Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1
Raha ja pangandus Raha olemus ja funktsioonid Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’
Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on inflatsioon ning kui hinnad aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga. 1918. aastal kehtis Eestis Saksa mark, kuna Eesti Vabariigil puudus oma raha. Vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, seega võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. 1919. aastal selline tegevus aga lõpetati riigikassa peavalitsuse poolt. Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksuabinõudeks, andes ühtlasi Arvekojale õiguse väljastada maksutähti. 30. novembril 1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks
Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega
3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise Toodetakse kaupu, mida toodetud juba palju aastaid (vastavalt tavale) Toodetakse algeliste tööriistadega ja väikese tootlikkusega Enamik kaupa tarbitakse ära kohapeal. Traditsioon olulisem kui ratsionaalsus ja efektiivsus! Vahetuskaubandus kuid ka erilised maksevahendid: hammastigu, merepärl, rauast kõplad jne. Käsumajandus ehk plaanimajandus Riik otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota. Tootmisressursid ja turustamiskanalid riigi omanduses. Kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Hinnad kehtestab valitsus. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks sageli krooniline kauba puudujääk. Kauba valik väike või puudub. Iseloomulik NSVL-ile ja teistele diktatuursetele riikidele
aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins), milleks on oluliste riiklike sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastav käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid. Euro sularaha turvalisus Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. 1)Katsu 2) Vaata 3)Kalluta Pimedate jaoks, või siis pimedas olevatele inimestele on rahatähe arusaamiseks on tehtud ,seitse rahatähte erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel
õiget vahetuskurssi. Samuti näitab riik erasektorile eeskuju hinnakujunduse hea tava osas, ümardades kõik toetused, maksud ja riigilõivud tarbija jaoks soodsamas suunas. Üleminek on korraldatud nii, et inimesed ei peaks spetsiaalselt euro tuleku pärast midagi erilist ette võtma. Pangakontodel olevad kroonisummad muutuvad E - päeval kõik automaatselt 48 tunni jooksul eurodeks.Sularaha osas on alates E-päevast kahe nädala jooksul nii kroonid kui ka eurod võrdväärsed maksevahendid. Sellel perioodil saab oma ostude eest kauplustes veel kroonides maksta, vahetusraha saab aga vastu eurodes. Aasta jooksul peale eurole ülemineku päeva vahetavad kõik pangad kroone eurodeks ilma teenustasu ja kursivaheta. Sealt edasi vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult, teenustasuta ja ilma koguseliste piiranguteta. Euroala liikmeks saamise otsustavad Euroopa Liidu Nõukogu liikmeteks olevad rahandus- ja majandusministrid, teiste hulgas ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi
käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed, mis lasti rahana käibele paar nädalat enne Eesti Vabariigi lühiajalisi viieprotsendilisi võlakohustusi. Eesti mark – esimene eesti raha. Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus sai
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa)
võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes
Lisagarantiide nõudmine Laenuga ostetud eluaseme või auto vahetamine odavama vastu Laenutagatiste kinnipidamine Laeutagatise müük kliendi soovil Käendajatele ja garantiidele nõuete esitamine Laenuvõlgnevuse müük inkassofirmale Laenutagatise müük kohtutäituri abil Pankrotimenetluse algatamine ja nõuete rahuldamine pankrotimenetluse korras. 26. Peamised maksevahendid, makseinstrumendid ja sularahata makseviisid. Maksevahendid: Sularaha Pangakontoraha E-raha Virtuaalraha Panga sularahata makseinstrumendid: Kreedit-tüüpi maksekorraldus Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus Inkassokorraldus Tsekk Veksel. Sularahata arveldusvormid:
............. 5. jagatav;........................................................................................................................................... 6. äratuntav;........................................................................................................................................ Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? 10.1.4 Maksevahendid Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu.
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.
iseloomulikud instinktid oleme neilt pärinud. Üheks neist võib minu arvates pidada prostitutsiooni. Jah, teadlased pole küll suutnud saja protsendiliselt kindlaks teha, kas tänapäevases loomariigis teevad seda emasloomad vabatahtlikult või erinevate olude sunnil. Heaks näiteks on siinkohal turvalisus emasloom soovib oma poegi väliste ohtude eest kaitsta, ent ei suuda seda iseseisvalt teha ning vajab abi. Kuna loomariigis puuduvad kokkulepitud maksevahendid, nagu meil inimestel, võib see olla peamiseks põhjuseks, miks tegeletakse prostitutsiooniga. Siinkohal võib emaslooma tegevust mõista kaheti. Ühest küljest on see kui amet, kuna seksuaalse suhtlemise eest saadakse vastassugupoolelt hüvesid, milleks antud olukorras oli kaitse ning turvatunde pakkumine. Lähenedes eelpool toodud väitele teisest küljests võime aga vaadelda emaslooma tegevust kui
Külastaja võib olla broneeringu alusel kui ka juhuslikult tänavalt tulnud · Viibimisetapp- aeg, mil püütakse rahuldada kliendi soove , et klient oleks rahul, külastakse jälle. Saab tagasiside, klient saab hinnata turvalisust · Lahkumine, väljaregistreerimine, võtme/kaardi tagastamine, maksmise/arveldamise lõpp. Kliendi rahulolu tulemus. Rahulolu korral tagasitulija, positiivse info edastaja. Maksevahendid: voucher(reisibüroo maksevahend), sularaha, krediit- või deebetkaart Hotelliteenused: Materiaalne-selle eest maksan, lisateenused, nagu õhtusöök, transport vms Mittemateriaalne- suhtlemine, kogemus, teenindaja viisakus jms Hotelliteenuse nõudlus on varieeruv. Seda mõjutavad ilmastik, üritused, puhkusteperiood, asukoht jne. Hotell peab olema valmis (personali suurus, teenuste valik, kulude katmine .. )
vastu võtta piiramatult mistahes maksete sooritamisel (samas võivad olla ka mõned piirangud..nt eesti krooni ajal oli piirang, et majandustehingutes ei pea võtma vastu üle 20 metallmündi. Samas tobe piirang, sest olid ju ka 5-mündised. Piirangud on ka rikutud raha puhul. Krooni ajal loeti rikutuks seda kui rahatäht ei olnud säilinud vähemalt 51%) - Kõik ülejäänud maksevahendid on need, mis on rahast väiksema likviidsusega, kuid mida on võimalik kasutada maksevahendina. Teised maksevahendid ehk alternatiivrahad. Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded.
Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga, kuid raha on rikkunud tootja. EP ei trüki ise pangatähti ega vermi münte vaid ostab vastavat teenust. Pangatähed läbivad trükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. EP, nagu kõik keskpangad, kontrollib pisteliselt turvatrükikojast saabunud pangatähti enne, kui need ringlusesse laseb. Mõned praakpangatähed võivad aga siiski ringlusesse sattuda. Eesti Pangast rin glusesse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegi poolesr tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitletakse kui rikutud rahatähti. Võltsitud raha Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine selleks riigi kui rahamonopoli poolt mittevolitatud isiku poolt ja selleks mittenähtud korras ning sellisel viisil, et valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses, heauskse isiku jaoks ehtsa rahana. Võltsinguga on tegemist ka siis, kui raha valmistatakse selleks ettenähtud
raha emiteerinud riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes maksete sooritamisel. Väljaarvatud rikutud raha, mida võib vastu võtta ainult Keskpank ja teistel kohustust ei lasu.Rikutud paberraha peab olema tuvastatav üle 50% ja peal peab olema loetav seeria ja number. Mündi puhul peavad eristuma riik ja aastaarv. 2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada. 3) Pangaraha – ei eksisteeri füüsilisel kujul. Pangaraha toimib pankade vahelistes arveldustes. Pankadevahelised arveldused toimuvad läbi kliiringkeskuse (tasaarvelduse).Pangal on valitsuses omad kontod ja päeva
majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. 16. Erinevad maksevahendid ettevõtluses. Erinevad maksevahendid ettevõtluses on näiteks sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded. Tšekk on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma. Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus. Tšekisumma väljamaksmise toimingut nimetatakse tšeki lunastamiseks. Veksel on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või
ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing). – Samal ajal lepitakse kokku kaks tehingut: klient ostab üht valuutat ja müüb teist ning samas lepib kokku, et kindlal ajal tulevikus teeb ta vastupidise tehingu praegu fikseeritud kursiga. 1. Spot-kurss Tehing hetke turuhinnaga 7. Maksetingimused ostu-müügilepingutes • Hind • Maksetähtaeg • Valuutatingimused • Kursitingimused • Maksevahendid • Makseviisid • Kaasnev dokumentatsioon i. Maksetähtajad • Ettemakse ehk avansiline makse, kus kauba eest tasutakse enne selle väljasaatmist ostjale – CWO (cash with order) ehk tasumine tellimisel • Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale • Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest) ii. Valuuta- ja kursitingimused Valuuta – vääring, välisraha • Hinnavaluuta • Maksevaluuta
käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. 24
Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada.
Muutused toimusid jällegi 1992. aasta 20. juunil, kui kell 4.00 jõustusid seadused ja Eesti Vabariigi ametlikuks maksevahendiks sai Eesti Kroon. 4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND Tänasel päeval on Eestis kahte sorti maksevahendeid: - Sularaha- paberraha ja mündid. - Sularahata maksevahendid, milleks on maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused. Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka majandustegevust. Sellel on ka alternatiivmeetod, milleks on bartertehing. See on moodus, mida kasutati ka vanal
N.ö tänane paberraha. 2loeng 16. oktoober Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt
Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda. · Sularaha Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse,
o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist.
akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiivne kauba(ndus)bilanss - riigi kaubavahetuse seis, kus eksport ületab importi aktiivne raha - raharingluses olevad maksevahendid aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsess - lisakohustus aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga
kvaliteetsem on lõpptulemus, mida rohkem infot tehingu kohta seda rohkem on võimalik rakendada erinevate parameetrite kohandamist, üldjuhul jätame välja kõige kallima ja kõige odavama tegingu. 97) Millised tehingud ei sobi võrdlustehinguteks? Võrdlustehinguteks ei sobi: sugulastevaheline tehing, sisetehing(ema ja tütarfirma), erihuvidega ostja(naaber), monopoolses seisundis tehtud tehing, muud maksevahendid peale raha, sundmüük, enampakkumine. 98) Selgita mõistet kohandamine. Kohandamine ehk parandamine on võrdlustehingute võimalikult sarnaseks muutmine hinnatava objektiga. 99) Loetle kohandamisel kasutatavaid võrdluselemente. Turusituatsoon(aeg), müügitingimused(ostja ja müüja motiveeritus), õigused(omandiõigus või hoonestusõigus, kasutuspiirangud, üürilepingud), asukoht(kvartali sees või ääres, ligipääs, nähtavus, vaade jms.), füüsilised
SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................3 1. TOIDUAINED 1.1 Estover 1.2 Veski Mati 1.3 Tere 1.4 Viru Rand 1.5 Saku Õlletehas 1.6 Kalev 2. TÖÖSTUSKAUBAD 2.1 Orto Puhas Limpa 2.2 Orto Puhas kodu Sanit-M 2.3 Mayeri Pesugeel Sensitive 2.4 Suva Etno 3. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Kauplemine on toiminud juba sajandeid.Algselt vahetasin inmesed kaupu teiste kaupade vastu ja hiljem võeti kasutusele juba maksevahendid. Kui preagusel ajal kaupluses singi vaadata on valik nii suur ,et paneb algselt mõtlema ,mida valida.Sama toodet pakutakse mitmelt erinevalt tootjalt ja maailma erinevatest paikadest. Minu suureks üllatuseks oli liikudes kaupluses ringi ja uurides pakendeid ,et väga paljud toiduained on vaatamata tema pakendil näidatud Eesti päritolule toodetud hoopiski Läti ,Leedu või Tsehhis. Oma valiku toodete osas tegi enamjaolt nende toodete hulgast,mida igapäevaslt ise kasutan
2. Ostes valuutat tuleks seda teha võimalikult pikaks tähtajaks, kui on prognoositud antud valuuta stabiilsus. Vähestabiilsetest valuutadest tuleks loobuda või nende omamisel peab finantsjuht pidevalt jälgima turuseisu 3. ostes välistarnijalt kaupu ja teenuseid võiks seda makse tähtaega nihutada võimalikult kaugele, mis võimaldab ära kasutada pika tähtajaga kaasnevad võimalikud odavamad maksevahendid 4. ostes välistarnijalt tuleb võimalikult vältida ettemaksu, sest ettemaksu korral on kaotuse võimalus suurem, kuna ettemaksu pole võimalik enam muuta 5. kui osa firma tegevusest toimub välismaal, siis tuleb vältida liigse sularaha kuhjumist sinna ja kui selline olukord tekib, tuleks valida mõni investeering võimalikult vähe riskantsesse objekti (milleks võib ka olla mõni kindel valuuta) 6
Ainelise kultuuri uurimise ajalugu Numismaatika ja arheoloogia on tugevalt seotud. Teadlased, kes tegelevad numismaatikaga on välja kasvanud ikkagi arheoloogia suunast. Numismaatika Teadusharuna on veidi vanem kui arheoloogia. Münte on tunduvalt parem koguda kui kivikirveid või mis tahes muinasesemeid. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja muid maksevahendeid, medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Maksevahendid ja taolised asjad olid esimesed, mille läbi hakati dateeringuid andma. Varasemaid mündikollektsionääre: Francesco Petrarca, Giovanni Boccacio, Erasmus Rotterdamist. Esimeste mündikollektsionääride on vihjeid juba vanast Rooma ajast. On leitud mündiaardeid, kus kõik mündid on erinevad, mis läbi järeldatakse, et pidid olema juba mündikogujad. Esimesed nimelised mündikollektsionäärid on hilisemast ajast (al. u 14. saj). 16
2. Määratakse tavaliselt valuutakursi lubatud kõikumisvahemik protsentides või teatud kõrgeima ja/või madalaima kursiga. Ühepoolne valuutaklausel, kui vaid üks tehingupool võib saada kompensatsiooni tehinguhinnas, või mõlemapoolne, millega piiratakse ostja kursiriski, aga võetakse arvesse ka müüja kursiriski. Kui valuutaklausel määramata, siis soetatakse vajalik valuuta turult spot- tehinguga (päevakursiga) iii. Maksevahendid 1. Raha Raha funktsioonid vahetusvahend (a medium of exchange); väärtuse mõõt (a measureof value); väärtuste akumuleerija (a storeof value). Raha omadused jaotatavus (divisibility); portatiivsus (portability); stabiilsus (stability); vastupidavus, kestvus (durability); raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting). 2
Detsembri keskpaigaks andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutati ka Soome mark Eesti vabariigi piirides seaduslikuks maksevahendiks. Rahvas pidas kõige väärtuslikumaks tsaarirublasid. Vabadussõja alguses Punaarmee hõivatud Eesti territooriumil kehtestati vääringuks Nõukogude Venemaal käibinud rublad, ent nendele anti kuni kaks korda kõrgem väärtus kui ülejäänud Eestis. Seega olid Eesti piirides sellisest ajast seaduslikult käibel kolme riigi erinevad maksevahendid, millel olid ka erinevad väärtused. Peale selle oli ringluses hulgaliselt valeraha. Nii oli rahva, eriti maainimeste kätte kogunenud suured summad Vene ja Saksa paberraha. Valitsus sai kodanikelt ka annetusi, kuid nendest ei piisanud riigi jaluleaitamiseks. Seetõttu loodeti suuremale välislaenule ning Ajutine Valitsus tegutses selles suunas, ent tagajärgedeta. Riigi rahalisest kitsikusest ülesaamiseks esitas rahaminister Juhan Kukk valitsusele kava
Ta põlgas ja halvustas luksust ning igasugust meeltele mõeldud kunstlikke naudinguid. Antisthenese suhtelise kuulsuse ületas tema järgija nimega Diogenes (ca 412-323 e. Kr.), kes oli halva kuulsusega ning pettuse tõttu vanglasse sattunud rahavahetaja poeg. Diogenes otsustas oma isa ületada, püüdes moonutada maailma ,,kehtivust" või vahetusväärtust - just nagu isa oli püüdnud teha rahaga. Konventsionaalsed sildid nagu kuningas, au, tarkus või õnn olid tema arvates sotsiaalsed maksevahendid või ,,rahaühikud", mis olid tema arvates tühised ja sisutud. Eraelus põlgas Diogenes ära nii konventsionaalse religiooni, tavapärased kombed, eluviisi, toidu ja moe. Ta elas kerjusena almustest ja kuulutas oma vendlust mitte ainult kõikide inimeste, vaid ka suisa loomadega. Legend räägib, et kord külastanud teda Aleksander Suur ning küsinud, mida saaks ta Diogenese heaks teha. ,,Mine valguse eest ära", oli Diogenese vastus. Ta elas ekstreemselt primitiivsetes tingimustes, mis
reserviga - omane väikeriikidele Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides paberraha ehk kupüüre või münte. Nad on rahamärgid või kaupa esindav raha. Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide väärtus tuleneb oluliselt nende ostujõust. Seaduslik ja muu maksevahend Kuni 20.saj. alguseni mõisteti rahana ringluses olevat paberraha ja münte. Hakkab tekkima raha alternatiiv ehk muid maksevahendeid. Tekivad elektroonilised maksevahendid, mis oluliselt laiendab raha mõistet. 1)Raha kui seaduslik maksevahend - See on raha, mille on emiteeriv riik kuulutanud seaduslikuks maksevahendiks, milleks on käibel olevad kupüürid ja metallmündid. Mida on kohustatud vastu võtma piiramatult majandustehingute osalised. 2)Muud maksevahendid(alternatiivmaksevahendid-pangakaardid) Mõisted Likviidsus – kui kiiresti on võimalik vara muuta rahaks ilma täiendavate kuludeta.
makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud. Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja-suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt. Sularaharinglusega seotud keskpanga funktsioonid Sularaharingluse korraldamisega tegelevad peaaegu kõik keskpangad. Harvadest eranditest võiks nimetada näiteks Hongkongi keskpanka. Tänapäeva maksekeskkonnas tähtsustuvad üha enaam elektroonsed maksevahendid. See valdkond peaks sularaharingluse kõrval edaspidi ka keskpanganduses tunduvalt tähtsustuma. 16 Keskpankade poolt valitsustele osutatavad teenused Hulk keskpankasid osutab valitsusele agenditeenuseid, haldab riigikassa kontosid, korraldab riigi võlainstrumentide esmalevitamist. Nüüdisaegne keskpangandusteooria tunnistab, et sellest võib sugeneda probleeme keskpanga esmaste funktsioonide rahapoliitiliste funktsioonide täitmisel.
vah. Finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde 18 13. Lühiajalise maksevõime (likviidsuse) analüüs. E/v maksevõimet isel. näitajaks on likviidsuse tasemenäitajad. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid, kui maksevahendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise ajakuluga ja kergusega suudet. neid konverteerida sularahaks või selle ekvi- valentideks. Likviidus näitab e/v võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajal kohustusi. Varade likviidsuse näitajad tähtsuse järjekorras: · raha ja selle ekvivalendid, · väärtpaberid, · debitoorne võlgnevus · kaubavarud, · ettemaksed. Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajalised kohustused
1. Panga tegevussfääriks on taastootmisprotsessi vahetusstaadium.(ost-müük) 2. Panga tegevus on litsentseeritud ning panga tooted ja teenused on rahalised. Nende sortiment on lai ja kajasutb krediidiasutuste seaduses. (objekt on raha) Panga tooted ja teenused jagunevad: a) strateegilised tooted ja teenused: 1) väärtpaberite emissiooni korraldamine ja sellega seotud teenuste pakkumine; 2) krediitkaardid ja muud maksevahendid; 3) sündikaatkrediit laenuandmise tehniline korraldus; 4) firmade liitumiste ja ühinemiste finantseerimine; 5) säästuhoiused 6) muud Sündikaatlaen: klient tahab laenu 35 mln USD Pank 1 Pangad annavad kliendile kokku selle raha, slmitakse laenuleping, Pank 2 Klient kes esindab sndikaati
Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles' st kolimine Tuileries'sse. Samuti tuli Pariisi rahvuskogu koos oma istungitega. Finantskriis kehtis edasi. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama. 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform Prm jaotati 83 departemanguks. Välja hakati andma asignaate, millest saavad seaduslikud maksevahendid Prm-l. Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine. Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Tal lubatakse siiski olla kuningas edasi, kui ta kuulutab välja konsitutsiooni. Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise
on eelkõige täishõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. Kui majandus 21 ei toimi täishõive tasemel, siis on eelarvepoliitika eesmärgiks kogunõudluse suurendamine, nt maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust ja teiselt poolt muudab investeeringud tasuvamaks. Kaupraha kaubad, mis on üldtunnustatud vahetusvahendina, üldiselt aktsepteeritud maksevahendid (pärlid, teokarbid, kariloomad jne, hiljem väärismetallid). Sümbolraha paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend ehk valitsuse poolt oma monopoolset õigust kasutades seadusega kehtestatud ja üldiselt tunnustatud maksevahend. Paberraha usaldatavus on seotud valitsuse usaldamisega. (Tuli käibele alternatiivkulu ja vahetusväärtuse ebastabiilsuse tõttu).
" - sisuks oli, et eesti rahvas on elanud iseseisvalt, väevõimuga vallutatud ja maha surutud. 4.06.1919 - Asutav Kogu võttis vastu "Vabariigi ajutise valitsemise korra." 10.10.1919 - Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. See oli euroopas üks radikaalsedmaid. 01.12.1919 - Avatakse Tartu Ülikool, eestkeelse õppeasutusena. EESTI VABARIIK 1920-1930 RAHANDUS. 1920 hakati looma rahandussüsteemi. Käibel olid erinevad maksevahendid: Vene rubla, Saksa mark, Soome mark jne. 1919 võeti kasutusele Eesti Margad. Selle väärtus langes aga pidevalt, sest tal puudus kindel katte ja usaldust õõnestas inflatsioon. Vabadus sõjaga oli Eesti välisriikidelt võtnud laenu 5 miljardi marka (1920a. oli riigieelarve sama suur). MAJANDUS. Sõjad ja revolutsioonid olid majandus ettevõtted halba olukorda viinud. Püüti taastada endist olukorda. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv.
Käibel olid nii paberrahad kui mündid. Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati. 1802 tekkisid mõisnike krediitkassad, 19 sajandi teisel poolel ka aktiivne uute finantsasutuste rajamine: laenuasutused, hoiuasutused (panga funktsioonidega asutused). Kõik need krediitasutused olid olulised talude päriseksostmise protsessid (pikaajaalised laenud). Kommunikatsiooniteemad puuudutavad kahte valdkonda- suhtlus ja innimeste vedu. 19 sajandi esimesel poolel oli olulisim postijaaamade süsteem
talle selle kohta arve. Müüja ütleb, et see asi maksab mingi summa ning nüüd on vaja ostja poolset kinnitust, et ta selle kauba ära ostab ja ostja poolseid krediitkaardi andmeid, et ta saab selle asja eest maksta. E-kaubanduse puhul räägitakse sellistest süsteemidest, kus maksimine toimub ka elektroonsete vahenditega. See ei ole päris e-kaubandus, kui valitakse kaup välja ja minnakse panka ja makstakse läbi panga. E-kaubandusega on tegemist siis, kui maksevahendid ja kaupade valimised toimuvad läbi ühe elektroonse lehe. Kui ostja on kauba välja valinud ja saanud teada selle hinna, siis ostja teeb kaks asja. Koos selle teadmisega müüja saadab koos arvega kaks asja: saadab oma avaliku võtme ja panga avaliku võtme. Mõlemad on sertifitseeritud võtmed ehk keskuse poolt allkirjastatud. Ostja peab saama kindel olla, et üks avalik võti kuulub müüjale ja teine kuulub müüjaga seotud pangale. Ostja teeb siis kaks erinevat pakki andmeid
annaabi.ee 
