Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse vormid (3)

4 HEA
Punktid
Majanduse vormid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Berit Kibe Õppematerjali autor
mõistete spikker

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Majandus avatud ühiskonnas

osutamiseks. Tööjõud tööealised ja ­võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus ühe isiku või grupi ostusoov. Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku. Pakkuja kauba tootjad ja müüjad.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

Majandus avatud ühiskonnas 4.1 ­ Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Majandus ja maksud

Tootmisressursid ­ loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused ­ mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus ­ enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus ­ majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus ­ majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus ­ majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents ­ olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad ­ kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus ­ nõudjate ostusoovid kokku Hind ­ kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind ­ kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind ­ sõltub turul valitsevast olukorrast ­ nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind ­ hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult mü?

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Majandus (kontrolltööks kordamine)

Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks. Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
docx

Ühiskonna KT kordamisleht MAJANDUS

Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

Hind ­ rahasumma, mille eest kaupu ostetakse Omahind ­ valjendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi Turuhind ­ selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse Turutasakaal ­ olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud Monopol ­ ainuõigus, konkurentsi puudumine turul Raha ­ üldtunnustatud maksevahend Turutõrked ­ turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada Tootmisressursid ­ majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid Ühishüvis: Kuidas tarbitakse ­ tasuta Mis on ­ kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Miks pakutakse ­ tasakaalustada ühiskonna kihte Eelarve Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid ­ majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUKAKS RESSURSS MAJANDAMISEKS TEGELIK SEISUND

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Majandussüsteemid

2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus ­ arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega ning toodang tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus ­ majandus on täielikult riigi kontrolli all

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (3)

kalle1337 profiilipilt
kalle1337: normaalne
15:15 16-09-2009
kalle1337 profiilipilt
kalle1337: normaalne
15:15 16-09-2009
atsaatsa profiilipilt
Ats Piir: kõw
19:23 29-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun