Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oma saart otsides - kirjand (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teie jaoks oluline on?

Oma saart otsides
Kas olete kunagi mõelnud, et missugune peaks olema teie ideaalne saar, saar mida täidab kõik teile vajalik ja kõik mis teie jaoks oluline on? Kas teil on aimu , kui kaugel te oma rännakuga olete või kas teate kus on siht? Inimesed on aastatuhandeid otsinud enda jaoks seda õiget kohta ja püüdnud jõuda sinna kuhu ihkavad, kuid kohale jõudmisega võib tekkida raskusi ning teekond võib sootuks pooleli jääda. Me teekonnad on erinevad ja me otsime erinevaid saari kuid kas inimene tegelikult jõuab kunagi sinna, kus ta rahuldub kõigega ning kus saab rahus väita, et see ongi minu saar?
Me sünnime siia maailma ning juba enne meie esimest hingetõmmet on otsingud ning pikk ja raske tee täiusliku saareni alanud. Me justkui alustame elu valge paberilehena, mis aja möödudes kattub üha pikema joonega , joonega mis võib olla sirge või käänuline, mustvalge või värviline, paks või peenike , aga mis ei katke enne meie lahkumist siit ilmast. Meie esimesed eluaastad mööduvad saare otsinguil, mida täidaks üks lõppematu lust ja mäng, millel elutseksid kõik imekaunid loomad, kus oleks kõik mänguasjad, mida ihkame ning loomulikult kus oleks meiega vanemad, kes tegelikult seda saart kujundavad. Oma esimeste saarekesteni ei jõua me päris ilma abita ning just vanemad ongi need, kes annavad meile selle esimese tõuke, mis paneb paadi triivima selle saare poole. Enamasti püüavad esivanemad meie esimesed sihid ja soovid täide viia ja saame tunda lõbu ja naudingut lapseks olemisest. Kahjuks on aga ka neid, kelle vanemad ei suuda või ei taha oma järglastele pakkuda parimat ning juba pika teekonna alguses on nad sunnitud tundma suurt muret oma ideaalini jõudmisega ja nukrust , et neil pole võimalik sinna pääseda.
Mida aeg edasi seda pikemaks vahemaad meie saarekeste vahel venivad ning üha kärestikulisemaks muutuvad veed, millel edasi triivides peame kohale jõudma. Noore inimese elus muutub ettekujutus sellest toredast paigast kuhu ta peab välja jõudma üsna mastaapselt. Me ei vaja enam mängukaru ja kaelkirjakut, vaid tahame juba materjaalseid rikkusi ja et meid võetaks täiskasvanutena ja saame teha sama mis nemad. Üldjuhul me ei jõua selle saareni, või lõpuks ka anname aru, et seda ei olegi vaja. Tasapisi hakkab tekkima mure edasise elu pärast ning saar tuleb järjekordselt mahukalt ümber projekteerida. Inimene hakkab ette kujutama end näiteks kolmekümneaastasena, ta hakkab otsima valdkonda, millele oma elu pühendada ja kuhu ta soovib selle ajaga jõuda. Mõistetakse, et kohalejõudmiseks on vaja koguda palju tarkusi ja õppida, alustatakse juba millegi suurema poole pürgimisega, olgu see siis globaalse ettevõtte rajamine või oma väikese tulutoova talu omamine. Meie teekond on juba märksa pikem ning käänulisem, sedavõrd on ka eesootav saar suurem ja meile tähtsam. Just tee pikkuse ja käänulisuse tõttu on kohalejõudjaid juba märksa vähem ja üha vähem inimesi saavad tunda oma ideaalse saare liiva talla all.
Olles kohale jõudnud ning mingi aja oma uues kohas elanud tunneme, et midagi on ikka puudu, võtame aerud kätte, nüüd küll siis juba kaatri või jahi rooli, aga ikkagi alustame jälle üht retke , retke mis peaks meid lõpuks viima sinna, kus on see millest eelmises kohas puudust tundisme. Olles saavutanud karjääriredelil tipu, materjaalse kindlustatuse ja rahuliku pereelu oleks ikka nagu midagi puudu. Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure. Tihti jääb kõik materiaalne tahaplaanile ja mõistetakse enda tervise tähtsust ning lähedaste inimeste armastuse olulisust. Algab järjekordne tee, sik-sak ühest arstikabinetist teise. Olles leevendust saanud oma muredele, pühendame oma elu uuel saarel lähedastele ning enda hobidele ja harrastustele. Ei peeta enam oluliseks karjääri ja muud taolist, vaid soovitakse elada enda jaoks ja tunda rahu. Tunda rahu sellest, mis ta oma elu jooksul korda saatnud on ja kuhu jõudnud. Olla rahul oma eluga ja oodata ka sama jätku edasiselt. Antud inimese elu võib pidada pea täiuslikuks. Paljud jäävad aga toppama juba esimestele pisikestele saarekestele ning neile veel omakorda lisandub muresid , mida justkui söödetaks neile ette ning millest on vaja läbi pureda, kuid murekoorem on liialt suur ja seda võimatum on tal ideaalse saare mõnusid katsuda.
See, kas inimene jõuab oma ideaalseks peetava saareni, on tema enda teha ning sõltub ka palju inimese iseloomust ja karakterist. Muidugi võib arvata ka juhuse ning õnne rolli tähtsaks, kuid see pole ainuke, mis meie kärestikulist saartevahelist teed juhib. Inimesi on erinevaid, teekondi on erinevaid ning samuti lõpp-punkte on erinevaid. Kõik ei saagi oma ideaalini jõuda ning ega see ei pruugi neid huvitadagi. Õnnelikud ja enesega rahul peaksid olema need inimesed, kes saavutavad oma eesmärgid ning lõpuks jõuavad saarele, mille liiv tundub kõige kaunim ja vesi sinisem .



Oma saart otsides - kirjand #1 Oma saart otsides - kirjand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kickass Õppematerjali autor
v2ike kirjand teemal "Oma saart otsides", r22gib teelolemisest, eesmärkideni j6udmisest jne.

Sarnased õppematerjalid

Mart Saar
32
rtf

Mart Saar

need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile." Eriti raskeks oli muutunud Saare olukord isa varase surma tõttu: ta pidi loobuma lootusest kõige väiksemalegi toetusele kodust. Saart püüdis majanduslikult abistada Suure-Jaani lauluselts "Ilmatar", korraldades M. Saare ja J. Aaviku konservatooriumis õppimise toetuseks peoõhtuid. Peale M. Saare ja J. Aaviku oli neil õhtuil kaasategev ka A. Kapp. 1902. a. lõpul esines M. Saar klaverisaatjana ja solistina seltsi aastapeol. Sel puhul kirjutas Tartu ajaleht "Postimees": "Ülemal nimetatud M. Saar on tänavu teist aastat Peterburi konservatooriumis õppimas. Kuna ta mullu hea eksami tõttu ja kunstnik A

Kirjandus
Sõjasuvi Ruhnul
14
odt

Sõjasuvi Ruhnul

Ja alles praegu saadi teada kaitseliitlaste kallaletungist vaatlus- ja sideteenistuspostile. ,,Kaua mängisid nad meie radiste. Tuleb tugevdada vaatlus ja sideteenistuspostide ning õhuvaatluspostide valvsust !'' ,,Juba hommikul käin ma paljude postide juures ära'' lubas Kopnov, kes mõistis et komandandi sõnad käivad ka poliitosakonna kohta. ,,Õige, poliitosakonna ülem. Võtke postid oma hoole alla,'' nõustus kindral. Juhtum Ruhnuga pani teda Riia lahe loodeosas asuvat saart uut moodi hindama. Tõepoolest, kas ei peaks seda kasutama Saaremaa lähistel paikneva tugipunktina ? Kui veel sellele lisaks panna Ruhnusse kas või ajutiselt alustele 130-mm rannapatarei ei pääse fašistide laevad Riia lahte-eriti aga Läti-poolse ranna äärt mööda... Jelissejev käskis staabil välja töötada Ruhnu hõivamise plaan. Kahe päeva pärast esitas Ohtinski selle kindralile.

Ajalugu
Referaat Mart Saarest
18
doc

Referaat Mart Saarest

väga intensiivsest loomingulisest tööst. Senini oli ta kirjutanud juba umbes kolmsada teost. Ja siis, 1921. a. sügissuvel, põles maja, kus Saar Tartus elas, koos helilooja teoste käsikirjadega tuhaks. Hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaulu, teoreetiliste teoste käsikirjad (muusika algteooria ja harmoonia õpperaamatud) jm. 8 Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Ajakirjanduses tehti etteheiteid valitsuse haridusministeeriumile ükskõikse suhtumise pärast. Kirjutati, et helilooja, kes ei kirjuta operette ja fokstrotte, on vaene ja peab pidama teenistuskohta. "Sarnastes tingimustes siiski Mart Saare sarnast komponisti omada, on küll lihtne looduse kingitus või Jumala and Eesti rahvale," kirjutati "Päevalehes". Samuti nõuti, et

Muusikaajalugu
Mart Saar ja Cyrillus Kreek-
33
doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

käsitööoskuse, siis samavõrra kujundasid ja arendasid Kreegi loojaisiksust, tema muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses

Muusikaajalugu
Ajaloo referaat
10
doc

Ajaloo referaat

rõõmustasid. Ka nemad tegid kingitusi. Paljudele meremeestele kingiti puust nooli ja muid taolisi asju. Relvi indiaanlastel ei olnud. Nad ei tundnud ka rauda. Kui Cristoph näitas ühele indiaanlasele mõõga, võttis ta selle kätte ja lõikas kohe sõrmi. Mõne aja pärast pöörduti koju tagasi. 28. oktoobril sõideti mööda Kuubast. Sõites Kuuba põhja poole 22. novembril, lahkus Pinta kapten Martin Alonson Pinzón oma laevaga, ja läks otsima saart nimega "Babeque". Talle räägiti, et sellel saarel peab leiduma väga palju kulda. Kui Christoph sellest teada sai, muutus ta maruvihaseks, kuid midagi ei saanud enam parata. Kolumbus sõitis aga Santa Maria ja Nia`ga edasi ja 5.detsembril jõudis ta Haiti saareni . Lipulaev sõitis jõuludel karile ja läks järgmisel päeval põhja. Kolumbus kasutas laevast järele jäänud osi ja ehitas väikese sadama, mille nimeks pandi La Navidad (jõulud)

Ajalugu
Islandi Vabariik
9
docx

Islandi Vabariik

ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomastik Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada

Geograafia
ETV- eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast
30
docx

ETV , eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtade

Meedia
Inimese elukaar
8
doc

Inimese elukaar

Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese

Psühholoogia




Kommentaarid (1)

karuema1 profiilipilt
ly varusk: suured tänud.
20:53 12-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun