esitada. Demagoogia abil on võimalik tekitada pseudoteadvust ja sokutada inimesed illusoorsesse maailma. Selles mõttes on demagoogia võrreldav narkootikumidega. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Tänapäeva maailmas on võimuvõitlus igal elualal niivõrd suur, et manipuleerimist kohtab igal sammul. Palju on inimesi, kes kahjuks ei saagi üldse aru, et nendega üritatakse manipuleerida ja lasevad oma meeltega osavalt mängida, uskudes etteantud lubadusi või olukorda, mida manipuleerija soovib neid uskuma panna. Nii saab luua sundsituatsiooni, suruda inimesed sellesse ning mitte ainult panna neid soostuma meeletute sihtide ja eesmärkidega, vaid ka tegutsema kooskõlas nende arusaamadega. Selle tagajärjel teebki inimene nii nagu selles
On kolme tüüpi kehtestamist: adekvaatne, agressiivne ja alistuv. Kehtestamine on õpitav. Adekvaatne enesekehtestaja tunnetab oma vastutust ja oskab vastutada oma tegude tagajärgede eest. Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka avaldada arvamust ja seista enda eest. Vajadusel oskab öelda ,,ei". Agressiivne enesekehtestaja alandab teisi ning peab iseend kõige olulisemaks. Ta ei suuda teisi mõista ega end nende olukorda panna. Alistuv kehtestamine tähendab manipuleerimist. See võib avalduda eri rollidena: 1) märter enesehaletseja, kes kasutab tihti sõnu ,,kõik", ,,alati", ,,mitte kunagi", ,,mitte keegi". 2) Nõrguke füüsiliselt haiglane isik. 3) Erak. 4) Paipoiss annab pidevalt lubadusi, mida ei täida.
Manipuleerimine Laura Särel TMK2012 Mõjutamise kunst Manipuleerimist tuntakse ka kui mõjutamise kunsti. Igaühes meis on manipulaatorit nii vähemal kui ka rohkemal määral. See on tingitud keskkonnast, kus me elame ning inimestest, kes meid ümbritsevad. Manipulaator Inimene, kes rakendab, kasutab või kontrollib enese maksmapaneku kaudu ennast ja teisi nagu asju Nüüdisaegne manipulaator arenes ajal, mil me orienteerusime turumajandusele. Eric Fromm: esemeid võib tükeldada ja mõjutada neid kahjustamata
Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Tähelepanu liigid on: Vali üks: a
Geneetiliselt muundatud organismid(GMO) ja elu patendeerimine. Organismide geenidega manipuleerimist alustati juba pool sajandit tagasi. Sellest ajast peale on seda katsetatud kõiksuguste organismide peal alates bakteritest lõpetatades suuremate imetajatega. Geneetilise muundamise all mõeldakse seda, et ühte organismi viiakse mõne teise organismi geene või lülitatakse mõni geen välja, et muuta selle organismi omadusi. Enamasti kasutatakse GMO'sid taimekasvatuse juures, et muuta taimede ainevahetust
tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos: Aristotelest. KT2 1. Episoodilises mälus sisaldub info: isiklikult kogetud sündmuste kohta. 2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi
Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viiruste avastamise vältimise meetodid Kasutaja poolt märkamata jäämiseks kasutasid osad viirustest, eriti MS-DOS platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult.
Antud arutluses keskendun valimistele ja lapse sünni registreemisele, lahates nende moderniseerimisega tulenevaid positiivseid ja negatiivseid külgi. Digitaalsete edasiminekutega kaasnevad ka suurenenud ning muutuvad ohud valimiste korral on arutellu tõusnud valimistulemuste võimalik võltsimine. Mõningate skeptikute arvamus on, et elektroonilised valimised ei ole piisavalt läbipaistvad ning häältega manipuleerimist on raskem tuvastada ning kontrollida. Seda arvamust toetab fakt, et terves maailmas korraldavad evalimisi sellisel tasemel nagu Eesti, ainult käputäis riike, kuigi vahendid selliste valimiste teostamiseks on palju rohkematel riikidel, kes on teadlikult vältinud elektroonilisi valimisi. Samas on mitmed ITalased eksperdid väljendanud kahtlust väidete, et elektroonilised valimised on rohkem riskantsemad kui
Filosoof Aristoteles rajaski juba rohkem kui 2300 aastat tagasi eduka suhtlemise põhialused. Tema jaoks oli veenmine kunst. 2. Mõjutamine 2.1 Manipuleerimine Manipuleeriv inimene ei anna teistele selgesõnaliselt ja otse teada, mida ta soovib ja ootab, vaid püüab oma eesmärke saavutada mingeid kaudseid teid kasutades (ohates, näomoonutusi tehes, hoiatades, hirmutades jne.). Kusjuures enamasti ei anna ta endale isegi täpselt aru, mida ja milleks ta teeb. Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega. 2.2 Veenmine Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides. 2.3 Enesekehtestamine
" Tegemist oli relevantsus, asjakohasus maksiimiga. See info, mida sõber andis, polnud asjakohane. Tal kas oligi vaja õppida või tegelikult ei tahtnud lihtsalt peole minna. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Kujundipööramine/keeramine oma Milliseid mentaalseid operatsioone on vaimusilmas. võimalik teha kujunditega? Visuaalne skaneerimine- objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine. Propositsioon on väide, mis
Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem ,,klikke" et tema artikli loetavus ning kommentaaride hulk oleks suurem.
uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed, kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone, on olemas ka sotsiaalsed emotsioonid nagu empaatia, häbi, süütunne ja põlgus (Denham et al., 2004). Paavel (2005) tõi välja, et laste oskus juhtida oma emotsioone jaguneb kahte valdkonda: · lastele iseloomulikud käitumuslikud reaktsioonid pingelises olukorras (emotsioonide väljendumise käitumuslik tasand); · ühiskonnas kehtivate normide mõistmine ja oskus oma käitumist vastavalt neile suunata
mõistmist toetavad. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsustavad ja korrastavad kõnet, kannavad mitteteadvustatud infot, kergendavad rääkija kommunikatiivset tegevust. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Milliseid mentaalseid operatsioone on Kujundipööramine/keeramine oma ÕO5 võimalik teha kujunditega? vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine- (L5) objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine See on seos objekti ja omaduse vahel, ja Mis on propositsioon? Too oma näide
vaid kate. Dorian vihastab ja otsustab pildi hävitada, imestades, miks ta pole varem selle peale tulnud. Hetke pärast kuuldakse tänaval karjet Dorian Gray majast. Kui teenijad raamatukokku sisse murravad, ripub seinal pilt, täpselt samasugune, nagu Basil Hallward selle Dorian Grayst maalis, ja põrandal on tundmatuseni moondunud laip. See veider vanamees tuntakse ära ainult sõrmuste järgi. Teos kajastab inimeste vahelisi suhteid, kus on oma tahtmise peale surumist ja manipuleerimist kergemeelsete inimestega. Teose peategelane muutub palju halvemaks, kui ta seda alguses oli. Pildi ja mõjutava halva sõbra pärast. Talle suruti peale ebanormaalseid mõtteid, lihtsalt et uurida kas ta on valmis oma välimuse nimel neid täitma. Arvan, et autor tahab selle teosega öelda seda, et ei maksa teiste jutuga, uskumuste ja ideede kohe nii suuremeelselt nõus olla vaid peab ise otsustama mida tahad ja teed.
hindab ning kes võtab vastu otsuse täiendavat tasu määrata või mitte. Tulemustasusüsteemi loomisel ja rakendamisel peab olema objektiivne meetod töösoorituse hindamiseks, mis oleks aus, läbipaistev ning töötajate poolt õiglasena tajutav. Tulemustasusüsteem tuleks kohandada nii, et see oleks töötajate poolt võimalikult vähe manipuleeritav. Samuti ei tohiks tulemustasusid välja maksta liiga lühiajaliste eesmärkide eest, mis võimaldaks samuti tulemustega manipuleerimist. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse tulemustasuna tihti ka ettevõtte aktsiaid. See aitab tagada lühiajaliste eesmärkide täitmise kõrval töötajate suurema pingutuse ka pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Töötajal tekib omaniku tunne ja suurem soov pikemaajalisse edusse panustada. Tulemustasustamise puhul on oluline meeles pidada, et töötajaid motiveerivad lisaks rahalisele hüvitusele ka teised tegurid, nt saavutusvajadus ja sisemine tahe tööd teha. Samuti
Ajalehekeel Leht peab kasutama üldist normkirjakeelt. Uudises tuleb järgida normkirjakeele reegleid. Sõnad ja laused peavad vastama ortograafiareeglitele ja olema grammatiliselt korrektsed. Tekst ei ole lausete rida, vaid seotud lausete võrk. Lausetevahelised seosed peavad olema sidusad. Sidusus peab olema korrektselt vormistatud. Faktid ei ole alati kõik võrdse kaaluga. Lugeja peab aru saama, mis on tähtis ja mis vähemtähtis. Tekstis ei tohi esineda varjatud keelelist manipuleerimist. Ajaleht kasutab lisaks sõnadele ka palju arve. Ortograafia – uudise tekst peab vastama kirjakeele ortograafia reeglitele. Kõrvalkaldeid võib lubada ainult tsitaatides, millega edastatakse kõneleja eripära kõnepruuk. Kolm kohta, kus tehakse vigu: 1. Sõnad peavad olema õigesti kirjutatud. Tuleb tähelepanu pöörata võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjale ning mõnede häälikute ortograafiale. 2
Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uurimistöö koostamisel? Osalejaid tuleb informeerida, mis uuringus nad osalevad Tuleb selgitada, mis riske uuringus osalemine endaga kaasa toob, kuidas andmeid kasutatakse. Vältida manipuleerimist osalejatega, nende arvamuse kallutamisega vms Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12
kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k. soft security) suurenes ELiga ühinedes juba tänu suuremale stabiilsusele, mida Eli liikmesolek pakub. Kaudset julgeolekut lisab ELi nelja vabaduse põhimõtte: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine liidu sees. Need seovad eri piirkondade huvid tihedamini ja raskendavad üksikute piirkondadega manipuleerimist. Kui Eesti ühineb Majandus- ja Rahaliiduga, siis puudub võimalus tekitada Eestis ebastabiilsust rahvusliku valuuta kurssi kõigutades. Kaudse julgeoleku saavutamisele aitab kaasa ka ühine põllumajanduspoliitika, mis tagab enamike põhitoiduainete stabiilsed hinnad ja tarbijate varustatuse ELis. Ühenemine Eliga tähendab Eesti kohta rohkem töökohti, sest stabiilsus ja paremad ekspordivõimalused meelitavad investoreid arendama Eestis ettevõtlust. Euroopa Liidu
jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang. · Eneseavamine eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, peab algama soovist parandada suhteid teiste inimestega. · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. Partnerit austav enesemaksmapanemine: ma tunnen, ma soovin, ma arvan. 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI sisaldab: · võimekust tajuda, · täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, · võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, · võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida emotsioone ning
operatsioonisüsteemi failide osadest viiruse koodi. Moodust kasutades on võimalik lahti pakkida üsna suuremahulist pahavara. Selline rünnak on väga kergesti leitav traditsioonilise viiruse signatuuri tuvastamismeetodi poolt ning tänaseni pole seda avalikkuses leitud Viiruste meetodid avastamise vältimiseks Kasutaja poolt märkamata jäämiseks kasutasid osad viirustest, eriti MS-DOS platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult.
Teose tegelastel on pea kõigil sümbolistlik tähendus ja tegelasi on võimalik seostada reaalsete isikutega. 7. Autori keel ja stiil Orwelli keel on mitmekülgne ja huvitav. Autori stiil on piinlikult täpne, ta kirjeldab ümbrust täpselt ja loob sisule vastava õhkkonna. Kirjutab minevikus ja kasutab sageli umbisikulisust. Ei karda sokeerivaid kujutluspilte kirjeldades võikaid olukordi. 8. Teema ja idee Loomade farmi idee on näitada sotsialistlike ideedega manipuleerimist Nõukogude reziimi ajal. Orwell veendunud sotsialistina on öelnud, et "Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." 9. Lõpphinnang ,,Loomade farm" oli raamat mille lugemine oli nauding. Teos oli kaasa haarav ja ajaloolise konteksti poolest huvitav. Meeldivaks aspektiks oli ka see, et jutt on muinasjutulik - tegelasteks on loomad
kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 24. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet
baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 25. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja võimet reguleerida
võimalik avada ükskõik millise muu RTF vormingut toetava tekstiredaktoriga. Nii võib PC-arvutiga Windowsi keskkonnas loodud RTF faili ilma suurema vaevata lugeda Apple Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger). TXT Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail. Tekst koosneb sõnadest, lausetest, lõikudest ja lehekülgedest. Sõna "tekstitöötlus" tähendab tekstiga manipuleerimist. Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood. Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli
võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted
puhastavaks teejoomiseks 11. Renessanssaiad Itaalias jm Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid.
kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab võimekust tajuda, täpselt hinnata ja väljendada emotsioone, võimekust hinnata ja hõlbustades mõtlemist tekitada tundeid, võimekust mõista emotsioone ja
on igal juhul valmis vasturünnakuks. Düssotsiaalne düssotsiaalsed on enamjaolt üksildased, kuid peavad end iseseisvaks ja tugevaks. Nende arvates on teised kaitsetud, ärakasutatavad. Usutakse, et neil on õigus rikkuda reegleid ja teisi ära kasutada, kuna nad on nõrgad. Käitumises on kõige levinumad ründamised (nii verbaalsed kui füüsilised), röövimised, petmised ning ei saa unustada ka manipuleerimist. Nartsissistlik nartsissistlik inimene peab end eriliseks, ainulaadseks, tähtsaks ja reeglitest kõrgemaks. Teisi peetakse eranditult alluvateks ja imetlejateks. Peamiseks mõtteviisiks on see, et mina olen teistest parem ja väärin erilist suhtlemist ning lõppudelõpuks olen reeglitest kõrgemal. Tegutsemises iseloomustab neid teiste ärakasutamine, reeglite ignoreerimine, manipuleerimine ja võistlushimu. Vajatakse ka tihedat aplausi ning imetlemist
................. 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Agressiivne käitumine on meile kõigile omamoodi kaitsekilp osad oskavad seda kasutada mõistlikult, teised aga kuritarvitavad, et läbi suruda oma mõttemaailmas omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992).
ehitada kompleksoskused · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et
tsitaadid on korras. Kasulik on kirjutada tsitaadid eraldi välja ja panna need paremuse järgi ritta. Parimad tsitaadid tasub panna loo algusesse ja kehvemad tahapoole. Üks-kaks head tsitaati on mõtet hoida ka uudise lõpu jaoks. 5. Viimistlemine. Mustandi tegemisel pööratakse tähelepanu just teksti sisule ja kompositsioonile. Järgnevalt on tarvis keskenduda teksti väiksemate osade vormile. Siin on kolm ülesannet: korda teha uudise stiil; kontrollida, et tekstis pole keelelist manipuleerimist; teha korrektuur. Toimetamine Kui uudis on valmis, siis ei saa seda veel toimetajale ära saata. Uudis tuleb lugeda veel kord läbi toimetaja pilguga ja parandada vead, mis jäid kahe silma vahele. Siin kehtivad toimetamise põhimõtted ja soovitused: 1. Kõigepelt lugeda lugu algusest lõpuni läbi ilma parandusi tegemata. 2. Siis mõelda uudis läbi uudisväärtuste seisukohast. 3. Siis vaadata üle uudise juhtlõik/tuumlõik ja huvilugu. 4
2. ENESEKINDLUS JA SELLE MÕJU TEHNILISELE KOMPETENTSILE 10 Projektijuhtimise kontekstis tähendab enesekindlus võimet väjendada oma vaateid veenvalt ja autoriteetselt. See kompetentsus on projektijuhile vajalik effektiivseks suhtlemiseks projekti meeskonnaga ja teiste huvitatud pooltega. Projektijuht peab vältima teiste eestvedamist ja manipuleerimist tema seisukohtadega viisil mis ei ole projectile kasulik. Veenvus on oskus saavutada konsesust ühiste eesmärkide nimel läbi debattide või argumendi jõu. Veenmisoskus aitab kaasa heade ideede märkamisel ja täide viimisel. Veenvusoskust on vaja selleks, et mõjutada teisi viimaks läbi tegusid mis on projekti huvides. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk94) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab enesekindlus: huvitatud pooled projekti organisatsioon
kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama,
3 Isiksus_majanduskool NB! Meeleolu kongruentsi efekt - me valime selle, mida mäletame, kooskõlas oma käesoleva hetke meeleoluga. Taju on viis, kuidas näeme ja tõlgendame sündmusi meie ümber . Taju on protsess, millega üksikisik häälestab end keskkonnalainele. Taju olulisim faktor, mis mõjutab inimese käitumist nii org.nis kui väljaspool seda. Kõik me näeme, tajume sündmusi erinevalt (näit keegi tajub kiitust kui siirast tunnustust, teine kahtlustab manipuleerimist jne.) Tähelepanu toimib kolme astmena · märkame väliseid stiimuleid : näeme, kuuleme midagi olulist; huvitavat nagu sündmusi, suhtlemist, detaile keskkonnast (näit. olete hilinemas ja märkate iga peatust, punast foorituld) · Sõelume välja stiimulid, mida soovime tähele panna tõlgendame ja klassifitseerime stiimuleid, tehes seda näit eelneva kogemus või kasvatuse põhjal .
mulle kurja. Kui inimene käitub sõbralikult, siis on tal eriti kaval plaan mind ära kasutada. Kui inimene hoiab minu lähedale, siis ta püüab mu nõrkusi välja uurida. Kui inimene hoiab eemale, siis tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsus. Instrumentaal-veendumused (enesejuhendamised): ole valvel, ära usalda kedagi, ära lase end ära kasutada, otsi varjatud motiive. Ohud: salastatus, läbipaistmatud protseduurid, petmist ja manipuleerimist võimaldab informeerimissüsteem, diskrimineerimine, kellegi kontrolli ja järelvalve all olek, endal kontrollivõimaluse puudumine Strateegiad: ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine, ’peidetud motiivide’ ja nende märkide otsimine, lõksude seadmine. Afektid: peamiselt viha oletatava liigategemise pärast. Mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast. Ebastabiilne isiksus: emotsionaalne ebastabiilsus, vähene impulsi kontroll,
muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Äriprotsesside põhjalik ümberkujundamine, et saavutada dramaatilist paranemist toimimise sellistes kriitilistes näitajates nagu kulu, kvaliteet, teenindus ja kiirus. Tavaliselt tähendab protsesside ümberkorraldamine väärtusahela mingi(te)st lüli(de)st loobumist või vastava teenuse sisseostmist vm. moel väärtusahelaga manipuleerimist. Riskid on kõrged, samas oodatavad kasud ka kõige suuremad, sest protsesside muudatused puudutavad tervet ettevõtet korraga Infosüsteemi kontekstis on eelkõige tähelepanu all protsesside automatiseerimine. Ükskõik millist muutmislähenemist organisatsiooni juhtkond ka ei rakenda, on vaja eelnevalt teha protsessianalüüsi. Seda tööd teevad tavaliselt ärisüsteemi ehk
- püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1. tsiteeritava autori tuntus; 2. lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3. loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt;
- püstita tees; - defineeri põhimõisteid; - esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1.tsiteeritava autori tuntus; 2.lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3.loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt;
imbisikuline tegumood, kaudne ja tingiv kõneviis, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Tekst. Kas uudise toon ja tempo sobivad sündmusega, kas stiil on ühtne, argisõnade kasutamise koos bürokraatliku sõnavaraga, kas stiil on neutraalne, kas arvud on korrektsed. 8. Keele-eetika kontroll Demagoogia ja manipuleerimine tuleb üles leida ja igal juhul tekstist välja visata. Kui stiililt kehv, siis on probleem väike. Kui sisaldab manipuleerimist, siis on uudis ebaeetiline. Tekst tuleb keelelise eetika suhtes üle vaadata. Kas tekst annab varjatud hinnanguid, kas on kasutatud tundeid tekitavaid sõnu, kas tekst vihjab, kõneleb, kas iskulist ja imbisikulist tegumoodi kasutatakse õigesti, kas refeerides on kaudne kõneviis, kas arvud on info andmiseks, mitte manipuleerimiseks. 9. Teksti ülelugemine Toimetaja eelviimane ülesanne on lugeda tekst veel kord tähelepanelikult üle ja küsida endalt: kas
Suur osa selliste lugude tegemine on pigem toimetamine ja rutiinne kontroll. Põhiprobleemid selliste uudise tegemisel: 1. Eesti lehtedes ei planeerita ette selliste sündmuste käsitlemist, välja arvatud spordiosakond. Ei koguta varem materjali, ei jagata ülesandei laiali jne. Samal ajal lubaks planeerimine pühendada palju enam tähelepanu sündmuse ootamatute aspektidega tegelemisele. Ettetegelemine lubaks anda põhjalikumat ja täpsemat infot ning avastada manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte
endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. Õppeprotsessid: 1) mitteverbaalsed (nt naeratamine) 2) verbaalsed (nt mossitamine - надувать губы) Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 1) Kuida olla pealiskaudne (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 2) Kuidas teeselda (подражать). 3) Kuidas enda ja teise eest peitu pugeda. 4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 5) Kuidas teisi manipuleerida (või taluda endaga manipuleerimist). 6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid karistada. Muutumise seadus: «asjad ei jää samasuguseks. Kui need ei muutu paremaks, lähevad nad halvemaks». Kui suhed ei saa tugevaks, siis muutuvad nad nõrgemaks; kui nad ei vii läheduseni, viivad nad kaugemiseni; kui nad ei muutu produktiivsemaks, muutuvad nad vähem produkstiivsemaks. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuse õppimisel ona vastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.
poolel ehk veebilehitsejas. Enamasti kasutatakse JavaScript-i dokumendiobjektide mudeli (DOM -Document Object Model) manipuleerimiseks. 1.6.3 jQuery jQuery on üks populaarsematest JavaScript-i teekidest (nimetatakse ka raamistikuks). Arendajaks on The jQuery Project, mis asutati 2009. aastal. Arendajad iseloomustavad raamistiku kui kiiret, lakoonilist ja funktsiooniderohket teeki, mis lihtsustab HTML dokumentide manipuleerimist, sündmusetöötlust, animeerimist ning Ajax-i tehnoloogia kasutamist veebiarendusel. Tuumlahendust nimetatakse jQuery Core-ks, millele toetuvad kõrvalprojektid jQuery UI, QUnit ning Sizzle. jQuery omab arendajate poolt väga põhjaliku dokumentatsiooni ning tänu suurele kasutajaskonnale leiab küsimustele ja probleemidele kiiresti vastused. Välja on antud ka mitmeid raamatuid. Raamistik ühildub kõigi populaarsemate veebilehitsejatega
Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on: 1. Vältimine Vältimise korral püütakse konfliktiga tegelemisest hoiduda
ressursside omandamine, saavutamaks konkreetsele osapoolele sobilikke tulemusi määramatus või vastuolulisi võimalusi pakkuvas olukorras. (Jeffrey Pfeffer) Positiivseteks poliitilisteks tegevusteks loetakse teenete vahetamist, huvisfääride määratlemist, sotsiaalse vastutuse võtmist, koalitsioonide loomist ja sponsorite otsimist. Negatiivsete tegevuste hulka loetakse ähvardused, sabotaaz, opositsiooniliste/revolutsiooniliste koalitsioonide loomist, propagandat ja manipuleerimist. 17
Grupiliikmetele on oluline tunda, et nad võtavad osa otsuste tegemisest. Kui grupis domineerivad mõned tugevad liikmed, kes otsustavad tegevuste üle, ei tunne grupi nõrgemad liikmed erilist kohustust viia tehtud otsuseid ellu. Kui liikmete vaheline võim on suhteliselt võrdne on liikmed rohkem valmis omavaheliseks koostööks. Ebavõrdne võim viib sageli tugevama ja nõrgema võimuga liikmete vahelisele usaldamatusele. Nõrgema võimuga liikmed kardavad endaga manipuleerimist ja nad ei taha oma kavatsusi täielikult jagada tugevama võimuga liikmetega. Nad arvavad, et kui nende poolt väljendatud vaated on vastuolus suurema võimuga liikmete omadega võib neile osaks langeda väiksem autasu ja neid võidakse sundida tegema midagi, mida nad ei soovi. Grupi probleemide lahendamise võime on parem, kui liikmed omavad suhteliselt võrdset võimu või siis, kui grupil on paindlik ja järk-järgult muutuv võim, hoidmaks võrdsustavat mõju grupiliikmete vahel.
Koos kõneoskuse arenguga võtab laps endasse neid ootusi, käske ja keelde, mis on tema kasvukeskkonnas. Laps õpib eluga hakkamasaamist ja tema vanemad õpetavad seda talle just nii hästi, kui oskavad, andes hinnanguid, keelates, hoiatades ja häbistades. Lapse arusaamine iseendast peegeldab seda, mida ta ümbrusest enda kohta kuuleb, ja kindlasti ka seda, mida ta kuuldust iseenda kohta järeldab. Mis on demagoogia? Demagoogia on enamasti normatiivne mõiste, millega tähistatakse teadlikku manipuleerimist poliitilise võimu nimel. Klassikaline määratlus on, et demagoogia on eksiteele viimine petlike lubadustega ja tõe moonutamisega (Krips, H, 2010). Demagoogia kui pettus sisaldab eneses kindlasti eetilisuse puuduse aspekti (Remmel, 2000). Demagoogiavõtete liigitamine Näiv tõestus loogiliselt ebakorrektsete tõendusmaterjali kasutamine. Näiv seos loogiliselt ebakorrektne seos väite ja (korrektse või ebakorrektse) tõendusmatejali vahel
vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2.Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgimas taapsemates vormides. 3.Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele. 4
kaudsel viisil midagi kurja ja ühiskonnavastast, mida tulenevalt koguni minevikureliktiks pidada. Nad usuvad, nagu võiksid nemad sellest kõrvale jääda, viisil, millel pole võimuga mingit pistmist. Neist inimestest tuleb hoiduda, sest niisuguseid arvamusi valjusti välja öeldes kuuluvad nad tegelikult ise kõige kiindumate võimumängurite hulka. Nad kasutavad võtteid, mis kavalalt varjavad sellega seonduvaid manipuleerimist. Näiteks, seesugused tüübid ülistavad oma nõrkusi ja jõuvaegust sageli kõlbelise voorusena. Ent tõeline jõuetus ei hakkaks ilma iseka kaaspüüdluseta talle omast nõrkust sümpaatia või lugupidamise saavutamiseks avalikult esile tõstma. Oma nõrkuse ilmutamine on tegelikult väga tõhus võimumängu strateegia, kaval ja petlik (2:16). Võimumängu õppimiseks tuleb osata maailma silmitseda ning vaatenurka muuta. Selleks
kiitus ei sobi kohe kuidagi teesulgude nimekirja. Ent ka positiivsetel hinnangutel on sageli negatiivseid tagajärgi. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli vastuseis mitte ainult tema püüdele olukorda kontrollida, vaid ka kogenud manipuleerimistundele. David Augsburger ütleb, et alati ei tähenda kiitmine veel seda, et sind ka armastatakse. "Liiga sage kiitmine tähendab manipuleerimist. Tihtipeale tähendab kiitus seda, et sind kasutatakse ära. Kiitmine tähendab sageli ülekavaldamist, ületrumpamist, meelitustega äraostmist." Isegi kui kiitmist ei kasutata manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt (Bolton 2007: 39) 17 II Lahenduste pakkumine võib olla probleem Teine teesulgude grupp hõlmad teisele inimesele lahenduse pakkumist. Seda võib teha
jpg teisest masinast kohalikku gnoom~$ scp [email protected]:./public_html/priidupilt.jpg priidupilt.jpg priidupilt.jpg | 6600 KB | 179.7 kB/s | ETA: 00:03:00 | 83% Võimalik on kopeerida faile ka nö teise ja kolmanda masina vahel, see tähendab, et ei see, kust fail võetakse ega see, kuhu ta pannakse, pole masin, mille viip teil ees on gnoom~$ scp [email protected]:./pilt.jpg [email protected]:./pildid/pingu.jpg Failide kopeerimisel saab kasutada ka IOga manipuleerimist, näiteks kasutaja arhiveerib kataloogi ~/public_html sisu, pakib andmed ning saadab SSH abil üle võrgu teise masinasse; seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ && cat - > priidu.koduleht.tgz' 10. Telnet Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele