Muusikaajaloo kokkuvõte renessanssajast (0)

RENESSANSS

Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde.
Kultuur
Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud .
Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed.
Skulptuurid - Donatello, Michelangelo . Kujud olid paigutatud ruumide keskele.
Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid , paroodiad, draamazanrid.
Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist).
Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni)
Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad).
Muutused:
Vokaal - ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale.
Võeti kasutusele uued pillid : näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill ). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul .
klahvpillidest orel , klavikord (4- nurkne )ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga).
Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer , mis oli oboe otsene eelkäija).
Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott ). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid , tsink (väljasurnud), tromboonid.
Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid.
Ricercar - polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks
Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks)
Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid
Toccata - näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia
Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist.
Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad.
Madrigal - 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2-häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv.
Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile  üks hääl jahib teist)
Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois’.
Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia , teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj.
Villanella - matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel populaarne . Oli algselt 3-häälne. Oli rõhutatud algelise kõlaga (meenutab mõningal määral kolmkõla algul) .
Balletto - villanella alaliik , ülipop tantsulaul. Iseloomulikud tekstita refräänid (sõnad fa-la-la jne).
Trecento - Mitmehäälne muusikakultuur alates 1330 . Aastast. Oli elegantne õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. On 2 zanri madrigal ning caccia. Suurkuju Francesco Landimo- ballaadid laulvad, 3-häälsed , heakõlalised. Võttis kasutusele Inglismaalt üle kandunud intervallid .
Tsükliline kontsertmissa: koosneb liturgilise missa ordinaariumitest. I missa NOTRE_DAME missa , pühendatud Charles V kroonimise auks… .
Erivormina tekib reekviem ( leinamissa ):
I osa Requiem aeternam- igavene rahu (rahulik, masendav)
II osa Dies irae- Viimne kohtupäev/Viha päev ( vihane , tampiv)
III osa Lux Aeterna- Igavene valgus (kurblik, lootustandev?! )
IV osa Sanctus /benedictus
V osa Agnus Dei
Ars nova- uus kunst . Muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 -1380. Mõistet kasutati „vana kunsti „ vastandamiseks. Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika žanris.
I 12.-13. Sajandil käibel olnud žanrid organum ning conductus asendusid misadega. Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut.
II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne).
III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud.
Teoreetikud/ muusikud /niisama tegelased
Eelkäijad John Dunstable - jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale.
Johannes Ciconia.
Madalmaade I põlvkond-
Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad , motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika  komplitseeritud rütmika
Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid , motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed.
Madalmaade II põlvkond-
Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem.
Johannes Ockeghem- Heliloojate õpetaja.10 missat. Kuulsamatest polüfooniline reekviem-missa. Motette vähe.
Antoin Busnois.
Johannes Tinctorise.

III Madalmaade põlvkond-
Josquin Desprez- 20 missa autor. Motetid, ilmalikud laulud. Harmooniliselt tasakaalustud, selge vorm. Samas muusika isikupärane, jõuliselt isikupärane.
Jacob Obrech- eluhetkel tunnustati kui parim helilooja Euroopas. Looming oli ilmselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Jõudis oma teostes kõrgrenessansliku vormiselguseni.
Heinrick Isaac - pani aluse polüfooniakoolkonnale Saksamaal.
Loyset Compere.
Pierre de la Rue
Jean Mouton.
IV Madalmaade põlvkond-
Nicholas Gombert
Jacobus Clemens non Papa .
Adrian Willaert- vaata eestpoolt !!! Töötas Püha Markuse kirikus kapellmeistrina. Uuris akustikat(heli levimine ruumis). Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata.
Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert „Dulias Jesu “  Giovanni Gabrielli.
a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust kapelliga( ansambliga ). Kui mõni koorihääl puudus, asendas puhkpill.
Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass!
Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine.
Ilmalik polüfooniline laul- ars nova olulisim zanr . Kompositsioon võis lihvituselt olla missa või metiga sarnane, aga kasutsuala laiem. Tekst pr. Keelne. Nooditrüki leiutamine andis laia leviku.