Raha üldmõiste ja Eesti kroon I (0)

Raha üldmõiste ja Eesti kroon I
Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend , akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend . Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod ( tehingud internetipangas), pangakaardid , deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid .
Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on inflatsioon ning kui hinnad aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga.
1918. aastal kehtis Eestis Saksa mark, kuna Eesti Vabariigil puudus oma raha. Vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, seega võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. 1919. aastal selline tegevus aga lõpetati riigikassa peavalitsuse poolt.
Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksuabinõudeks, andes ühtlasi Arvekojale õiguse väljastada maksutähti.
30. novembril 1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mida võrdsustati Saksa idamargaga. Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel.
Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 kasutati neid ka igapäevastes tehingutes . Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Metallvahetusraha väärtuse ülempiiriks kehtestati 2 krooni. Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi trükikojas , viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Kroonid jäid lühikeseks ajaks käibele ka pärast okupatsiooni 1940. aastal. Raha kuulutati aga kehtetuks 25. märtsil 1941.
Allikas: http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu