Tagasi aastas 1929 (0)

Tagasi aastas 1929

Aastal 2008 puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi sarnast varem kogenud. Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ronald Reagan on öelnud:“Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.” Kuidas me oleme sattunud tagasi 1929. aastasse ning millieid ühiseid jooni võib tuua kahe majanduskriisi vahel?
Ka kolmekümnendate aastate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade ja vanaisade elatustase langes järsult. Kolmekümnendatel aastatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel, et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel „mida halvem Eestil, seda parem meie parteil.“
Kogu Euroopas vähendas majanduskriis järsult maksutulusid ja seega riigi võimet rahastada endises mahus avalikke teenuseid ning teha investeeringuid. Sama toimus maailmas esimese majanduskriisi ajal, kui Pätsi valitsus Sihtide saavutamiseks kehtestas range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi hädaabitöödega. Hädaabitöödega võib tänapäeval tõmmata paralleele Tallinna reisisaatjatega, kuna need loodi samuti eesmärgiga abistada tööpuuduse vastu.
Kogu maailmas on hetkel kriitiline probleem tööpuudus, kui Eestis on see hetkel umbes registreeritud töötute arv 70-80 tuhat , siis välismaal on see veelgi hullem. Registreeritud töötute arv aga ületas 1931. aasta detsembriks 40 000 piiri. Eksporti püüti elavdada preemiatega, talunike olukorra kergendamiseks vähendati Maapanga laenuprotsenti ja hakati ümber korraldama talunike võlgu. Ettevõtete maksustamiseks ja hindade reguleerimiseks asutati hindade komissari ametikoht .
Valitsuse rahapoliitika oli 1932. aastal kindlalt krooni kurssi hoidev, kuigi kursi muutmist ehk devalveerimist nõudsid isegi Pätsi erakonna liikmed. See osaliselt põhjustaski Pätsi valitsuse langemise. Uue valitsuse moodustas Jaan Tõnisson. Tema kabinet alustas tööd väga halvas olukorras. 27. juunil 1933 devalveeriti valitsuse otsusega kroon. Krooni väärtust langetati 25 protsendi võrra, viies selle Rootsi krooni tasemele . Hilisem areng näitas, et devalveerimine osutus Eesti majandusele kasulikuks, aga rahvas suhtus devalveerimisse erakordselt vastumeelselt. Tänapäeval aitab meid ehk Euroraha kasutuselevõtmine, mis on oluline kõigi Eesti elanike, eriti aga suuri eluasemelaene võtnud perede jaoks. 2009. aastal tegi Rahvusvaheline Valuutafond väga raskesse majandusolukorda sattunud Lätile ettepaneku devalveerida latt . Kui Läti oleks oma raha devalveerinud näiteks 20% ehk vähendanud oma raha kurssi euro suhtes viiendiku võrra, siis oleks kõigi Läti elanike säästude väärtus vähenenud viiendiku võrra.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaks majanduskriisi on olnud väga sarnased ning samuti ka lahendused mida on nende leevendamiseks tehtud. Olgu need siis hädaabitööde loomine, maksude tõstmine või siis toetuste andmine, et elavdada majandust. Majanduskriis on tõsine löök kõigile, ning seda tuleks pigem ennetada, kui tagajärgedega tegeleda. Kuid siinkohal tuleks ka öelda Argo Moora moora tsitaat:”Majandus on inimese heaks, mitte vastupidi. Majandus pole mingi jumal, mida inimesed teenima peavad.”