SKP alusel arvutatavad teised näitajad: nominaalne ja reaalne SKP, nende omavaheline suhe ja sellega seoses hinnaindeksi regulaator- muutmise peamine vahend, on veel ka raha ostujõu bariteet. Elatustaseme kaudseks mõõtjaks on SKP ühe elaniku kohta ehk perkapiita vms?? * Kogutoodangu tasakaalu saavutamise tingimused ja sellega seonduvad ..potensiaalne SKP ja selle võrdlus tegeliku SKP-ga, sellest tulenev ..sisse- ja väljavoog tasakaalu tingimustes-peab teadma mis on rahavamajanduses sissevoog ja väljavoog. Väljavoog on maksud, impordi eest tasumine, säästud. Sissevoog on tulusiirded, mida inimesed saavad, eksport planeeritud investeergingud, avaliku sektori kulutsed. *Tasakaalu saavutamise vahendid- Milla ettevõtted suurendavad tööhõivet ja toodangu mahtu ja millistel juhtudel nad seda vähendavad. kuidas see on seotud varude kui ühe investerrgingu liigu muutumisega..kui varud suurenevad siis nõudlus on vähenenud, tehakse kogutoodangu
Hinnavõtja- firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Lorenzi kõver- sissetulekute ebavõrdsuse graafiline kajastamine Avalikud kaubad- hüvis, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab. Kui hüvis tekitab välistuli, võiks tema tootmist subsideerida Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoolust Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust
Kogukulutused:Tarbimiskulutused+investeeringud+avaliku sektori kulutused, netoeksport Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne. 29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga? MPC = C/ Yd MPS = S/ Yd APC=C/Yd APS=S/Yd 30. Mis moodustab sissevoo ja mis moodustab väljavoo tuluvoost? Miks? Sissevoog-planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused(tulusiirded: sotsiaalraha(lapsetoetus, pension)), eksport Väljavoog-maksud, säästud, import 31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus? Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga.
*jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import tulude bilanss=tulud välismaalt- tulud välismaale ülekannete bilanss = ülekanded välismaalt- ülekanded välismaale *kapitali ja finantskontod Kajastatakse kapitali eksporti ja importi( investeeringud, laenud, väärtpaberitehingud, hoiused) Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb.
territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Sisemajanduse puhasprodukt NDP leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D) Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed.
maksud(SKP-D-kaudsed maksud) Ringkäik on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Sisemajanduse puhasprodukt NDP leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid
See summa on rahvamajanduse sääst ehk lihtsalt (kogu)sääst. Vastavalt eeltoodud võrrandile peab sääst S võrduma investeeringutega I. Taolise (rahvamajanduse) säästu võime selguse huvides lahutada kaheks osaks: · kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja · avaliku sektori (valitsussektori) sääst. S (Y T C )(T G ) I kus (YTC) on erasääst (private saving) ja (TG) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving). Rahavoogude mudel näitab, et rahavood (sissevoog) finantsvahendite turule ja finantsvahendite turult välja (väljavoog) peavad olema tasakaalus. Intressi tasakaalustava rolli illustreerimiseks makromajanduses kirjutame rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse ka tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid: Y- C0 + c (Y -T ) G = I(r) Y,T ja G katusega Järeldub, et S´ = I(r) Tasakaalu intressimäär kujuneb, kui säästud võrduvad investeeringutega ehk on määratud säästude (laenukõlblike fondide
tarbijate sissetulek. 46. Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused. 47. Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine. 48. Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud.
piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdseks. 8. SKP Riigi majanduskasvuks - nimetatakse tendentsina perioodist perioodi toimuvat reaalse kogutoodangu suurenemist, mida tavaliselt mõõdetakse SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasvutempoga või per capita SKP juurdekasvutempoga. Väljavoog- on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset.Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog- on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. SKP- mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP = E = C + I + G + (X M)
· Kui ringkäik oleks suletud süsteem, kulutaksid kodumajapidamised kogu sissetuleku hüviste ostuks ja firmad kulutaksid kogu oma tulu ressursside ostmiseks ja omanikele kasumi jaotamiseks. · Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendentsi. o Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. o Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub : avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele; investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. · Ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg.
Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendensi. Tegelikkuses osalevad ringkäigus ka avalik sektor (valitsussektor) ja finantsinstitutsioonid. Seepärast pole ringkäik täiesti suletud süsteem: osa teguritulust võivad kodumajapidamised säästa, osa läheb maksudeks; ka firmad maksavad makse. Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse.
See võib olla uute varude vajaduse rahuldamiseks, investeering debitoorsesse võlgnevusse krediitmüügi puhul jms. Käibekapitali vajadust arvestatakse rahavoogudes isegi siis, kui raharinglus toimub ettevõttesiseselt. Näiteks firmal pole võimalik kasutada laosolevate kaupade all olevat raha teisteks investeeringuteks. Üldiselt eksisteerib käibekapitali vajadus kogu projekti eluea jooksul. Kui projekt lõpetatakse, toimub tavaliselt korvav raha sissevoog, kuna laekub käibekapitali all olnud raha. 4) Juurdekasvuliste kulude arvestamine Juurdekasvulisteks kuludeks nimetatakse kulusid, mis on seotud mingi kapitalieelarvestamise projekti käivitamisega. Kuna projekti tulusid arvestatakse juurdekasvulisel baasil, tuleb ka projekti kulusid arvestada samal baasil. Näiteks uue tooteliini juurutamisel on hädavajalik teha kulutusi müügipersonali koolituseks ja koolitusprogrammiga seotud maksujärgset rahavoogu tuleb lugeda raha väljavooks
mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7. Maailma intressimäära tõus põhjustab investeeringute vähenemist meie väikeses riigis. Kuna NX = S–I, siis I vähenemine põhjustab ekspordi suurenemise
suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo autonoomne import, m impordi piirkalduvus Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust. Rahvusliku kogutoodangu tasakaalu puhul eeldatakse, et kogutoodang ja kogukulutused on võrdsed, see tähendab, et kogu toodetud toodang realiseeritakse. Tasakaalutulu alternatiivne määramine- tasakaal on seal, kus väljavood võrduvad sissevooga. Sissevoog on plaanitud investeeringud (Id), avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (E). Väljavood on maksud (T), säästud (S) ja import (M). Y = C + S + T ja E = C + Id + G + X M, tasakaalu puhul Y = E, seega C+ S +T = C + Id +G + X M, S + T +M = Id + G +X Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 6
matmiskohal, reovee ümbertöötlemisel. VEEREOSTUS Saasteained: patogeensed mikroorganismid, anorgaanilised kemikaalid, orgaanilised kemikaalid, radioaktiivsed ained, tahked osakesed. Standardid (maksimaalne lubatud kontsentratsioon) vastavalt vee käsutusele, looduslikele veekogudele. Geokeemilised tsüklid: otstarbekas koostada eelkõige elementide tasandil (N: fosfori-, süsiniku-, kaltsiumiringe). (Residentsaeg) = (reservuaari maht x aine sisaldus) / (aine sissevoog) Merevees näiteks: kloor 68 000 000 aastat, naatrium 100 000 000 aastat, magneesium 12 000 000 aastat, kaltsium 1 000 000 aastat, kaalium 7 000 000 aastat, räni 18 000 aastat, fosfor 180 000 aastat, alumiinium 100 aastat, raud 200 aastat, kaadmium 500 000 aastat, elavhõbe 80 000 aastat, plii 400 aastat. Kui residentsaeg teada, saame hinnata, kui kiiresti saasteained süsteemist kõrvalduvad. Reostusallikad: punktallikad ja hajutatud allikad. Tööstusreostus
Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Majanduse väljundi teise mõõtühikuna kasutatakse rahvamajanduse koguprodukti (RKP).
peegelpilt, kui ,,peegel" asetseb nn 45 kraadi joonel. Säästmisfunktsiooni üldine kuju tuleneb seega käsitlusest, et kasutatava tulu Y d see osa, mida ei kulutata tarbimiskulutustena, ongi säästmine. Säästmise piirkalduvus MPS on igast täiendava kasutatava tulu ühikust säästetava tulu ühik. Keskmise säästmiskalduvus APS on säästude ja kasutatava tulu vaheline seos kindlal tulutasemel. Sissevoog ja väljavoog tuluringlusest Multiplikaator e võimendi e kordisti näitab, mitu korda muutub rahvamajanduse kogutoodang (sisemajanduse koguprodukt SKP) ja koos sellega kogutulu (kogusissetulek) mistahes sissevoo (kogukulutuste AE autonoomse komponendi) muutudes Lihtne suletud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Avatud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Inflatsioonilõhe on suurus, mille võrra kogunõudlus AD või kogukulutused AE
· kapitalikonto, kus kirjendatakse peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingud ; · finantskonto, mis kajastab välisinvesteeringuid; · reservid, mille all näidatakse riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservide muutumist. Maksebilansi ülejääk (sufitsiit) -kaupade ja teenuste ekspordist saadavate vahendite, tulude ning ülekannete summa, millele on liidetud välisriikide investeeringud (st raha sissevoog), on suurem kui kaupade ja teenuste impordi väärtuse, välismaale makstud teguritulude ja ülekannete ning välismaale tehtud investeeringute summa (st raha väljavoog). Järelikult keskpanga välisvaluuta reservid suurenevad. Maksebilansi puudujääk(defitsiit) põhjustab ühtlasi välisvaluuta reservide vähenemist. Majandusteadlased teevad vahet kahe vahetuskursi vahel: nominaalne vahetuskurss ja reaalne vahetuskurss.
annaabi.ee 
