Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Marcus Methusalem
Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni
Referaat
Tallinn 2014
1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda , soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal.
Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. Elanikkonna käes oleva mitmesuguse paberraha kättesaamiseks tegi valitsus ettepaneku anda välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa rahavarude täiendamiseks anti välja lühiajalisi väärtpabereid, mis valmistati 1920. aastal Tallinnas Toompea lossis riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas. Suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt neid kasutama ka rahamärkidena. Et ametlikult olid kassavekslid rahaks kuulutamata, ei olnud ka võimalik neid seaduslikult käibelt kõrvaldada. Alles 1925. aastaks jõuti suurem osa kassaveksleid ümber vahetada seaduslikeks maksevahenditeks.
1918. aastal alistus Saksamaa Esimese maailmasõja võitjariikidele, mille tõttu sai võimalikuks Omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus. 11. novembril 1918 tuli kokku Eesti Ajutine Valitsus, kes pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mis oli väärt 100 penni . Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Riigi majandusliku olukorra tõttu ei saadud anda kassatähtedele kindlat tagatist, mistõttu muutus mark peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Peagi tuli kasutusele üks kroon.
Marga kiire ja katastroofilise kahanemine soodustas rahareformi teket. Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud nimiväärtustega rahad . Kroonisari sai lõplikult valmis 1936. aastal. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Esimesed uued mündid tulid ringlusse juba 1928. aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas , viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Oma raha kuulutati kehtetuks 25. märtsil 1941.
Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. Aastal tuli Eestis käibele NSV Liidus kasutatav raha: tšervoonetsid, rublad ja kopikad. Algselt olid kõrvuti sentide ja kroonidega, kuid 25. märtsil 1941 muutusid ainukehtivaks. 1947. ja 1961. aastal korraldati Nõukogude Liidus rahareform , millega suurendati vahepeal odavnenud rubla väärtust kümme korda. Ühtlasi ilmusid käibele uue kujundusega rahatähed. Rublad ringlesid Eestis krooni kasutuselevõtuni 1992. aastal.
Mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust avaldati esimest korda 1987. Aastal. Ülemnõukogu otsusega moodustati 27. märtsil 1991 rahareformi komitee, mille pädevuses oli kõikide rahareformiga seotud küsimuste üle otsustamine. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast hommikul ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil . . Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need kunstnik Ants Raud. Mündid vermiti algul Tallinnas, kuid hiljem ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Kroon oli Eestis kasutusel 1992 aasta 20. juunist kuni 2015 aasta 15. jaanuarini.
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis ( Austrias , Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes) käibele ühisraha euro seitsme pangatähe ja kaheksa mündi kujul. Eurorahatähtede kujundus on kõikides euroala riikides sama. Üheksa aastat pärast ühisraha käibeletulekut ehk 2011. aastal jõudis euro ka Eestisse.
Kasutatud kirjandus:
http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark