Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
– Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene
Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10
Question 7 Punktid: 1/1 Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks paretoefektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1/1 Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 9 Punktid: 1/1 A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 10 Punktid: /1 Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad Vastus: Õige Vale
The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 54 Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False
· Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. · Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu. · Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid. Kitsendav fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. · Maksutulusid suurendatakse, jättes seejuures avaliku sektori kulutused muutmata. · Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu. Automaatne fiskaalpoliitika · Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid automaatsed stabilisaatorid sisse planeeritud majandus- süsteemi endasse ja nad kindlustavad
eelduseks, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurendades soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. ei taha võtta riski kui ei ole tulu! Stimuleerivad efektid Maksude mõju iseloomustatakse sageli Lafferi kõvera abil, mis näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel. Jooniselt näeme, et kui maksumäär on null, siis maksutulusid pole, kui maksumäär on 100%, on maksutulu samuti null, kuna sel juhul keegi ei töötaks. Lafferi kõvera alusel saab väita, et madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid, pärast maksimumi läbimist aga hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema.
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks
varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks
aastatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel, et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel ,,mida halvem Eestil, seda parem meie parteil." Kogu Euroopas vähendas majanduskriis järsult maksutulusid ja seega riigi võimet rahastada endises mahus avalikke teenuseid ning teha investeeringuid. Sama toimus maailmas esimese majanduskriisi ajal, kui Pätsi valitsus Sihtide saavutamiseks kehtestas range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi hädaabitöödega. Hädaabitöödega võib
Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 18 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Progressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, proportsionaalse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside
aastal kasvas Eesti majandus 1,4%, mis on peaaegu poole vähem kui ELi 28 liikmesriigil keskmiselt. Naaberriikide Läti ja Leedu sisemajanduse koguprodukt suurenes vastavalt 2,7 ja 1,8% (vt tabel 1). Eestist kiiremini kasvas majandus 21-s Euroopa Liidu riigis. 2015. aasta SKP reaalkasv jäi oodatust kasinamaks. 2014. aasta suvel prognoosis Rahandusministeerium kasvuks 2,5%, 2015. aasta kevadel 2% ja 2015. aasta suvel 1,7%. Hoolimata loodetust väiksemast majanduskasvust laekus riigikassasse maksutulusid 2015. aastal veidi enam, kui riigieelarvega oli kavandatud. Aastal 2015 kogus riik maksutulusid 7,1 miljardit eurot, mis on 160 miljonit eurot rohkem, kui algselt riigieelarvega oli kavandatud. Eelkõige laekus oodatust enam juriidiliste isikute tulumaksu (vt tabel 2). Positiivse panuse andsid ka sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi.
väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed. Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale
Rahvusvaheliste korporatsioonide tegevusega kaasneb arengumaade inimestele nii head kui halba. Coca cola, Apple, McDonalds, Pepsi, Ikea, walmart, fedex, ups. 2. Teada, missuguseid positiivsed tagajärjed ja missugused negatiivsed tagajärjed kaasnevad rahvusvaheliste firmade tegevusega arengumaades. ( CD lk.150 alates) Töökohad e tööpuuduse vähendamine, hargmaised ettevõtted viivad arengumaadesse välisinvesteeringuid, arenguriigis tegutsedes suurendavad ettevõtted riigi maksutulusid, hargmaised ettevõtted on arengu rahastamise lisaallikas. Negatiivsed: laps- ja orjatööjõu abil, makstes lubamatult madalaid palkasid, laastav mõju looduskeskkonnale, kodunt minema aetud palju kohalikud kogukonnad, konfliktide ja diktatuurirežiimide rahastamine. Kohalikud ettevõtted ei suuda harg- maiste hiidudega konkureerida.Arengumaades on tooteid turustatud ja müüdud agressiivsel moel, mis Lääne riikides oleks lubamatu. Poliitika mõjutamine. 3
Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 33 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas kahandab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida suurem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele. 2) Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi põhimudel: 1) Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel: see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub. Kõrgemapalgalised töölise saavad suuremaid väljamakseid. Saksamaa heaolumudeli konservatiivsust näitab suhtumine perekonda ja naisesse, keda nähakse pigem koduperenaisena kui konkurendina tööturul
investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine>
2002 2003 2002. aasta riigieelarve maht koos lisaeelarvetega oli 34,329 miljardit krooni. 2002. aastal ületasid valitsussektori eelarvesse laekunud tulud tehtud kulutusi 1 283,8 miljoni krooni võrra. Keskvalitsuse ülejääk ulatus 2 021,6 miljonini, samas aga oli kohalike omavalitsuste koondeelarves 692,2 miljoni krooni suurune puudujääk. Aasta lõpuks laekus riigieelarvesse tulusid 36,249 miljardit krooni. Sellest detsembris laekus 4,008 miljardit krooni. Maksutulusid laekus eelarvesse aastaga 31,935 miljardit krooni. Füüsilise isiku tulumaksu laekus kokku 3,458 miljardit krooni, ettevõtte tulumaksu laekus 1,348 miljardit krooni ning käibemaksu 10,172 miljardit krooni Aktsiise laekus 3,938 miljardit krooni. Riigilõivu laekus aastaga esialgsetel andmetel 690 miljonit krooni. Sotsiaalmaksu laekus aasta lõpu seisuga 12,814 miljardit krooni ehk 101,36 protsenti aastaks planeeritust, sellest detsembris 1,278 miljardit krooni. Tulu
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota.
püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast. Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid. Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ohtu ega valuutavahetuskulusid, tugevneb ühtne turg, suurenevad majanduslik stabiilsus ja välisinvesteerijate huvi. Rohkem investeeringuid tähendab ka rohkem töökohti. Miks euro on aga Eestile halb? Mina arvan, sellepärast et inimesed kardavad euroga kaasnevat hinnatõusu ning kaheldakse ka euro eluea pikkuses
siis lõpul venemaa eesotsas peeter I, kes tahab märkimisväärselt riiki kasvatada ja riigile akent raiuda euroopasse ja laheni sõdade suur koormus riigieelarvele johann reinhold von patkul - liivimaa aadliopositsiooni juht küsimus kust raha saada, mida järjest rohkem vaja on äärmiselt põletav küsimus, eriti kuna sõdu peetakse maailmas äärmiselt tihti pidevalt vaja sõdida ja selleks raha leida peetakse vajalikuks läbi viia reduktsioon, et maksutulusid riigile tulema hakkaks 50% tavaline, aga 1705 peeter I isegi 95% riigi rahast pool sõjapidamisele kulutada oli täiesti tavaline, peeter I kulutas pea kogu riigi eelarve sõjapidamiseks täna nii ei saa teha, sest riigi funktsioonid, mis vajavad rahastamist on märkimisväärselt laienenud inimeste heaolu riiki ei huvitanud, see oli inimeste endi asi
Riigieelarve ja sellega seotud mõisted Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostööl. Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Riigieelarve aasta esimesest jaanuarist kolmekümnenda esimese detsembrini. Eelarve detitsiit kulud ületavad tulud Eelarvejääk tulud ületavad kulud. Lisaeelarve jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Tulumaks pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks makstakse juurde ostumüügi tehingutelt. Maksusüsteemid ja nende analüüs Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Proportsionaalne maksusüsteem selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000
et osa kulutusi on üheaaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostiseks. 35. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36. Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finatseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid 37. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku
Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed,
Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist Maksusüsteem- riigis kehtivad maksud ning maksustamise põhimõtted PROGRESSEERUV maksusüsteem (astmeline)
Aga i i siin isegi ii esineb i b komplikatsioone. k lik t i Maksupoliitika toimib tõhusalt, kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage muutmine on halb. Maksumäära ja rahaliste laekumiste seost illustreerib Lafferi kõver. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat. Madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid. Peale teatud punkti (t*T*) hakkavad maksutulud maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema. vähenema 1. Kõvera otsapunktides on maksumäär null, algul maksutulusid pole, kui maksutulu maksumäär on 100%, on maksutulu samuti null,
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab.
juhul, kui PAYG süsteem asendatakse täielikult eelfinatseerimisega süsteemiga? Selgitage, kasutage vastamisel M.Feldsteini "Transition to a Fully Funded Pension System"toodud viit küsimust. Arenenud riikides on toimumas rahvastiku vananemine, mis toob endaga kaasa pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi kriisi fenomeni. PAYG- skeemi (ehk jooksva finantseerimisega pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks. Seega toimub ka ebaõiglane ressursside jaotus väiksema sissetulekuga isikutelt suurema sissetulekuga isikutele. Selline pensionisüsteem on aga lühiajaline, püüab kõigest leevendada rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide tagajärgi. Tänastel töötajatel
tunnustatud tollidokument. TIR-MÄRKMIK- mis on võetud kasutusele lähteriigis ja mida kasutatakse tollidokumendina nii lähteriigis, transiidiriigis kui ka sihtriigis. TIR-märkmik on ainuke tollidokument kogu kaubaveo vältel ning see tõendab TIR-protseduuri kohaselt veetava kauba rahvusvahelise garantii olemasolu. TIR-märkmiku annab välja riiklik garantiiühing ning ei nõua täiendavate tollidokumentide täitmist. TIR-VEOSÜSTEEM- kaitseb efektiivselt kõikide riikide maksutulusid, kelle territooriumi kaudu riikide vahel kaupu veetakse. Pakub maanteevedajale ja tolliametnikele lihtsa, paindliku, vähekuluka ja turvalise süsteemi kaupade transportimiseks üle riigipiiride. TIR-CARNET KONVENTSIOON- on sõlmitud lepinguosaliste riikide vahel, et hõlbustada kaupade rahvusvahelist maanteevedu, parandada veotingimusi ning ühtlustada ja lihtsustada piiriületamise formaalsusi. Süsteem loodi hõlbustamaks
Eesti alkoholipoliitika peab sisaldama erinevaid elemente maksustamisest, vanusepiirangutest, reklaami regulatsioonist, tootmise/kaubanduse litsentsistamise ja otseste kontrollmeetmeteni. (EKI tutvustas...) Indrek Saare sõnul tuleb "pikaajalist alkoholi aktsiisipoliitikat kujundades Eestis silmas pidada selle mõjusid fiskaalsüsteemile tervikuna, mitte üksnes alkoholiga seotud kahjusid ja alkoholist laekuvaid maksutulusid". (Saar, 2011) Seega jääb lõppkokkuvõttes riikliku alkoholipoliitika- alaste otsuste tegemine praktikas ikkagi poliitikutele. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: Alkoholipoliitika. 2012. Terviseinfo kodulehelt http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/alkoholipoliitika välja otsitud 07.11.2012. Alkoholipoliitika areng Euroopa Liidu riikides viimastel aastakümnetel. 2003. Konjunktuuriinstituut
» «See ei saa olla kergekäeline otsus,» toonitas ta. «See on emotsionaalselt kehv otsus, samas kui selline otsus teha, peab sel olema ka majanduslik efekt,» oli Kaasiku vastus kärpe võimaliku suuruse kohta. «Teema seisab lähiajal ees, hooaeg hakkab ju varsti lõppema,» kinnitas Kaasik. «Ja see on jätkusuutlikkuse suunaga arutelu.» Maksutulu laekus veebruari lõpuks 9,9 miljardit Veebruari lõpuks oli maksu ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 9,9 miljardit krooni, mis on 14,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Veebruaris laekus eelarvesse 4 miljardit krooni, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja. Kahe kuu andmete järgi on maksulaekumised lisaeelarve graafikus. Möödunud aasta kahe esimese kuuga laekus riigieelarvesse 10,6 miljardit krooni ehk 14,4 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest.
Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam. diferentseeritud käibemaks vähendab turuerisusi. Enamik riike eelistab viimast valikut. Maksude kaudu jagab riik tulu ümber.
funktsionaalse toidu kui ka kliiniliste uuringute valdkonnas. (E-piim 2014) Piimandus on Eesti sajanditepikkuse traditsiooniga põllumajanduse üks tähtsamaid osi. Ka täna on Eesti jaoks oluline, et traditsiooniline majandusharu püsiks ning oleks jätkusuutlik ja uuenduslik ka tulevikus. Lisaks sellele, et piimandus annab paljudele inimestele tööd ja seda enamasti just piirkondades, kus töökohti on vähe ning võimalused kasinad, toob piimandus ka maksutulusid riigikassasse ning tutvustab Eestit oma innovaatiliste toodetega ka mujal maailmas. Nagu näha joonisel üks on piimandus üks Eesti majandusharudest, mille kaubandusbilanss on viimastel aastatel olnud positiivne, seega teenib Eesti tulu ka piimatoodete ekspordist. 250 200 150 Eksport Import 100
PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks.
PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud) Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks.
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Tõene Arvestustest 6.2 1. Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 2. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Väär 3. Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda. Väär 4. A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Tõene 5. Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks pareto-efektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas. Tõene 6. Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Tõene 7. Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist. Tõene 8. Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Väär 9
9) EL liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatavale põlevkivikütteõlile kaotatakse ja kehtestatakse aktsiis määraga 235 krooni 1000 kg kohta; 10) elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 50kr/MWh kohta (5 senti/KWh). Aktsiis asendab seni tootjatele kehtinud CO2 saastetasu. Sellega seoses tavatarbija jaoks hinnatõusu ei tule. Maksumuutuste mõju eelarvele on kahesuunaline Tulumaksusoodustused vähendavad ühest küljest maksutulusid, aktsiisid teisalt tõstavad aga eelarvesse laekuvaid maksusummasid. Vaadates maksude struktuuri ja laekumist nelja aasta perspektiivis, sest just nii kaua võtab aega kõigi muutuste täielik jõustumine, võib öelda, et kui tuleval aastal korjab riik inimestelt aktsiisidena rohkem ära, kui tulumaksusoodustustega kätte jätab, siis juba 2009. aastal pilt muutub ning 27
Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja 13 heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Ka neil juhtudel on tegu ühiskonna huvidele vastava tegevusega, ent selline riik ei pruugi veel olla heaoluriik. 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik sekkumine majandusse ja sotsiaaltoetuste maksmine kestab niikaua, kuni riigid on II
ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Ka neil juhtudel on tegu ühiskonna huvidele vastava tegevusega, ent selline riik ei pruugi veel olla heaoluriik. Arenguetapid ja tulevik: Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik sekkumine majandusse ja sotsiaaltoetuste maksmine kestab niikaua, kuni riigid on II Maailmasõja hävingust taastunud
saasteainete kogusest või iseloomust. Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine. Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks. Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel teel luuakse turueelis vähem saastavatele tootjatele. Üldisi maksutulusid suurendavad maksud. Lõivud, toetused ja subsiidiumid Majanduslikud mõjurid peavad olema eelkõige ergutama tootmise tehonoogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. Selleks pakutakse saastajale finantsabi keskkonnalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse. Saasteload Saastelubadega kauplemine sai alguse USA-st ning levis sealt teistesse riikidesse. Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab
o Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond. Esiteks, heaoluriiki =ülekandeühiskond. Ressursse (eeskätt rahalisi) võib üle kanda valdkonnast valdkonda (näiteks väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), aga samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematelel. o 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Teiseks, majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Võib suunata saadud kasumi majandusse, suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada riiklikke transpordi- ja sidekanaleid. Heaoluriigis umbes 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 Ideoloogia sotsiaaldemokraatia konservatism liberalism Aluspõhimõte universalism, st. kõigile sõltuvalt ainult vaestele ja
selleks perioodiks planeeritud Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada. Maksupoliitikal on majanduslik aspekt ( kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse) ja sotsiaalne aspekt ( maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.) Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Maksukoormus jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
Seetõttu segane piiri tõmmata. Õiglusik piir o Avalik-õiguslik vs eraõiguslik o Tänapäeval seegi piir hägune On palju eraõiguslikke organisatsioone, mis on sisult avaliku sektori tugiorganisatsioonid ja neid on tõhusam majandada eraõiguslikult, ehkki need keskenduvad avalike hüvede osutamisele Eelarve ja tegevuse rahastamine o Maksutulud vs ärikasum Kui palju maksutulusid võtta sõltub inimeste ootustest teenuste suhtes o Kuid segane avalikust eelarvest rahastatakse riiklike tellimuste kaudu ka äri- ja mittetulundussekorit. Hübriidorganisatsioonide rahastamine on suurenenud, ehkki need teenivad ka ärikasumit. Samas teenib riik ka ise tulu tema omandis olevatest firmadest ning rahastab avaliku sektori asutusi osalt tegevustulu kaudu. Raske eristada avalikke ja erakõrgkoole, sest avalik-õiguslikes ka õppemaksud jm
teatud stabiilsuse tuleviku osas, mille alusel me saame kehtestada alates esimesest märtsist kodutarbijatele uued maagaasi hinnad,» põhjendas ettevõte hindade muutust. Suurklientidele kahanevad hinnad veel sel kuul ja võrreldes jaanuariga on langus 15 protsenti. Toimetas Siiri Erala Jaanuaris laekus 7,5 protsenti planeeritud maksutuludest 06.02.2009 Postimees Jaanuari lõpuks oli maksu ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 5,9 miljardit krooni, mis on 7,5 protsenti eelarves planeeritust. Möödunud aasta jaanuaris laekus riigieelarvesse 6,8 miljardit krooni ehk 8,5 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest. Sotsiaalmaksu laekus jaanuaris 2,6 miljardit krooni, mis moodustab 7,5 protsenti eelarves kavandatust. Kuigi sotsiaalmaksu jaanuarikuine tasumine on rahandusministeeriumi sügisprognoosis oodatust mõnevõrra parem, on
T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K See ülejääk
moodustab valitsuse säästu.
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
34. Kui avaliku sektori kulutused suurenevad, siis reaalne koguprodukt suureneb ning tulemuseks on raha nõudluskõvera nihe (üles) paremale. true 35. Vastavalt üks-ühele seosele inflatsioonimäära ning nominaalse intressimäära vahel ehk Fisheri efektile, eeldatakse et: reaalne intressimäär on konstantne 36. Kuigi hüperinflatsioon on põhiliselt rahapakkumise liigse kasvu tulemus, osutub sagedasti keskseks motiiviks valitsuse: soov tekitada täiendavaid maksutulusid kulutuste katteks 37. Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon ja laenuleping sõlmitakse ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuvõtjale ja kahjulik laenuandjale: false 38. Uuringud näitavad, et majandusteadlased on inflatsiooni pärast mures võrreldes tavainimestega vähem 39. Kui reaalne intressimäär ning reaalne rahvatulu on konstantsed, siis vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1
annaabi.ee 
