1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüvitist...
Maksu- ja tolliamet: * on moodustatud 1990 aastal ja peamised ülesanded on: 1. isikute poolt maksuseaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide täitmise kontrollimine; 2. isikute maksustamisel nende õiguste tagamine ja nende õigustega arvestamine; 3. maksude õige arvestamise kontroll ja nende õigeaegse ja täieliku laekumise tagamine eelarvesse ning tähtaegne sihtfinantseerimiste suunamine. 4. maksuseaduse rakendamiste juhendite ettevalmistamine, väljatöötlemine ja selgitamine; 5. maksuseaduste rakendamise praktika üldistamine. * Eestis tegutseb E-maksuamet 2000 aasta novembrist; see võimaldab esitada deklaratsioone, järelpärimisi, andmeid ja muud taolist elektrooniliselt. * Kui maksuamet peab vajalikuks, võib ta nõuda deklaratsioone ka paberkandjal kliendi poolt allkirjastatuna. * Maksuhaldur võib teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi arvestamine, maksuseaduse rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendite ja karistuste kohaldamine. 9. Mis on püsivtegevuskoht ? Püsitegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. 10.Mis maksukohustuslaste register ? See on vabariigi valitsuse poolt asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks. 11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll;
- Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
Lahendus: 1. Laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks pidulik lõunasöök maksumusega 1400 eurot on erisoodustus ja peab olema maksustatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Tulumaks = 1400 * 20/80 = 350 eurot; Sotsiaalmaks = (1400+350) * 0,33 = 577,50 eurot. 2. Motoristi saatmine Kunda lähetusse on Eestisisene lähetus ja sellel juhul maksuvaba lähetusraha ei ole ettenähtud. Sellega lähetusraha 150 eurot maksuseaduse mõttes on tavaline palgatulu. Töötaja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,016 = 2,4 eurot; Kogumispension = 150 * 0,02 = 3 eurot; Tulumaks = (150-2,4-3) * 0,2 = 28,92 eurot. Tööandja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,008 = 1,2 eurot; Sotsiaalmaks = 150 * 0,33 = 49,50 eurot. 3. Vanemmehaaniku saatmine lähetusse Usa-sse on välislähetus ja sellel juhul on ettenähtud
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis
- Eestis on välja kujunenud segamajandussüsteem. Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks.
käibedeklaratsiooniparandused pärast väärteoasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei muudaks väärteoasjas tehtud kohtuotsus maksumenetluse tulemust tühiseks. 4 Menetlusosaliste põhjendused OÜ KR Priit palub kassatsioonikaebuses ja täiendavas seisukohas ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega ettevõtte kaebus rahuldada. Kassatsioonikaebuse ja selle täienduse põhjendused on järgmised: 1. ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud maksuseaduse paragraafe. Üksikjuhtumi kontrolli puhul ei piira seadus maksuhalduri võimalusi sama maksustamisperioodi korduvalt kontrollida, samuti ei piira see maksukohustlase võimalusi deklaratsiooni muuta. Kontrolli lõpetamise teade ei ole võrdväärne maksuotsusega; 6 2. kaebaja nõustus deklaratsiooni paradama, kuid see ei tähenda, et ta ei või seda uute
Õigustkaitsvates normides sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. 3. ÕN ettekirjutuse sisu (e dispositsiooni e reegli) alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse MKS § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. Kohustav on nt PS § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Keeld on kohustus mitte teha e hoiduda tegemisest. Ergutusnorm – sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. 4
5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras.
võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat. Maksud on fiskaalne instrument, mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat
lubanud enne võimule saamist. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid
34. Maksumaksja ehk maksu subjekt on maksuõigussuhte kohustatud pool ehk maksukohustuslane Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. 35. Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. 36. (1) Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
starditoetusest. Ka EAS on võtnud eesmärgiks vähendada bürokraatia osakaali ja karmistada kontrollmehhanisme toetussummade eesmärgipärase kasutamise kinnistamiseks. 2.3. Ettepanekud Arengut toetav kasumi reinvesteerimine Tootmisvoimsuse suurendamise eesmargil kasumi seadmetesse voi immateriaalsesse pohivarasse reinvesteerivad VKEd saavad rahalist abi. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:8) Maksunduse nõukogu Ekspertkomisjon, mis tegeleb maksuseaduse kusimustega. Nõukogu korraldab konsultatsioone seoses oigusaktide ettepanekutega, kujundab seisukohti ja esitab neid valitsusele, parlamendile ning presidendile. Ta koostab ka oma seaduseelnõusid ja programmilisi dokumente ning uurib maksuseadust. Nõukogu kohtub regulaarselt nii liikmesriigi kui Euroopa tasandi oigusolukorra arutamiseks. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:9) VKEsid kaitsvate sätete sisseviimine riigihankeid käsitlevatesse õigusaktidesse.
2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 3.1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks, et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast.
l h t i tulemusena t l eii pruugii näha äh kumb komponent on määrav. 3. Firma seisukohast ppolegi g erilist vahet sellel,, kas kapitali p kasutamiskulu on kõrge intressi määra või maksuseaduse tõttu, kuna mõlemad põhjused on takistuseks investeerimisele. 44. MEI mudeli d li ja j U / MPk - mudeli d li olulisteks l li t k tulemusteks t l t k on see, ett investeerimine näib olevat intressi pöördfunktsioon. 5. Piirefektiivsust MEI vaadeldi staatilise ISLM mudeli osana.
Kuritegevusriski maandamiseks tuleb lepingupartnereid hooliaklt valida ning jagada ainult olulist infot. Samuti koostatada juristi abiga võimalikult suure õiguskaitsega leping, kus teine osapool võib saada trahvi igasuguse ärisaladuse kuritarvitamise eest. Poliitiline risk: võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses, elanikkonna hoiakud ja meelemuutused. Poliitilise riski maandamiseks saab ainult maksumuutuste tagajärgedega tegeleda ehk maksuseaduse väljakuulutamisest ettevõttes kulud ja tulud üle kalkuleerida ning võtta vastu otsus kulude vähendamiseks. Tööõnnetused: kutsehaigused, nendest johtuvad nõuded ja kulud. Tööõnnetuste riski maandamiseks võib ettevõtte personalile pakkuda lisahüvesid: spordiklubi, spaa vm sportlik tegevus. Personal püsib terve ja aktiivne ning kutsehaiguste tekkimise risk väheneb. 15 8 FINANTSPLAAN JA FINANTSPROGNOOSID
tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; (MKS § 92 lg 1 p 2) - kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; (MKS § 92 lg 1 p 3) - muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. (MKS § 92 lg 1 p 4) MKS § 43 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks, et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast. (MKS § 92 lg 2) 15
Märkus: maks 1918. Aastal tasuti Saksa sõjaväetalituse kehtestatud määra alusel. Nagu tabelist selgub, tõsteti kuni 1921. Aastani kinnisvaramaksu määra pidevalt. Sisuliselt kajastas see marga inflatsiooni, kuna viljakusel põhinevad hindeühikud ei allunud muudatustele. Järgnenud aastatel seadust küll täpsustati, kuid maksumäär jäi pikaks ajaks püsivaks. Alles 1938. aasta 30. märtsil vastu võetud maal asuvate kinnisvarade maksuseaduse muutmise seadusega (RT 1938,33,265) tõsteti maksumäära. Aastaseks kinnisvaramaksu määraks maal kehtestati puhtkasurublalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti, hoonete puhtkasurulalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti, hoonete puhtkasurublalt 4 senti ning väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seaduse põhjal hinnatud puhtkasust 1,7%. Kinnisvaramaksust 60% anti maakondadele ja 40% omavalitsustele
täitmiseks vvõi selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta rahaline kohustis. Mis kuulub täitmisele seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS Vastu võetud 21.09.1994 jõustumine 24.10.1994 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005 § 1. Seaduse ülesanne Käesoleva seadusega sätestatakse kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded. § 2. Kohalike maksude kehtestamise kord (1) Valla- või linnavolikogul on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut. Maksumäärusega ei kehtestata maksukorralduse seaduses või käesolevas seaduses sätestatust erandeid. (2) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel. § 5. Kohalike maksude loetelu Kohalikud maksud on: 5) reklaamimaks;
2) (väike)ettevõtja haarab kinni tekkivatest võimalustest ja tegutseb innovaatorina; 3) (väike)ettevõtja suudab reageerida kiiresti turumuutustele/ võimalustele 4) ettevõtja käitub valvsa võimalusteotsijana; (Väike)ettevõtluse ülesanded/ eesmärgid (kitsamas tähenduses) ÜLESANNE - MIS ON ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID? ÜLESANNE iseseisvalt: otsi ettevõtluse, ettevõtja, ettevõtte MÕISTED ka äriseadustikust, samuti maksuseaduse kontekstis MIS ON JUHTUNUD ETTEVÕTLUSES alates tööstusrevolutsioonist (eraldi loeng/esitlus) 1.4 Väikeettevõtluse arengutendentsid 20.saj. alguses laienes suurtootmine, millel olid olulised eelised eelkõige masstootmisega kaasnevast efektist tulenevalt (s.t hindade alandamine, tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne.
Järelikult on kulu arvestus finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks, varustades mõlemaid koondinfoga. Kulusid kajastatakse kasumiaruande vara vähenemise või kohustuste suurenemisel. Vara vähenemine on aga seotud kasu tulevase vähenemisega ning seetõttu tuleb seda usaldusväärselt võtta. 4. Maksuarvestus Tähendab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Maksude aluseks on maksuseadused ja üheks oluliseks ettevõtte arvestusega seonduvaks on maksuseaduse nõuded algdokumentidele. 5. Finantsanalüüs/finantsaruanneteanalüüs Mis tähendab firma käesoleva momendi finantsolukorra hindamist möödunud perioodi andmete alusel.Analüüs peab andma vastuse küsimusele MIKS?. Analüüsiga tuleb välja selgitada finantsnäitajate ja nende muutuste omavahelised seosed. Finantsanalüüsi tulemused on olulised olemasolevatele ja pontentsiaalsetele investoritele, kreeditoridele ja teistele kasutajatele. 6
kuluinflatsiooniks. Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib olla peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika. Pakkumis(kulu)inflatsioon tekib tootmiseks vajalike ressursside hinnatõusu tagajärjel. Nendeks võivad olla palgatõusud, kütusehinna tõusud, riiklikult reguleeritud hindade kasv, maksuseaduse muutused jne. Lühiperioodil viib see pakkumise vähenemisele, kogupakkumiskõver nihkub vasakule üles. Inflatsiooni spiraalid 12 Inflatsiooni ülekandumist ühest valdkonnast teise nimetatakse inflatsiooni spiraaliks. Tuntumad hinnaspiraalid on järgmised: *hinnad palk hinnad (mõõduka hinnatõusu tulemusel tõstetakse töötajate palkasid, et
Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või kohustiste suurenemisega, seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on toimunud ja seda saab usaldusväärselt mõõta. 4. Maksudearvestus, mis hõlmab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Reguleeritud on riiklikult maksuseadusandlusega. Maksuseadustest tulenevad nõuded võivad mõneti erineda raamatupidamiseseaduse nõuetest ja sellisel juhul peab arvestuses lähtuma ka maksuseaduse nõuetest. 5. Finantsaruannete analüüs, mis kujutab firma antud momendi seisu hindamist möödunud perioodide andmete põhjal. Finantsanalüüsi sooritamiseks on vaja infot ettevõte finantsseisundist. Analüüsi eesmärk on kaardistada ettevõte tugevad ja nõrgad küljed ja tuleb leida võimalikult palju seoseid, et lõplikult mõista, millised tegurid mida mõjutavad kui muuta tegevuse suunda või strateegiat. Analüüsi oluliseks eesmärgiks on
Samuti tuleb tõdeda, et praktika ajal sai väga suure osa ajast tegeleda Ostureskontro ja pearaamatu kontrollimisega iga kuu lõpus, et tuvastada võimalikke vahesid. Kui vahed on olemas, siis kontrollitakse kuude kaupa üle, mis perioodis erinevused tekkisid ja korrigeeritakse vastavad kanded. 24 13. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus Käibemaksu arvestatakse Tuha Talu OÜs vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele. Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga, siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat, ``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt tagasi taotleda. Tagastustaotlusi tehakse Maksu- ja Tolliameti kodulehel tagastustaotluste aknakesest. Käibemaksuarvestus tuleb kõne alla müükide või ostude puhul, aga ka põhivarade soetamisel enammakstud käibemaksu näol
K 2310 Võlad tarnijatele 21 311 Juhul kui Ettevõtte omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele`` hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus Käibemaksu arvestatakse Ettevõttes vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele. Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga, siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat, ``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt 19 tagasi taotleda. Tagastustaotlusi tehakse Maksu- ja Tolliameti kodulehel tagastustaotluste aknakesest. Käibemaksuarvestus tuleb kõne alla müükide või ostude puhul, aga ka põhivarade soetamisel enammakstud käibemaksu näol
interneti domeeninimede eest. (Ibid) 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis Eestis loetakse Tööstusomandi õiguskaitse aluseks 23.mai 1919, kui määrati ametisse ametnik patentide asjus Eesti Vabariigi Kaubandus- ja tööstusministeeriumi korraldusega nr.41. Esimene patendiseadus hakkas kehtima 15. aprill 1921, kui Riigikogu võttis vastu muudatuse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööseaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse kohta. (Vikipeedia, s.a.) Eesti esimesele kaubamärgile „PEOLEO“ esitati taotlus 22.märts 1919, tunnistus anti välja 02.aprill 1919 ning see kehtis 27.märts 1929-ni. (Ibid) Vanim siiani kehtiv registreeritud kaubamärk on „Singer“ esitati patendiametile 22.aprill 1921. (Ibid) Aastatel 1919-1940 registreeris Eesti Patendiamet regis 6587 kaubamärki. Patendiamet likvideeriti peale Nõukogude Liidu okupeerimist 6. augustil 1940. (Ibid) Taasasutati 03
on alaealisus, rasedus, raskendav on varem karistatud olemine ja kui tegu pannakse toime joobeseisundis. Mõnede õigusrikkumiste puhul on vastutuse järgimiseks vajalik isiku teatav erisus, ametialane kuriteguametiisik, kaitseteenistusalanesõjaväelane jne. Õigusrikkumise subjektideks saavad olla peale füüsiliste isikute ka organisatsioonid oma tegevuse valdkonnas, nt haldusorgan oma pädevuse ületamisel, äriühing maksuseaduse rikkumisel, lepingu täitmata jätmisel jne. Kuid organisatsioon ei kanna kunagi sellist karistust nagu vangistus. 2) subjektiivne külg õigusrikkumises nagu igas käitumises väljendub isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse aga ka suhtumine ühiskonna ja riigi huvidesse ning lõpuks ka suhtumine õigusesse. Inimeste tegudes väljenduvad nende huvid, eesmärgid, aga samuti ka käitumise motiivid
22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights
1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus, reformatsioon - kristlikus ideoloogias, piiblis 2. Magna Carta Libertatum 1215 kuningas andis seisustele (aadlikele) teatud privileegid, kuid see ei ole tänapäeva mõistes põhiõiguslik tekst, pigem arhailine dokument. Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised vabaduspõhiõigused ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek - John Locke, - Samuel Puflndorf, - Christian Thomasius (võitlus nõiaprotsesside keelustamise eest), - Charles Montesquieu (väitles Locke'iga, leidis, et põhiõigusi/kodanikuvabadusi tuleb järgida, peavad olema kohtud, orjus tuleb kaotada. Pr revolutsioon on saanud
22 III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Mntesquieu, Immanuel Kant b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights
KOHALIKE MAKSUDE SEADUS 1. Seaduse ülesanne Käesoleva seadusega sätestatakse kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded. § 2. Kohalike maksude kehtestamise kord (1) Valla või linnavolikogul (edaspidi volikogu) on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut.Maksumäärusega ei kehtestata maksukorralduse seaduses või käesolevas seaduses sätestatust erandeid. (2) Maksumäärus jõustub ning avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vald või linn edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu ja Tolliameti veebilehel . § 3. Kohalike maksude kogumine
ülesandeks need põhiõigused omavahel vastavusse viia. Liikmesriigid pidid vajalikud erandid andmekaitsest sätestama eelkõige meedia jaoks. Kaasuses tekkis küsimus kas seda erandit kohaldatakse Soome kodanike maksuandmete, mille hulka kuuluvad andmed nende tulu- ja kapitalimaksu kohta, loeteluna avaldamisele ning nende andmete tekstisõnumiteenuse abil mobiiltelekommunikatsioonis kasutamiseks andmisele. Soome maksuseaduse alusel on iga-aastase tulemaksu maksmisel maksukohustuslase nimi, tema sünniaasta ning tema koduvald avalikud maksuandmed. Lisaks sellele on avalikud ka maksustatav palgatulu, kapitalitulu ja vara ning tulu- ja kapitalimaks ning määratud maksude ja lõivude kogusumma. S M Oy kogus avalikult kättesaadavaid üksikisikute maksuandmeid edasiseks 37 38 kasutamiseks
1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - Pico Della Mirandola „Igaüks on oma õnne sepp“ - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus 2. Magna Carta Libertatum 1215 Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek *John Locke, Samuel Puflndorf, Christian Thomasius, Charels Montesquieu, Immanuel Kant (autonoomia käsitlus) b)positiivõiguslik areng - Inglismaa 1628 Petiton of Rights 1647 Agreement of the People 1679 Habeas Corpus Act 1689 Bill of Rights - Ameerika Ühendriigid
Lühiperioodil on nõudlusinflatsioon kogutoodangu kasvu soodustav. Nõudlusinflatsioon on iseloomulikum suletuma majandusega maadele ja kui majandus on lähemal täistööhõivele. Sel juhul ei saa pakkumist enam oluliselt suurendada, kuna ressursid on hõivatud ja nõudluse kasv põhjustab hinnataseme tõusu. Pakkumis(kulu)inflatsioon tekib tootmiseks vajalike ressursside hinnatõusu tagajärjel. Nendeks võivad olla palgatõusud, kütusehinna tõusud, riiklikult reguleeritud hindade kasv, maksuseaduse muutused jne. Lühiperioodil viib see pakkumise vähenemisele, kogupakkumiskõver nihkub vasakule üles. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50%
eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maksude väärarvutus. Maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Õigustav õigusnorm on nt PS § 15: igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsubjektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. Üldine on subjektide ringi osas nt PS § 13 norm: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Spetsiaalne on subjektide ringi osas nt PS § 127 lg 3 norm: Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe
antud: 1) otseselt rahalises väljenduses. Näiteks maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punkt 1 näeb maksudeklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisel karistusena ette rahatrahvi kuni 5000 krooni. 2) protsendina (suhtarvuna) täitmata või rikutud õigusliku kohustuse rahalisest väärtusest. Maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punktis 7 ettenähtud õiguserikkumine toob kaasa rahatrahvi 200% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; 3) kordsena õiguserikkumise vahetu objekti rahalisest väärtusest. Tarbijakaitseseaduse § 17 1. lõike punkti 1 järgi võib rahatrahvi määrata rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses. Tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 alusel võib rahatrahvi määrata tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2
antud: 1) otseselt rahalises väljenduses. Näiteks maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punkt 1 näeb maksudeklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisel karistusena ette rahatrahvi kuni 5000 krooni. 2) protsendina (suhtarvuna) täitmata või rikutud õigusliku kohustuse rahalisest väärtusest. Maksukorralduse seaduse § 30 1. lõike punktis 7 ettenähtud õiguserikkumine toob kaasa rahatrahvi 200% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; 3) kordsena õiguserikkumise vahetu objekti rahalisest väärtusest. Tarbijakaitseseaduse § 17 1. lõike punkti 1 järgi võib rahatrahvi määrata rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses. Tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 alusel võib rahatrahvi määrata tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2
koosseisutunnuse puhul oleks süüdistuses viidatud väljapoole karistusseadust jäävatele õigusnormidele, mis seda koosseisutunnust sisustavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-1-1-107-00, p 4.1; 5. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1- 25- 12, p 10.1 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-13, p 9. Vajalik on ka õiguslik hinnang, kas tuvastatud asjaolud tähendavad maksuseaduse kohaselt seda, et maksuõigussuhet, mida maksudeklaratsioonis näidatud andmed kajastavad, tegelikult ei eksisteeri. Peab süüdistusest lisaks maksunduslikult olulistele tehingu asjaoludele nähtuma ka prokuratuuri seisukoha materiaalõiguslik alus. Teisisõnu tuleb süüdistuses ära näidata, millised on need normid, millest tulenevate eelduste puudumine või milles sätestatud piirangud välistavad maksudeklaratsioonis väidetud maksuõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. 70
annaabi.ee 
