Facebook Like
Küsitlus
Add link


Renessansi madrigal, tantsud jakokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Renessansi madrigal-tantsud jakokkuvõte #1 Renessansi madrigal-tantsud jakokkuvõte #2 Renessansi madrigal-tantsud jakokkuvõte #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MargoIlves Õppematerjali autor

Lisainfo

RENESSANSS
Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil.
Renessansi teadussaavutused
Petruci leiutas nooditrükitehnika
Leiutati püssirohi
Võeti kasutusele araabia numbrid
Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse
Arenes astroloogia
Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi
Galileo Galilei leiutas pendliga kella

Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia.

Ilmalik muusika 16. Sajandil
Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring
Rahvalikud laulutüübid
Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp
Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga
Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.)

Prantsuse šansoon
Valdavalt oli šansoon 4-häälne
komponeeritud üsna sarnaselt motetile
Eristatakse kaht laulutüüpi:
a) meloodilised ja sentimentaalsed
b) kiiretempolised ja lõbusad
Enamasti on need armastuslaulud

Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul,
filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu

Renessansi heliloojad
Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594)
Orlando di Lasso (1532-1594)

Protestantism
1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi
Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus

Reekviem ...
… on leinamissa
… on katoliku kiriku leinajumalateenistus
… esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel)
… ära jäävad missa osad Gloria ja Credo
… Nende asemel võivad olla:
Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa
… autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür

Missa ...
- on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm
- tekstid on ladinakeelsed
- tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides
- osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed
… laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid
… kujunes žanrina välja 14.-15. saj.
… on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena
… esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel)
… on ladinakeelne ja muutumatu tekstiga
… autorid (eestlased) A. Pärt, U. Sisask

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
doc
Renessanss - kokkuvõte
6
docx
Renessanss muusika ajalugu
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
3
docx
Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas
11
rtf
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
7
doc
Renessanssi asjastu muusika
7
doc
Renessanss muusikaajalugu
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun