Tartu Ülikool Sotsiaalsed probleemid Eestis Miks prostitutsioon häirib meid? Sotsioloogia 2013/2014 2014 Prostitutsioon on seksteenuste osutamine raha eest. See on olnud ühiskonnas olemas sajandeid ja ilmselt on ka edaspidi. Olenemata sellest, kas riigisiseselt on prostitutsioon keelatud või lubatud, ei kao see kuhugi. Üldjuhul on ühiskond siiski selle suhtes üsna tauniv. Isegi kui riigis on prostitutsioon lubatud, peame me seda kõlvatuks. Need, kes kasutavad seksuaalseid teenuseid, varjavad üldjuhul, et nad seda teevad. Keegi ei taha tunnistada, kui on prostituuti kasutanud. Miks prostitutsioon meid nii väga häirib? Miks me peame seda taunitavaks? Ühe põhjusena võib kindlasti tuua ühiskonna normid. Meile on juba maast madalast õpetatud, et oma keha müümine on halb, et mitme inimesega vahekorras olemine on halb. Need normid le...
ning kapitalile. Firma tulu P x Y Y toodangu kogus P valmistatud tooteühiku hind Kulud tööjõule W x L Kulud kapitalile R x K W töötajatele makstav palk L töötajate hulk R kapitali rent K kapitali kogus = PY W L RK kasum = P FK,LW L R K TKT-l on hinnad fikseeritud turgude tasakaaluhindadega ja firma peab tegema valiku tööjõu ja kapitali optimaalse (kasumit maksimeeriva) koguse kindlaksmääramiseks. Töö(jõu) piirprodukt MPL on toodangu koguse muut, mille firma saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne. Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt: MPL= FK,L 1 F(K,L) ´ K Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y F( ,L ) kujutava kõvera tõusu arvväärtuse vähenemist ehk piirprodukti MPL näitaja kahanemist kui töötajate arv L kasvab.
KÜLLASTUSPUNKT (Gosseni I seaduse kohaselt) kui MU = 0, siis TU on maksimaalne. MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkus. MAJANDUSKASUM: Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud MITTETÄIELIKU KONKURENTSI PUHUL VMPL MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = TR/ L, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut MRPL = MPL x MR, kus MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT EDp = nõutava koguse QD muut % / kauba enda hinna P muut % , kus EDp - nõudluse hinnaelastsuskoefitsient, QD nõutav kogus, P hüvise hind. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT EDp =( (QD2 QD1) / ( ½ (QD1 + QD2)) 100) / (((P2 P1) / ( ½ (P1 + P2)) 100), kus QD1 on esialgne
L zL zL L Seminar 2 ülesanne 3.* Tööjõu piirprodukt. Tabelis on toodud andmed kasutatava tööjõu L ja selle abil valmistatud toodangu Y kohta. L 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Y 0 10 19 27 34 40 45 49 52 54 MPL - 10 9 8 7 6 5 4 3 2 a) Arvutage iga lisanduva tööjõuühikuga lisanduv piirprodukt (MPL) MPL = Y(L)-Y(L-1), ehk näitab kogutoodangu juurdekasvu viimase töötaja lisandudes. Siin võib meeldetuletuseks (loengus sai ka räägitud) arutleda selle üle, kas kahanev piirprodukt tähendab seda, et iga järgmine palgatud töötaja on üha madalama tootlikkusega (osaliselt ka seda – mõelgem kasvõi
THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W
Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär
Pathfinderi maandumiskohaks valiti Ares Vallis (Arese org). See asub Viking-1 maandumiskohast 850 km kaugusel Marsi põhjapoolkeral koordinaatidega 19,5° põhjalaiust ja 32,8° läänepikkust. Välja valiti ta sellepärast, et miljardeid aastaid olid seal voolanud võimsad veevood, mis tõid sinna pinnast ka kaugematest piirkondadest. 1999. aasta 3. jaanuaril startis Mars Polar Lander (MPL). Tema ülesandeks oli otsida planeedilt vett ja uurida selle kliimat. Seadmetest olid MPL-il kaasas kopp (2 m pikk) pinnaseproovide võtmiseks, mikrofon Marsi häälte kuulamiseks, kaamera, mis tegi pinnaseproovidest pilte, teine kaamera mis tegi laskumise ajal 10 pilti, kolmas kaamera stereopiltide
enam keskmist kulu vähendada. Tulemusena hakkab pikaajaline keskmine kulu uuesti tõusma. Sellised piirangud on seotud ressursside piiratusega. Mitte ühtegi olulist tootmise sisendit ei ole meil kasutada lõpmatus koguses. 5. Tabel iseloomustab ettevõtte kogutoodangu kõveraid kolme erineva kapitalikoguse juures. K=1 K=2 K=3 L Q MPL L Q MPL L Q MPL 1 100 1 123 1 139 2 152 2 187 2 193 3 193 3 237 3 263 4 215 4 263 4 319 5 233 5 286 5 366
Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U' Firma ehk pakkuja all mõistame väikseimat majandusüksust, kes saab teha tootmisotuseid ja muudatusi (muuta hindu, kaupa jne). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasumit. Tööjõud- L, hind tähistatakse w Materjalid, seadmed, energia- K (kapital), hind tähistatakse r Kulutused- C Piirtoodang- Mpk (kapitali piirtoodang)/Mpl (tööjõu piirtoodang) MRTS=MPk/Mpl MRTS-Marginal rate on technical substitution Keskmine toodang- AP=q/tegur, mille alusel tahetakse teada, kui palju kasu saab ühest ühikust sissepandust kulust (q-kogutoodang) MC=MR- Mistahes olukorras optimaalne tootmise maht määratakse reegel Turuteooria Instituitsioon, mis viib kokku kindlal ajal kindlal viisil tootja ja tarbija Monopol- 1 pakkuja, ei tohi olla eksporti/importi/asenduskaupu ei tohi olla
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud
vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt Keskmine toodang APK = q/k APL = q/L Mastaabi efekt MRTS = MPL/MPK = L / K Ettevõte kulud. Esimese lennuki ehitamiseks jaoks kulub rohkem, kui järgmiste ehitamiseks. (kollane joon MC) Piirkulu - MC Kogukulu Keskmine kulu MC kasv sõltub sellest, mida toodetakse, milline on aastaarv. Ükskord hakkab iga järgmine
tööealinerahvastik % muutus M + % muutus V = % muutus P + % muutus Y Endogeensed muutujad sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud, mudeli sisesed r=i Eksogeensed muutujad autonoomsed (sõltumatud) e r reaalne intressimäär etteantud, fikseeritud, mudeli välised i nominaalne intressimäär MPL = F (K,L+1) F(K,L) = W/P inflatsioonimäär MPL tööjõu piirprodukt ex post tagantjärele e reaalne intressimäär, mis tegelikult K kapital realiseerub L tööjõud ex ante eeldatav/oodatav e reaalne intressimäär, mida Y tootmisfunktsioon laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel T netomaksud
koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K MC (marginal cost, piirkulu) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra. MC=TC/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP
MC L = L = MRC L = MFC L NB! Reeglina kasutatakse ressursituru mudelites töö(jõu) piirkulu MCL asemel mõistet ressursi/tootmisteguri piirkulu MRCL või MFCL! RESSURSI PIIRKULU MRC (marginal resource cost) ehk MFC (marginal factor cost) on ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, mille põhjustab ühe täiendava ressursiühiku rentimine (kõigi teiste kasutatavate ressursside hulk jääb samaks) TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKT (marginal product of labour, MPL) on toodangu muut(us), kui on palgatud üks täiendav töötaja ning maa ja kapitali kogus ei muutu TP MP L = L TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI TULU (marginal revenue product, MRPL) on ettevõtte kogutulu TR muut(us), mis saadakse täiendava töötaja palkamisel
1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5 Proportsiooni saame tingimusest ehk ehk L 4K . Seega iga r MPK 40 0,5K 0,5 L0,5 ühiku kapitali kohta kasutatakse neli ühikut tööjõudu. Joonisel on tegu n.ö. tootmise laienemise teega. Milline oleks optimaalne tegurikomplekt, mis minimeeriks kulud ühe toodanguühiku tootmiseks?
muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC)
toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q PIIRKULU MC=TC/Q (MC=w/MPL) PIIRTULU MR=TR/Q PIIRPRODUKT MPL=Q/L TÖÖJÕU KESKMINE PRODUKT APL=Q/L PIIRTULU PRODUKT MRPL=TR/L KESKMINE PÜSIKULU AFC=FC/Q KASUM =TR-TC KOGUKULU TR=P*Q
MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1. piirprodukti MPL maksimum määratakse aga kindlaks koguprodukti TP graafiku tõusuga, kui TP graafikule tõmmatud puutuja on positiivne ja võrdne ühega, on piirprodukt maksimaalne; sisendite edasisel kasvul hakkab aga piirprodukt MP järjest vähenema ja TP kõvera tõus on väiksem kui 1 (kuid positiivne!); kui ületatakse aga TP maksimum, muutub piirprodukt MP negatiivseks ning koguprodukti TP kõvera tõus on negatiivne; 15. 1. ristküliku OBEq1 pindala, sest muutuvkulud TVC=AVC × q 2
MR = MC täieliku konkurentsi, monopoli, monopolistliku konkurentsi ja oligopoli turul P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul MC = ATC täieliku konkurentsi turul P = MCtäieliku konkurentsi turul P = MRtäieliku konkurentsi turul 10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17
võimalda vastata küsimusele, kui palju ja missuguse palgaga nõuavad ettevõtted tööjõudu oma kasumi maksimeerimiseks. Täieliku konkurentsi korral on ettevõte nii hüviste kui ka teguriturul hinnavõtja ehk ettevõte ei saa mõjutada ei hüviste ega ka tootmistegurite hinda (nt palka). Tööjõu piirkulu (MCL) on konstantne, sest ettevõttele on määratud palgatase. Kahaneva piirtootlikkuse seaduse kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb, kui palgatud tööjõu kogus kasvab (MPL). Tööjõu piirprodukti tulu MRPL=(TR1-TR2)/(L1-L2)=MPL*MR Tööjõu piirprodukti väärtus VMPL=MPL*p Täieliku konkurentsi turul VMPl=MRPL. Mittetäieliku konkurentsi turul, see ei kehti, sest piirtulu ei võrdu mittetäieliku konkurentsi turul hinnaga. Kasumi maksimeerimise reeglile kohaselt palkab ettevõte lisatööjõudu seni, kuni viimase palgatud töötaja piirprodukti tulu on võrdne tööjõu piirkuluga ehk palgaga
Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna MPL = (TP) / L, L / (TP) = 1/ MPL Järelikult MC = w / MPL (w tööjõu hind) Tootmismahu kasvades kahaneva piitootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC-kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikkuse seadusest, samuti AVC-kõvera kuju: AVC = VC / TP = w * L / TP = w / APL Enne nägime, et AP-kõver oli tagurpidi U-kujuline, siit järeldub, et AVC-kõver peab olema U- kujuline. Kus AVC = min., seal AP = max.
ühtki püsiressurssi, kõik ressurssid on muutuvressurssid, kõik kombinatsioonid isokvantidel on firmale jõukohased. 6.2 Kogu-, keskmine ja piirprodukt Lk 128-130 Maa hulk Töötajate arv Koguprodukt Töö keskmine Töö (ha) (L) (TP) koguprodukt (APL) piirprodukt (MPL) 5 0 0 - - 5 1 50 50 50 5 2 150 75 100 5 3 300 100 150 5 4 400 100 100 5 5 480 96 80
Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus: MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk Neoklassikaline tootmisfunk-sellisel juhul ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. TP-kogutoodang, L-tööjõu hulk, AP-tööjõu keskmine toodang; MP-piirtoodang. (Marginal product) 34-18=16 jne 55/5=11 TP/L = APl MRP-piirprodukti piirväärtus W-palk Tootmismahu suurendamine eeldab tootmisressursside koguse kasvu. Total Fixed Cost -TFS-püsikulu, fikseeritud kulutused
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7
C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev. · Keskmine toodang APK= MPK / q APL= MPL / q · Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad. K xa x1 · MRS tarbija L · MRTS - tootja · MRTS = K / L MPK / MPL · MRS = MU1 / MU2 · MPL / w = MPK / r · MC piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks
kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon. Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega. Sellised tegurikomplektid moodustavad samatoodangujoone. Tootmistegurite asendatavus Tootmistegurite asendavus tähendab ühe sisendi-komplekti asendamist teisega tingimusel, et tootmismaht ei muutu (sisendikompleti ümber-paiknemist mööda samatoodangujoont): K MPL K MPK L MPL MRTS ehk L MPK . Tehnilise asenduse piirmäär MRTS näitab, kui palju tuleb suurendada (vähendada) teise teguri panust, kui esimese teguri panust vähendatakse (suurendatakse) ühe ühiku võrra, et toodangu maht jääks samaks. Optimaalse tegurikomplekti valik Tehtud eeldustel tagab kasumi maksimumi võimali-kult suure toodangumahu andev sisendikomplekt, kui see toodetakse minimaalsete kulutustega.
8) Kogutoodang,keskmine toodang,piirtoodang Kogutoodang (total product TP) ettevõtte poolt toodetava hüvise kogus Keskmine toodang (average product AP)- ettevõtte kogutoodang ühe kulutatud teguriühiku kohta APL Piirtoodang (marginal product MP)- toodangumahu muutus ühe tootmisteguri suurendamisel ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes. MPL= 9) Kahaneva piirtootlikuse seadus Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma
12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest 14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt); vastassuunaliselt(negatiivselt) 18. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+85Y ja Y väheneb 1-e ühiku võrra, siis sääst S: väheneb 0,15 ühiku võrra 19
1. Neg tõusuga 2. Koordnaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused 3. Ei lõiku omavahel kunagi 4. Kumerad koordinaatide aalguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS- ühe sisendi kogust mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. · A- MRTS 4 kapitaliühikut 1 tööühiku kohta · C- 1 1 · Toimib kahaneva piirmäära seadus MRTS ja MP MRTSlk= -K muutus/ L muutus= MPl/MPk Punktis a võib 1 tööühik asendada 4 kapitaliühikut. Järelikult töö MPl peab olema 4 korda suurem kui kapitali MPk. Täiendava töötaja kasutamisest saadav täiendav tootmiskogus peab olema täpselt nii suur kui kaotus 4-st kapitaliühikust loobumiser tõttu (MP ei näe, on suhe). Sisendid ja väljundid pikal perioodil · Püsiressursse pole- kõik muutuvad · Mastaabiefektid: · 1. Konstantne c-d · 2. Kasvav a-c · 3
plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis.
Delta L - tööjõu koguse muutus Tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm avaldub valemiga: PANLK = abs(Delta K/Delta L) , kus - PANLK on tööjõu kapitaliga asendatavuse piirnorm, abs- absoluutväärtus, Delta K, Delta L - kapitali ja tööjõu koguse muutus ja kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD:
Eeldatakse: Vaba aeg on normaalhüvis, vaba aja ja ka tööaja väärtus ei ole null. Sissetulek koosneb ainult palgast. Vaadatakse, kas inimene saab rohkem kasu tunni kasutamisest tööajana või vaba ajana. Tuletatud nõudlus tööjõudu on vaja millegi jaoks, et temaga midagi toota. Teda pole lihtsalt niisama vaja. MCL marginal cost piirkulu, kui palju läheb maksma täiendav tööjõuühik. TKT täieliku konkurentsi turg. MPL - Tööjõu piirprodukt väheneb ja väheneb huvi uusi töötajaid palgata. L labour, töötaja. LS tööjõu pakkumiskõver MRPL tööjõu piirprodukti tulu Kasum on optimaalne kohas, kus MRPL = MCL Joonisel on MPL langev, kuna iga täiendav töötaja pakub aina vähem lisatulu, kuid MC on stabiilne, töötajate palkamine maksab sama palju (konstantne joon graafikul). Kulu juurdekasv on kõrgem, kui uue töötaja palk, sest ka kõikide olemasolevate töötajate palka tuleb tõsta
L, tundi Maa, haväetis, kg TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000 Kui suured on maa ja väetise ühikuhinnad, kui madalaimate kuludega tootmistegurite kombinatsioon on toodud tabeli esimeses reas? PL= 50kr/h PMAA= ? kr/ha 5000 kr/ha 4000/100/50=4000/ = 0.8 PVÄETIS= ? kr/kg 100 kr/kg MPL/ PL= MP/ P= MP/ P Ülesanne 4.21 Täitke ülesanded alljärgneva tabeli ja joonise põhjal: Tabel On toodud tootmistegurite X ja Y kombinatsioonid toote A erinevate koguste tootmiseks tükkides: 100 200 300 400 75 3 75 5 75 7 75 11
Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP
(4.20) M 1 Standardsete valtsitud I- ja H-profiilide, samuti ühesuuruste vöödeg keevitatud I- ja H-profiilide puhul, kui paindemoment mõjub ristlõike tugevamas tasandis, võib kasutada järgmist ligikaudset valemit: 1- n M N,y,Rd = M pl,y,Rd , kusjuures MN,y,Rd < Mpl,y,Rd; (4.21) 1 - 0 ,5a kus n = N Ed N pl,Rd ; (4.22) Teras 1 31 A - 2bt f a= , kusjuures a < 0,5. (4.23) A
j p perspektiivis p jja see,, et tööpuudus p on olemas,, arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem. Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile. Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL. Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga. Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse kõvera aluseks. aluseks Teine. Palk on võrdne töö marginaalse ebakasulikkusega, W/P = MDUt.
erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile: 1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb sellest, et töötajate arvu suurenedes hakkab tööviljakus ühe töötaja kohta vähenema. On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on
kohta. o Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. · APL=TP/L või APK=TP/K · APL on tööjõu keskmine produkt · APK on kapitali keskmine produkt · MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. o See on toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena. · MPL=TP/L või MPK=TP/K · MPL on tööjõu piirprodukt, · MPK on kapitali piirprodukt · Lühiperioodil on osa tootmissisendeid fikseeritud, nt kasutatavad tootmishooned, osa masinaid ja seadmeid, osa aga muutuvad sisendid, nt tööjõud. · Pikal perioodil kõik tootmistegurid muutuvad. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida oma sisendeid (talumees võib hankida juurde maad, tööstur ehitada uue tootmishoone jne.)
:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum + kapitali eest makstav summa ehk MPK*K 17. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile tööjõule minev tulude osakaal kogutuludes: ei sõltu tööjõu hulgas tootmises. 18. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali kogus suureneb 19. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 20. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: tööjõu piirprodukt MPL korrutatud tooteühiku hinnaga p võrdub töötajale makstava palgaga w 21. Teiste tingimuste samaks jäädes (ceteris paribus) toob interssimäära tõus kaasa: investeerimiskaupade nõutava koguse vähenemise 22
olgu selleks näiteks 8) Seejärel saabki joonise horisontaalteljel töökoguse asendada muutuvkuluga. Keskmise muutuvkulu AVC kulukõver on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimest. Punktis kus keskmine muutuvkulu AVC on minimaalne, on keskmine produkt APl maksimaalne. Piirkulu e marginaalkulu MC (marginal cost) kulukõver on üldjuhul U- kujuline. Olgu töö juurdekasv (muut) L ja tööühiku palk w, seega: Punktis kus töö piirprodukt MPl saavutab maksimumi, on piirkulu MC minimaalne. Kogutulu TR (total revenue) on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist. kogutulu on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist mingil ajaperioodil teenitud raha. valem: Keskmise kogutulu ATR või AR (average total revenue) on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ehk realiseerimate tooteühiku kohta. Valem: Piirtulu e marginaaltulu MR (marginal revenue) on ettevõtte kogutulu
3. Arvutused (PL/PK)*L+K=TC/PK L+K=4 K= TC/PK - (PL/PK)*L K=4 - L Ettevõte toodaks odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga selises punktis, kus isokvandi puutub samakulu joont. 7.2 Tehnilise asendamise piirmäär ja piirtoodang Tehnilise asendamise piirmäär ja piirtoodang on omavahel seotud lihtsa valemi abil: MPL MRTS = MPK MIKROÖKONOOMIKA 40 See tähendab, et tehnilise asendamise piirnorm võrdub kummagi sisendi piirtoodangute suhtega. Sellise valemini jõudmine eeldab paari lihtsa teisenduse tegemist. Esiteks, on teada et tootmismaht muutub kui ettevõte muudab kasutatava kapitali ja töö hulka. Teiseks, ühe tootmissisendi muutuse mõju
i It ll {^*ir u**r# ffi, pn..o,,aA uhA'^ a*g-['n) .rylw ryl fu'v+enk-o"c ir rwffi.*ffi w w MpL"lrJsian ,?t'ran&ut C^ M"-"g, r^noc&r'ch^vq& '^od, oor*a,.a;& w^*tqc^a * /)a$1 LLL"A l31o<^o.lr,n. Tu7t+ua noau Le.h^A tt$*"A x-l,o Tuo-trltt &akt - I,o ttntzdq,
Roman Empire. The Romans did, however, impose their own D Usinggoodsto buyand sell coinage on Britain. Small brass and copper "minissimi" coins were E Coinsshowedthe ancientway of life used for low value purchases.When the Roman Empire collapsed F Theoldestmoneyin the world in the 5th century and Britain was invaded by the Anglo-Saxons, G Maki ngi t si mpl erfor al l minting and the use of coins ceasedin England for over 200 years. H Fromcoinsto tradeagain The island went back to bartering and using other, more primitive, I Changingthe way the poundis measured standardsofvalue.
Roman Empire. The Romans did, however, impose their own D Usinggoodsto buyand sell coinage on Britain. Small brass and copper "minissimi" coins were E Coinsshowedthe ancientway of life used for low value purchases.When the Roman Empire collapsed F Theoldestmoneyin the world in the 5th century and Britain was invaded by the Anglo-Saxons, G Maki ngi t si mpl erfor al l minting and the use of coins ceasedin England for over 200 years. H Fromcoinsto tradeagain The island went back to bartering and using other, more primitive, I Changingthe way the poundis measured standardsofvalue.
Roman Empire. The Romans did, however, impose their own D Usinggoodsto buyand sell coinage on Britain. Small brass and copper "minissimi" coins were E Coinsshowedthe ancientway of life used for low value purchases.When the Roman Empire collapsed F Theoldestmoneyin the world in the 5th century and Britain was invaded by the Anglo-Saxons, G Maki ngi t si mpl erfor al l minting and the use of coins ceasedin England for over 200 years. H Fromcoinsto tradeagain The island went back to bartering and using other, more primitive, I Changingthe way the poundis measured standardsofvalue.
Roman Empire. The Romans did, however, impose their own D Usinggoodsto buyand sell coinage on Britain. Small brass and copper "minissimi" coins were E Coinsshowedthe ancientway of life used for low value purchases.When the Roman Empire collapsed F Theoldestmoneyin the world in the 5th century and Britain was invaded by the Anglo-Saxons, G Maki ngi t si mpl erfor al l minting and the use of coins ceasedin England for over 200 years. H Fromcoinsto tradeagain The island went back to bartering and using other, more primitive, I Changingthe way the poundis measured standardsofvalue.
annaabi.ee 
