10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Tumala
Õppematerjali autor
Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.Seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks, kuna tulud ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud.Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused.Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab
põhjalikult, vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ning lõppeb 31 detsembril. Seda perioodi nim. ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused moodustavad eelarve poliitika, mis koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu
Eelarve koostamine: 1) Valitsus kogub ministeeriumitelt nende rahasoovid 2) Valitsus teeb kärpeid, et kulud ja tulud tasakaalustada 3) Ministeeriumite rahasoovide kooskõlastamine 4) Riigieelarve menetlemine Riigikogus 5) Parteide parandusettepanekud 6) Parlament hääletab. 7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse.
Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest
19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks- Astmeline tulumaks on maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. 22) Tulumaks- Tulumaks on füüsikaliste isikute sissetulekult võetav maks. Võib olla nii riiklik, kui kohalik maks. Protsent on 21%. 23) Käibemaks- Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Prontsent on 18%. 24) Riigilõiv- Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. ( nt. passi saamise puhul, autole uus number) 25) Maamaks- Maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. 26) Aktsiisimaks-
Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulst Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse Käibemaks maks, mida makstakse ostu müügi tehingutelt Otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult Maamaks seda tasub iga kinnistu omanik olenevalt oma krundi suurusest ja asukohast Aktsiisimaks erimaks, mida kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud Tollimaks seda kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mida tohib kasutada ainult määratud otstarbeks
Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%)
ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid