Renessanssi heliloojad (0)

Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594)
1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi.
Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus.
Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga, Salmides korduv viis . „Ma tulen taevast ülevalt“,“Üks kindel linn ja varjupaik “, „üks roosike on tõusnud“.
Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma -katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missades ei tohi olla midagi „pühitsematut“,“kirglikku ega ebapuhast“.
ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL.
Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida.
Prantsuse šansoon: valdavalt oli šansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud.
Rahvalikud laulutüübid.
Frottola - üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp.
Villanella -matkis rahvamuusikat ,tihti rõhutatult algelise kõlaga.
Balletto-tantsulaul,millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refäänid.( fa-la-la vms.)
Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul ,filosoofilise ,erootilise ,tihti ka religioosse alltekstiga.Iseloomustus: Ilmalik laul,Alltekstiga tõsine armastuslaul,Vaba värsivormiga,Puänt paaris viimases värsireas,5-6-häälne keerukas polüfoonia,Algselt lauldi ilma kuulajaateta. Jacob Arcadelt „Valge õrn luik“, Orlandus Lassus “Püha Peetruse pisarad “, Carlo Gesualdo “Merce grido piangendo“ .