsuse nooditrükkal ilmutas üle 50 chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid
1.)Motett 2.)Madrigal 3.)Caccia 4.)Sansoon 5.)Frottola 6.)Villanella 7.)Balletto Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule Programmsansoon seal kasutati helimaalitehnikat, kus muusikas kujutatakse looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Rahvalikud laulutüübid: Frottola üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Saksa ilmalik laul: · Tänu meistersingeritele püsis ühehäälne laulukunst Saksamaal kauem kui mujal · Muusikud koondusid tsunftidesse · Rangetele tsunftireeglitele allus ka meistersingerite luule ja laul · Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul: · Eeskujuks olid itaalia laulud
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud
16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal. · Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased · Madrigalide jm peenemate teoste kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega · Frottola õukondlik laulutüüp, rahvalik laulustiil. Stroofiline tekst, korduv refrään, domineerib kõrgem hääl. Firenzes tantsulaul, millest arenes madrigal · Villanella kolmehäälne, algelise kõlaga, matkis rahvamuusikat · Balletto üks villanella alaliike, tantsulaul, mille refräänidel pole teksti · Madrigal lihvitum ilmalik laul, millel on tõsisem/filosoofilisem sisu, vaba värsivorm, 4 või rohkem häält, keerukas polüfoontehnika. Nt ,,Valge õrn luik" Jacob Arcadelt'ilt. Musica reservata. Tähtsad autorid veel G. P. de Palestrina ning O. Lassus. Hiline madrigal esitamiseks, tavaliselt lautosaatega
aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik)
Enamasti armastuslaulud Itaalia rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal Frottola – rahvusliku laulutüübi nimetus Lihtsas vormis salmilaul Tihti oli olemas ka refrään Domineerib ülemise häälemeloodia Teised olid saatehääled mida võis ka pillidega mängida Villanella Matkis veel otsesemalt rahvamuusikat Algselt vaid 3-häälne, tihti rõhutatult algelise kõlaga paralleelakordides kulgev muusika Üks villanella alaliike on sajandi lõpul väga populaarseks kujunenud tantsulaul balletto (fal- la-lal-laa) Madrigal Eelnevatest lauluvormidest lihvitum, kunstipärasem Enamasti armastuslaulud ********* Saksamaal tugevad Itaalia mõjud muusikast
aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka. Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik)
kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil.
Teose satiir on suunatud selle abielu pihta, mis on majanduslik kokkulepe, mehe valiku ainuõiguse vastu ja naise tunnetevabaduse kaitseks. ,,Dekameron" koosneb 100 novellist ja lugusid jutustati 10 päeva. 7. Chaucer ja Marguerite de Navarre. - Inglise uue aja kirjanduse isaks nimetatakse Geoffrey Chaucerit. Chauceri loomingu kaks perioodi on prantsuse periood ning itaalia periood. Prantsuse perioodil tõlkis ta ,,Roosiromaani" ja matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Kulminatsiooniks sai siis ,,Hertsoginna raamat". Itaalia periood tekkis aga vahetu kokkupuute mõjul itaalia kirjandusega, mil eeskujudeks olid Dante ja Boccaccio. Boccaccio teosest laenas Chaucer mahuka poeemi ,,Toylus ja Criseyde" teema. Chauceri peateose nimi on ,,Canterbury lood". On püütud jäljendada Boccaccio ,,Dekameroni". Marguerite de Navarre oli humanistlik naiskirjanik. Navarra kuninganna peateose nimi on ,,Heptameron"
1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875[1] ) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874))
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid"
Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud. Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558) ,,Lindude laul","Sõda","Pariisi hõiked". Frottola- rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään. Sai alguse karnevali pidudest. Hilisem oli poeetilisem ja lihvitum, siit sai alguse madrigal. Veelgi rohkem matkis rahvamuusikat villanella- kolmehäälne ja tihti rõhutatult algelise kõlaga, hõlmab erinevaid vorme. Sellest kujunes välja tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal tõsine armastus laul, filosoofilise, erootilise, aga ka tihti religioosse alltekstiga, värsivorm vaba, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases värsireas. Suurim meister Jacob Arcadelti(u1500-1568)"Valge õrn luik" Lauldi õukonna ringis ja ka haritlasteseas.
Koos Karl August Hermann, Miina Härma, Mart MUUSIKA okupatsioonisurutis -> maailma muusikaelu vereringega liitumine. asjaarmastusliku taustaga. Teise põlvkonna sümfooniaorkestri klassikaline koosseis. euroopaliku koolituse ja ambitsioonide tõusuga Saar, Rudolf Tobias, Heino Eller, Eduard 19. 20. saj I arkamisaja omalooming matkis Balti-Saksa kultuuriruumi esteetikat; II loojate looming põhines professionaalsele Tämbri rikastamiseks kasutatakse võetakse kasutusele kõik klassikaliromantilisest Tubin, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Eino ärkamisajal võeti eeskujuks euroopa romantilised standardid ning koolitusele Peterburi konservatooriumist. Pikka pärimusmuusika instrumente (2006 ajastust pärinevad zanrid
rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda liigsest ilutsemisest ja paljusõnalisusest. Imazismi eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme`. Nad tõstsid esile lühikest luuletust, vätisid teadlikult süzeelise- jutustuslikku alget luules, mis oli omane romantismile. Pound ise matkis teadlikult jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika" ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja struktuuri eritlusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jällile saada kirjandusteose
Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B- duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. 1833. aastal suutis Wagneri vanem vend Karl Albert Richardile saada koori juhtpositsioon Würzburgis. Samal aastal, kahekümneselt, kirjutas Wagner oma esimese täieliku ooperi "Die Feen" (Haldjad). See ooper, mis selgelt matkis Carl Maria von Weberi stiili, lavastati alles pool sajandit hiljem kui see esilinastus Münhenis pärast helilooja surma aastal 1883. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris, mil ta kirjutas oma teise ooperi "Das Liedesverbot", mis esietendus Magdeburgis aastal 1836. Wilhelmine Minna Planer 24. novembril 1836. aastal abiellus Wagner näitlejanna Wilhelmine Minna Planeriga. 1837
kunsti emaseid seaduspärasusi õppima, kuid hiljem viidi Rembrandt Jakob van Swanenburghi juurde edasi õppima. Poiss veetis seal kolm aastat, tehes suuri edusamme ja kiindus maalimisse jäägitult. Tema tööd kutsusid esile üldise vaimustuse. Noormees andis lubaduse, et temast saab kord kuulus maalikunstnik. Isa otsus oli, et poiss peaks edasi õppima juba tuntud kunstnikelt. Nii jõudis noor poiss Rembrandt Amsterdami Pieter Lastmani (1583- 1633) juurde, kes matkis Elshermeri ja Caravaggio laadi, toonitades tugevasti valguse ja varju kontraste. Seal sai temast kuue kuuga iseseisev kunstnik, varsti aga üks oma aja tunnustatumaid meistreid. Kuna Amsterdamis oldi Rembrandti töödest vaimustuses, sai ta palju piltide ja portreede tellimusi ning seetõttu soovitati tal kolida Leidenist Amsterdami. 1631. aastast kuni elu lõpuni elaski Rembrandt Amsterdamis. Rembrandti varasemad maalid olid väljanägemiselt väikesed ja hoolikalt väljajoonistatud
D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda
Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed. Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks. Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül sammastega siseõu
avaldusi kui ka aistingulisi asju, millel on nimi. Linakiudusid, lihaskiudusid, taimestikku, karvastikku, limanahkade võlvkäike, põlluvagusid linnulennult, tselluloosivabriku seinaraua roostet. -4- Lõuendi tagaküljele kantud värvi ebaühtlase imbumise tõttu läbi liimi- ja kiukihtide saavutavad maalid silmaga tajutava, peaaegu klaasi läbipaistvusega materjalisügavuse. Nagu renessansi ruumiperspektiiv matkis seinatagust maastikuvaadet, muutes maali aknaks kunstimaailma, nii võimaldab ka Urmo Rausi maalide materjaliperspektiiv näha neis akent tema kunstimaailma (vaatamata ta enda taotlusele sulatada oma tööd kokku ümbritsevate pindadega). See on abstraktsionism, nagu seletas Kazimir Malevits: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud. Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust
kalureid, Tsugujevi elanikke, Kunstide Akadeemia üliõpilasi või siis Turgenevit, Stassovit, Garsinit, Kramskoid, Semiradskit ja Lev Tolstoid, kõik kõnelevad tema teose lehekülgedel palju ja meelsasti ning igaüht neist on Repin iseloomustanud neile omase kõneviisiga. Enne oma mälestuste kirjutamist ükskõik kellest, jutustas Repin neist mitmele inimesele, kusjuures iga meenutavat kuju mängis ta nagu näitleja laval, s. t. imiteeris tema häält, matkis tema liigutusi ja näoilmet. Tema poolt öeldu ja kirjeldatu vahel on ulatuslik side. Paljud tema novellistidest, enne kui ta suvatses neid kirja panna, olid juba suusõnaliselt täiesti valmis. Paljud tema memuaaride leheküljed olid mõeldud ettelugemiseks, ja kui ta neid kirjutas, kuulis ta selgelt, kuidas kõlab tema kui autori hääl. See määraski ära tema stiili. Ta tundis suurepäraselt rahvakõnet ning säilitas kogu eluaeg mälus palju vene ja ukraina talupoegade tabavaid
annaabi.ee 
