tõus. 12. Kuidas toimub info vastuvõtmine ja meeldejäämine? Inimese info vastuvõtt on piiramatu. Kui ta võtab liiga palju infot vastu siis ta eemaldab ülemäärase info välja . 13. Mis on motivatsioon ja millistest teguritest see sõltub? Sõltub mitmetest teguritest: töö autoriteedist, palgast, töökeskkonnast, töötaja isikuseisundist. 14.Miks on vaja töötajaid täiendavalt koolitada? Sest aja pikku võivad asjad ununeda. 15. Millised on inimese mäluliigid? Purskemälu, lühimälu. 16. Milliseid stressitegurite liike teate? Stress ja stressirektsioon. 17.Kuidas stressi vähendada ja heaolu parandada? Võimalus palju uut õppida, peab saama tagasi sidet tööandjalt.
piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül
Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid :kuulmis,nägimis,ruumimälu. Aju osa Suuraju Vaheaju Keskaju Piklikaju väikeaju Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste
Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu. Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. dendriit neuriit rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega
Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult, vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist (rakk ei saa lõpuks jaguneda). 35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire Unustamine Kiire kustutamine Uus info asendab Nii uue kui vana Unustamist pole
Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU · Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust. 5)PIKLIKAJU · Reguleerib meie tahtele allumatute elundite tööd (kopsud, süda, sisenõrenäärmed) SELJAAJU · Asub selgrookanalis, mille moodustavad selgroolülide kaared · Kaal 34-38 g
Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga
liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva
Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju Suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheaju Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. reguleerivad keskused. Piklikaju
Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha
3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist 15. Kirjelda põlverefleksi. Närviimpulss algab erutust vastuvõtva närviraku jätketest. Närviimpulss liigub mööda närvi seljaajju. Seljaajust liigub närviimpulss mööda närvi lihasesse. 16. Nimeta mälu osad. Lühiajaline ja püsimälu, unustamine. Erinevad mäluliigid: nt. Kuulmis-, nägemis-, ruumimälu. 17. Mis põhjustavad mäluhäireid? Ajukoore vigastused, selle talituse häired 9. Joonista närvirakk ja märgi juurde osad.
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju · Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused Piklikaju
harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisiksusel olgu siis teaduses, poliitikas või kunstis on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). · Sõnalis- loogiline mälu : on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esined ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse: · Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese koha...
omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust 5 ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt väljaarendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAMile kui EDO RAMile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM) üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB
1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
Emotsionaalne - mäletab hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaaliga toimib sageli tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab ilmekalt kirjeldada. Seda aga miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt kirjeldada Kujundiline - rajaneb heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sõnalis-loogiline - spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel. Sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks loovuse vähesus. Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse Sensoorne (lühiajaline) mälu - funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Ikoon ikooniline sensoorne mälu (nägemises)
- kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mälu olla kunstiloomingu lätteks. Uurimused on näidanud, et loovisiksusel on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). - sõnalis-loogiline mälu – on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid on oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Praiming – kajastab ühte implitsiitse mälu vormi. PS_HH_L_ _G_ _ T_LL_NN_ _L_K_ _L _ _ KS_P_ _R
SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine
o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. MÄLU Mälu on ühine nimetus tervele reale organism võimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Erinevad mäluliigid (-süsteemid) · materjali säilitamise aeg (sensoorne, lühiajaline, pikaajaline ehk püsimälu) · töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu) · eksplitsiitne ja implitsiitne mälu · priming (objektide kui sturktuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, teadvustamatu) Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes
ühesuunalisuse seadusest. Eesti psühholooge 10 Lisa 1 Eesti psühholooge Kolmkümmend aastat hiljem Viimase kolmekümne aastaga on mälu uurimine muutunud märgatavalt. Me teame, et mälu pole lihtne mehhanism, vaid kogum erinevatest vaimsetest kapatsiteetidest. Ühe mäluliigi olemasolu või puudumine ei tähenda tingimata, et kõik teised mäluliigid peaksid samuti olemas olema või samaaegselt puuduma. Ühes oma viimastest artiklites kirjutab Endel Tulving, et nägemine peab olema, võrreldes inimese eluloolise, episoodilise mäluga, üsna lihtne nähtus, kuna loodus on selle mitmel korral uuesti leiutanud (Tulving, 2002). Inimese mälu, mis võimaldab selle omajal mitte ainult ajas tagasi, vaid ka edasi rännata, on tekkinud aga vaid üks kord. Paljude uurijate kannatlik töö ja ka ootamatud geniaalsuse sähvatused on
Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: · Motoorseks ehk liikumismälu (isel. mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) · Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) · Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) · Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) , kajalist sensoorset
kasutamisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisikutel (teaduses, poliitikas või kunstis) on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). Sõnalis-loogiline mälu sisuks keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis- loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. PS. Spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamatel vormidel võivad esineda ka loomadel. Kestvuse alusel: Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu meeleelundite kaudu tulev info püsib vähem kui sekundi, mille jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Lühimällu kantakse edasi sõnaliselt või mittesonaliselt kodeerituna (viimane eelkõige lastel, kes veel rääkida ei oska). Salvestamine automaatne. Kättesaadavus: nii kiire kui võimalik. Unustamine: Kustumine
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
2) Hääldusring kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka
Seniste tulemuste kohaselt pole meeldivaid tundeid tekitavatel piltidel mälule erilist mõju. (Negatiivsed emotsioonid ..., 01.12.2012) 14 HEA TUJU HALVENDAB MÄLU Paljud inimesed on hädas sellega, et äsjakuuldu ununeb kohe. Missouri ülikooli psühholoogid avastasid, et unustamise kiirus võib olla seotud inimese meeleoluga. Inimese mälu on keerukas süsteem, kus info talletamise eest vastutavad erinevad mäluliigid. Töömällu salvestub lühikese aja jooksul piiratud hulk informatsiooni, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Töömälu ja emotsioonide vaheliste seoste uurimiseks korraldas Missouri ülikooli psühholoogiadoktorant Elizabeth Martin koos kaastöölistega seeria katseid. «Töömälu maht on üsna piiratud,» selgitas Martin katsete tulemusi, mis avaldati ajakirjas Cognition and Emotion. «Suutsime esimest korda näidata, et hea tuju võib töömälu mahtu vähendada
2) Hääldusring – kuulu meeldejätmine, sisekõne kasutamine 3) Tsentraalne täidesaatev süsteem 4) Episoodiline puhver – kuidas seome olukorraga meeled üheks suureks olukorraks Endel Tulving - mälu-uurija, kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka "Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka
Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: · Motoorseks ehk liikumismälu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) · Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) · Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) · Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel · Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ,
Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: Motoorseks ehk liikumismälu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises) Sõnalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel; selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted) Ajatunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel Sensoorset (ülilühiajalist) mälu ;funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu( tavaliselt vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ,
- Emotsionaalseks. Emotsionaalse mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. - Kujundiliseks. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jms salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. - Sõnalis-loogiliseks. Sõnalis-loogiline mälu on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid võivad oma madalamates vormides esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse mälu: - Sensoorseks. Põhiliseks sensoorse aju funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel (tavaliselt vähem kui üks sekund) säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi
oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
