Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TRAVELLER1
Õppematerjali autor
...............................................................28 7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis?.......................................................28 7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid....................................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament..............................................................
Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9. Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema? Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda. 10. Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid? · Sõjad paljud riigid saavutasid iseseisvuse · Kaubanduse, linnade ja kapitalismi areng (kaupmeeste või kapitali kaitse, kaupmeeste/kapitalistide huvid, vastava infrastruktuuri arendamine jne.). 11. Osata kokkuvõtlikult jutustada, kuidas moderne riik Euroopas välja kujunes? · Riikide territoriaalne formeerumine (keskaeg kuni 16-17 saj., osa ka 19.saj.). · Rahvusriikide teke- 19 saj. · Heaoluriigi teke- 1950ndad aastad. · Globaliseerumine-1970 aastatest 1. Maailmas on praegu umbes 200 riiki, kui suur % neist on demokraatlikud? 60% on demokraatlikud.
1) territoorium - maa-ala, millel toimib riigi võim. Kõik sellel maa-alal asuvad isikud on allutatud riiklikule võimule. Peale selle kuuluvad territooriumisse territoriaalveed (akvatoorium, maapõu, maa kohal olev õhuruum ja mis jääb riigi piiridesse, riigilipu all sõitvad laevad, rahvusvahelistes vetes, sõjalaevad ka võõrsadamates, gaasitrassid rahvusvahelistes vetes, territoriaalvees kuulub kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret, on 12 meremiili. Territooriumi osaks võib olla ka eraldi asum, teisteriikide vahele jääv ala(nt venemaal kaliningradi oblast(venemaal eks klaav, teised riigid ütlevad en klaav)). Riigi tegevus saab avalduda ainult ruumiliselt määratud maa-alal, seepärast kaitsevad riigid kõigi vahenditega oma terviklikkust(nt venemaa sõda tsetseenias). Väikerahvastel on küll rahvusvaheliselt õigus lahku lüüa ja luua oma riik,
avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju peaks omama indiviid, kellel võiks olla õigus arvamust avaldada jne. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: * Poliitika on võimu teostamine/kasutamine; * Poliitika on väärtuste avalik jaotamine; * Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostamiseks; * Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas;
(terrorism). 12. Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital. 14. Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides
Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolutsioon lõhub aga traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on tema arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia
Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid