Eesti elu aastal 2011 (0)

Arutlus
“Eesti elu aastal 2011”
Aasta 2011 oli Eesti jaoks väga oluline, toimus mitmeid muudatusi ühiskonna elus. Eesti jaoks oli nii kergemaid kui ka raskemaid otsuseid, aga ikkagi suudeti kõigega ilusti toime tulla. Antud arutluses analüüsin kuute erinevat sündmust, toon välja negatiivseid ja positiivseid külgi ja püüan anda panuse ka oma arvamusega.
Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni. Euroalal on Eesti elu ja areng üldiselt turvalisem, sest oleme veelgi enam osa Euroopast.
Majandus areneb euroalal kiiremini, IMFi hinnangul võib euroalaga ühinemine kiirendada majanduskasvu 20 aasta jooksul keskmiselt 0,15% kuni 1% võrra aastas. Majanduskasv suurendab tööhõivet, sissetulekuid ja maksutulusid. Euro tagab stabiilsed hinnad ja laenuintressid . Ma arvan , et euro on Eestile parem, sest euroga pole kursi kõikumise ohtu ega valuutavahetuskulusid, tugevneb ühtne turg , suurenevad majanduslik stabiilsus ja välisinvesteerijate huvi. Rohkem investeeringuid tähendab ka rohkem töökohti. Miks euro on aga Eestile halb? Mina arvan, sellepärast et inimesed kardavad euroga kaasnevat hinnatõusu ning kaheldakse ka euro eluea pikkuses . Arvan ka, et euro teeb kaubavahetuse lihtsamaks riikidele ja ka reisida on palju mugavam. Kuigi tuleb tunnistada, et euro kasutusele võtu tagajärjel tõusevad kauba hinnad palju kiiremini, kui jõuavad inimese palgad tõusta. Samuti ei oska me hinnata euro väärtust. Tundub, et 50 eurosenti on nii väike raha, tegelikult aga on see ca`8 krooni, mis on suur summa.
Teise teemana käsitlen presidendivalimisi need toimusid 29.augustil.2011 aastal järgmiseks viieks aastaks. Peamised favoriidid olid Toomas-Hendrik Ilves ja Indrek Tarand . Üle poole inimestest toetas Toomas-Hendrik Ilvest, mina kaasa arvatud. Koos perega Debatti vaadates ei meeldinud mulle Tarandi agressiivsus rünnata Ilvest. Usun, et igal inimesel on omad nõrkused ja puudujäägid, keegi pole ideaalne- nii samuti ka Ilves. Ilves käitus aga väga viisakalt nagu presidenile kohane ja jättis rahva ees endast väga hea mulje. Presidendil peab olema soliidsust, esinduslikkust ja tarkust, seda kõike Tarandil ei ole. Toomas Hendrik Ilvesel on ka kena naine Evelin, kes on Eesti avalikkusele samuti tuntud pigem positiivsete kui negatiivsete tegude poolest. Mul on hea meel, et presidendiks valiti just Toomas-Henrdik.
Kolmanda teemana käsitlen Rünnakut Kaitseministeeriumisse … terroristi rünnak Tallinna südalinnas asuva kaitseministeeriumisse juristi Karen Drambjani poolt. Mujal maailmas on selline sündmus muutunud juba tavalsieks, aga meil siin Eestis on see tõsine asi. Töötajad olid sunnitud oma tööpostid hülgama ja majast pagema. Kes tagaukse kaudu tõtates, kes aknast hüpates, kes üle aia ronides. Õnneks tegutsesid külma närvi säilitades nii töötajad ise kui ministeeriumi turvameeskond. Selline sündmus paneb mõtlema, et kuidas üks ründaja nii olulises riigiasutuses üldse nii kaugele pääseb. Saame aru kui tegu oleks mingisuguse kaubanduskeskusega, aga tegu oli kaitseministeeriumiga, kus ei tohiks mitte mingil juhul selliseid asju juhtuda. Tekib küsimus, miks keegi peaks üldse midagi sellist korraldama ? Räägitakse et Drambjan oli äkiline mees. Tema oletust mööda ajendasid Drambjani kaitseministeeriumi tungima isiklikud probleemid, mitte poliitilised vaated. Drambjani juristikarjäär polnud ka kuigi edukas. Loomulikult ei saa me kindlalt teada, miks ta seda tegi, sest Karen on nüüdseks surnud, aga pereringis siin arutades, arvame, et pantvangis olnud inimeste ja politseinike jaoks oli see üsna hirmuäratav päev.
Neljanda teemana käsitlen koolinoorte laulupidu . Selline suursündmus leiab meie riigis aset iga nelja aasta tagant. See algab piduliku rongkäiguga vanalinnast otse lauluväljakule, ma arvan et see on väga hea traditsioon, sest see toob kõik inimesed kokku midagi ühte ja sama tegema ning muudab meie rahva ühtsemaks, arvestades seda, et meid kutsutakse laulurahvaks. Ma olen koolinoorte laulupeol ka ise osalenud ja see on tõeliselt võimas tunne seista seal lava peal ja laulda pea 15 000 inimesega koos Eesti keelseid laule. Ka pealtvaatajana on tunded alati meeldivad, sellised üritused teevad tuju heaks ja muudavad kogu päeva väga positiivseks . Seda traditsiooni tuleks jätkata ka järgnevad aastad ja ma arvan, et iga inimene peaks kord käima ära laulupeol.
Viienda teemana räägin ka natuke sellest, mis toimub meie linnas, Sauel. Nimelt avati 1.juuni.2011 uus Saue noortekeskus . Seal saab veeta oma vaba aega ja on rohkem võimalusi tegeleda oma lemmikhuvidega. See on kindlasti hea koht, kus sõpradega koos käia. Kindlasti on see sündmus Saue linnale palju head teinud, näiteks ei jõlgu noored enam linna peal, vaid nüüd on neil kuskil olla ja midagi, millega tegeleda. Ma isiklikult käisin noortekeskuse avamisel ja mulle jättis see küll väga hea mulje, julgelt võin öelda, et see ehitis oli väga hea idee ja tasus end ära. Negatiivne on võibolla ainult see, et lapsevanemad õhtuti noortekeskusest oma lapsi koju ei saa, sest seal on tõesti nii palju teha, et aeg lendab kiiresti. Minu arvates on väga hea, et linnavalitsus võttis vastu otsuse ehitada Saue linnale uus noortekeskus, sest nagu eespool mainitud , mõjutab see meie ühiskonda positiivselt.
Kirjutan ka sündmusest oma pere elus. Käisin oma vanatädi 90 aasta juubelil, kes on täiesti elu ja tervise juures. Oli huvitav kuulda tema elust, ta on küüditatud ja elanud mitukümmend aastat Siberis . Ma olen väga õnnelik, et mul on olemas selline vanatädi, kellel on olnud huvitav ajalugu ja olgugi see kurb või mitte, tal on hea meel rääkida seda oma lastelastelastele.
Ma valisin just need teemad sellepärast, et mulle pakkusid need huvi nind soovisin rohkemat nende kohta teada. Neid oli väga põnev analüüsida ja küsida koduste arvamusi . Ma arvan, et kokkuvõtteks võime öelda, et see aasta on olnud väga sündmusterohke ja võime juba põnevusega oodata, mida toob meile järgnev aasta.