Surmanuhtluse poolt või vastu (2)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Surmanuhtlus poolt või vastu

Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja

Ühiskond

1

docx

Surmanuhtlus, poolt või vastu.

Surmanuhtlus, poolt või vastu. Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne, kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus. Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Ja kohe kindlasti peab enne väljaselgitama, kas kahtlusalune on

Eesti keel

1

doc

Surmanuhtluse vastu

SURMANUHTLUSE VASTU 1. Surmanuhtlus läheb rohkem maksma, kui vangi ülalpidamine. Tavaline on see, et surmanuhtlus võtab aega kümmekond aastat, et prokurörid, advokaadid ja kohtunikud jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10

Ühiskonnaõpetus

2

odt

Eutanaasia-poolt või vastu ?

Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab sur

Kodanikuõpetus

3

rtf

Eutanaasia poolt ja vastu

Arvatakse, et halastussurm pole mitte midagi enamat, kui 1940. aastate natsistlike maailmavaadete tänapäevane edasikandmine. Kuna peale II maailmasõda muudeti natistlik eutaniseerimine isiksusevastaseks kuriteoks on selline mõttelaad siiamaani enamus maailma riikides päevakohane. Teatud mõttes on selline uskumus ka põhjendatud - inimväärikus ja õigus elule olid just need argumendid millega keelati omal ajal ka surmanuhtluse kasutamine. Halastussurma legaliseerimine aga nulliks need põhimõtted ja tekitaks privilegeeritud seisu elavatele inimestele. Inimese elu on tingimusteta väärtus, millega ei tohiks nii kergekäeliselt ümber käia. Eluga ei mängita, veel vähem surmasaatmisega. Tapmine ei saaks kunagi olla ei ravivahend ega halastusvõimalus. Siin kohal tekib aga konflikt mõistete ,,inimväärikus" ja ,,väärtushinnang" vahel. Ühest küljest

Filosoofia

34

doc

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) ­ karistus kerge või raske. Eriline süütegu ­ kiriku lõhkumine ­ eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. ­ elu ja ihukaristus ­ surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mõisakohtutes); varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt tagasi, 14 saj.-st sai end välja osta ( inimelu hind 10 hõbemarka ­ pääs surmanuhtlusest). Vangistusi ei tarvitatus ­ kulukas. Varandust karistuseks määrates said oma osa kõigepealt kohtunikud, siis ülesandjad, kirik ning alles siis kannatanu, mis üle jäi. Kui süüdlane maksta ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude

Õigus

26

doc

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas

Õigus

62

odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus. - Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks.Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk, õigus olikristlastele kohustuslik. Nad ei pidanud olema anarhistid, ei võinud kristliku armastuse nimel võtta õiguselt sellekehtivust. Kui õigus seisiski armastuse käsust

Õigus

Lisainfo

Kommentaarid (2)