vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3. Arengutaseme näitajad Tansaania kuulub arengutaseme poolest maailma riikide seas kohale 152. Sisemajanduse kogutoodangu poolest kuulub Tansaania maailma riikide seas kohale 85. Tansaaniat peetakse teiste maailma riikidega võrreldes arengumaaks lähtuvalt riigi aina kasvavast rahvaarvust ja põllumajanduse suurest osakaalust riigi sisemajanduse kogutoodangust. 4. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania kuulub järgmistesse majandusorganisatsioonidesse: · SADC Lõuna-Aafrika Arenguühendus · EAC Ida-Aafrika Ühendus · UNDP Ühendatud Rahvaste Organsatsiooni Arenguprogramm Tansaania, arengumaale omaselt, omab koostööleppeid mitmete riikidega, milleks on: Belgia, Kanada, Hiina, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Jaapan, Holland, Norra, Rootsi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Sveits. 5. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 2012
Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Majandus Island kuulub tööstus- ja inforiikide hulka. Kalandus moodustab suurima osa riigitulust. 70% elanikest teenib elatist teenindussfääris. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on üha kasvav turism. Paljud on spetsialiseerunud andmetöötlusele ja suurenemas on programmieksport. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja tuntumad firmad Islandist WTO (01.01.1995) IMF (27.12.1945) Iceland Express on odavlennufirma. Lendab 17 sihtkohta Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Icelandair on rahvuslik lennufirma, mis teenindab 25 linna 12 riigis Atlandi ookeani mõlemal poolel. Tarkvarafirma Frisk Software International (1993). Toidufirma Bakkavör. Rahvastik Islandi riigis elab 318 800 (2010) inimest, millega on maailmas 141.kohal.
Iirimaad tabas esimesena euroala liikmena majanduslangus. Iirimaa SKT kahanes selle aasta esimeses kahes kvartalis vastavalt 0, 5% ja 0, 3% eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes. Kunagist majandusimeriiki Iirimaad vaevab kinnisvaraturu kokkuvarisemine, tarbimise kahanemine ja ettevõtete investeeringute kuivamine. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi tabab majanduslangus peagi ka Saksamaad, Hispaaniat ja Suurbritanniat. RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Euroopa Liit millega on liitunud hetkel 27 riiki, kaasaarvatud Eesti. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusanldus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuustest liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Sarkozy: Iirimaa peab abi saamiseks tulumaksu tõstma Eurotsoonis peavad olema ühtsed reeglid ning kui Iirimaa tahab, et Euroopa teda aitab,
2010. aast inimese kohta 28 722 USA dollarit. Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Uus-Meremaa kuulub arenenud riikide rühma. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Uus-Meremaa kuulub: · APEC - (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon (Ameerika ühendriigid, Hiina, Austraalia) · OECD - (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Jaapan, Ameerika ühendriigid, Eesti) · SPF - (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (Austraalia, Papua Uus-Guinea)
...................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.......................................................................................................................... 4 4. Põllumajandus.............................................................................................................................. 5 5
lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5. Eesti peaks oma rahvuslike huvide tagamiseks arendama välispoliitikat järgmistes suundades: integratsioon rahvusvahelistesse transatlantilistesse ja Euroopa julgeoleku, kaitse ja majandusorganisatsioonidesse, samuti arendama tihedat ja heanaaberlikku julgeoleku ja kaitsealast koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega. Need strateegiad on kooskõlas liberalistide arusaamadega julgeolekust. AITÄH!
tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale. Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas. Suurim ja tuntuim on Mumbais asuv ,,Bollywood Majandust pidurdavad kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnanguliselt 37 mln. 5. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse India kuulub mitmetesse majandusorganisatsioonidesse: ADB, AfDB, ARF, ASEAN, BIMSTEC, BIS, C, CERN, CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF (partner), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNITAR, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO 6. Rahvastik
Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riiki arengutase Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
Nepal on üks mailma vaesemaid riike.oma IAI alusel kuulub Nepal alam- Sahaara riikide hulka.Viimastel aastatel on Nepali IAI küll kasvanud kuid võrreldes näiteks Eestiga on inimarengu indeks Nepalis 0,2 punkti võrra madalam (vt. Joonis 5). joonis 5. Nepali ja eesti IAI aastatel 1990 -2002 allikas: Globalis 3 3) Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Alates 23. aprillist 2004 kuulub Nepal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Alates 6. novembrist 1991 kuulub Nepal ka Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF). Kuna Nepal on väga vaene maa siis pole sealt ühtegi kuulsat rahvusahelist firmat pärit. 4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas
vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli Suremus 4 promilli Imikusuremus 27 Kirjaoskus 15+ suudavad lugeda ja kirjutada Riikide rühm vaesed riigid Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ABEDA ICC G-11 ID G-77 IFRCS IAEA IBRD IHO ICAO LO WTO IMF UNWTO IMO MIGA IMSO UNESCO Interpol OAS OSCE (partner) IOC PCA ISO TEENINDUSMAJANDU S Transport Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel.
Uruguay majandus, areng ning turism. Uruguay rahvaarv on 3,477,779 (2008 seisuga). Rahvastikutihedus on seal 19 inimest ruutkilomeetrile. Uruguay on maailmamõistes väike riik aga rahvast elab seal palju. Seetõttu ongi seal rahvastikutihedus nii suur. Uruguay on oma arengutasemelt heas seisus. Uruguays on vaeste inimeste arv sealse piirkonna madalaim. Sealsed inimesed on kõrgelt haritud. Uruguay kuulub ka mõnedesse majandusorganisatsioonidesse. Väga paljudesse ei ole Uruguayl kuuluda, sest siis tuleks tal oma rikkustest loobuda. Üks kõige kuulsaimaid organisatsioone, kuhu Uruguay kuulub on WMO. Uruguay-st sai selle organisatsiooni jaoks otsustav liige, sest enne Uruguay otsustavaid seadusi ei tahtnud paljud sinna organisatsiooni kuuluda. Nüüd on aga olukord selline, et paljud tahavad, aga kõiki ei võeta. Sissetuleku võrdus 0,449 (Gini Indeks) Inimeste arengu indeks 0.852 GDP - I$11,969 Tööstuse indeks - 8.70%
SKT - elaniku kohta: $ 22,500 (2009) SKT sektorid: põllumajandus: 2,7% tööstus: 23% teenuseid: 74,3% (2009) Kirjaoskus: kogurahvastikust: 93,3% Mehed: 95,5% Naised: 91,3% (2003) Internetikasutajaid: 5168000 (2009) Telefoni kasutajaid: 15178000 (2009) Imikusuremus: 4,72 surnud/ 1000 elussünni kohta (2010) Sündimus: 10,12 sündinud/ 1000 elanikkonnast (2010) Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki. PORTUGALI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)- liige alates 1995 Euroopa Liit (EU)- liige alates 1986 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)- liige alates 1961 RAHVASTIK Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Rahvastiku tihedus: 115,4 elanikku/km2 (2009) Portugal on keskmine riik. Populatsioon Portugalis Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1960 8,851,240 4.0% 1890 5,049,729 20.5% 1970 8,648,369 -2
.........................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvastik...........................................................................................................................4 Linnastumine.....................................................................................................................5 Energiamajandus...............................................................................................................6 Põllumajandus.......................
Majandusgeograafiline asend - Oleme üleminekualal nn. ida ja lääne vahel - Pääs merele väga hea. Talvel küll sadamad jäätuvad. - Naabrid Venemaaga probleemid. Läti, Leedu, Rootsi head suhted Turg - geograafilisest asendist lähtuvalt hea pääs nii ida- kui lääneturule. - Venemaaga lahendamata tolliküsimused - Euroopa ja maailmaturul tihe konkurents. Välissidemed, geograafiline tööjaotus - Eesti kuulub Euroopa Liitu - Kuulub majandusorganisatsioonidesse IMF ja WTO Riigi poliitika - Toetused põllumajanduses - Tolliläbirääkimised Venemaaga - Hea majandusvabaduse seisund (kiire ettevõtete asutamine, lihtne maksusüsteem jm.) - Tööturu paindlikkus (uus töölepingu seadus) Eesti majandust mõjutavad positiivsed tegurid - Soodne transpordigeograafiline asend avatud Läänemerele, teedeühendus Euroopaga: võimalus välissidemeteks. - Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala võimaldab transiidikaubandust.
Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.....................................................................................................................5 4.2 Rahvastiku tihedus..............................................................................................................6 4
Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna- Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna- Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2.Majandus Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse: ANZUS, APEC, ARF , AsDB, ASEAN , Australia Group, BIS, C, CP, EBRD, ESCAP, FAO, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, IOC, IOM, ISO, ITU, NAM (guest), NEA, NSG, OECD, OPCW, PCA, Sparteca, SPC, SPF, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNMEE, UNTSO, UNU, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO, ZC. Austraalia majanduse tugevad küljed
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on
arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 Tööstuse % SKT-st - 38,0 Teeninduse % SKT-st - 54,0 Haritav maa 7% Linnarahvastik % - 81 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. 5 | Page Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organistasioonidesse riik kuulub? IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste konsultatsioonide foorumit, mille Ladina-Ameerika riigid lõid 1986. aastal lihtsustamaks ühiste huvide arutelu). 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist?
kasutusele ühise valuuta eco. Seitsmes liikmesriigis on kasutusel Kesk- Aafrika frank (XOF). Ühine vaaluta aitab kindlasti ühtlustada ja suurendada turgu. Tänu erinevatele maailma majandusorganisatsioonidele on riikidel võimalik teha edukat koostööd ja arendada oma riiki täiuslikkuse poole. Kui riik on maailma mõistes heal tasandil on ka rahval seal riigis hea elada. Praegusel hetkel, kus Eestil on majanduslangus on kindlasti hea kuuluda erinevatesse majandusorganisatsioonidesse, mis aitavad riigil võimalikult kiiresti raskustest üle saada. Minagi arvan, et Eesti võiks tulevikus kuuluda veelgi rohkematesse organisatsioonidesse ja see aitaks Eestil püsida heal majanduslikul tasandil.
Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv The World Factbook andmetel elab Norras 2008 aasta juuli seisuga 4 644 457 inimest. Eestist elab seal muidugi rohkem rahvast, kuid võrreldes ülejäänute riikidega võib öelda, et Norra on rahvaarvult keskmine riik
(vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks vabakaubanduspiirkonnas eksisteerib piiranguteta kaubavahetus liikmete vahel, kuid kolmandate riikidega rakendab iga liikmesriik iseseisvat väliskaubanduspoliitikat (liikmetel erinevad tollitariifid). Tolliliidus seevastu on ühtne väliskaubanduspoliitika (ühtsed tollitariifid) suhetes kolmandate riikidega. 15. Miks on riikidel kasulik ühineda majandusorganisatsioonidesse? Sest riikide naabrite majandusedu on kasulik, sest loob nõudlust, kasvatab eksporti ja majanduse mahtu. 16. Miks on EL huvitatud laienemisest? * rahu ja stabiilsuse tsooni laienemine Euroopas * üle 100 miljoni elaniku kiirelt areneva majandusega riikides lisandumine EL turule, edendamaks majanduskasvu ja luues uusi töökohti uutes ja vanades EL liikmesriikides * parem elukvaliteet Euroopas, kuna uued EL liikmesmaad ühinevad EL
..................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine..................
Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21
Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................. 6 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.................................................................................... 6 Linnastumine........................................................................................................................... 8 Energiamajandus.
Tertsiaarsektoris 13,4 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt) Riik rõhub peamiselt teenindussektorile ning majanduslikult kõige väiksem on primaarne sektor, mis eelkõige tegeleb põllumajanduse ja muusuguste looduslike saadustega. Võib tähendada, et riigil on raskusi oma maavarasid kätte saada või vilja kasvatada – ebasoodne kliima või pinnamood. Ka näitab see riigi infoajastulikku kaasaaegsust ning arenenud riikide sekka kuuluvust. 6. Millistesse majandusorganisatsioonidesse riik kuulub? Millega need organisatsioonid tegelevad? ADB (mitteregionaalne liige) – Aasias vaesuse vähendamine. (http://en.wikipedia.org/ wiki/Asian_Development_Bank) AfDB (mitteregionaalne liige) – Aafrika majanduse parandamine. (http://www.afdb.org/en/) APEC – Aasia ja Vaikse ookeani riikide vahelise majanduskoostöö edendamine. (http://www.apec.org/) ASEAN (kõnepartner) – Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. (http://et.wikipedia
.................................................................................................. 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus........................
.................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE......................................................................................................................... 8 KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE ............................................................ 8 RAHVASTIK JA SELLE SOOLISVANUSELINE KOOSTIS........................................................ 9 LINNASTUMINE............................................................................................................................... 10 ENERGIAMAJANDUS..................................................................................................................... 10 PÕLLU- JA METSAMAJANDUS...........................
...................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................................................................................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:..............................................................................
........ Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8.......................................................................................................Energiamajandus 9....................
Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandus .......................................................................................... 18
Tsiilis on kõige tihedamini asustatud pealinn Santiago (üle 8 000 elaniku 1 km² kohta). 3. RIIGI ARENGUTASE Tsiili kuulub uusindustriaalsete riikide hulka. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Tsiilil $18,400 per capita ja see asetab Tsiili maailmas 66. kohale. Lõuna-Ameerikas on Tsiili kõige kõrgema SKT-ga (joonis 2). Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgmistesse suurtesse majandusorganisatsioonidesse: · OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon). Liitus 2010. a mais, olles esimene Lõuna-Ameerika riik selles organisatsioonis · APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö) · WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) · kandidaatliige Mercosuris (Southern Common Market) ja CANis (The Andean Community) 5. RAHVASTIK Seisuga juuli 2012 on rahvaarv Tsiilis 17 067 369
.............................................................10 Kanada dollar madalam euro suhtes.........................................................................................10 2.1.2 Haridus.............................................................................................................................11 2.2 Arengutase teiste riikide suhtes...............................................................................................11 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)....
................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib?
aastal: SKP moodustasid: SKP 177, 3 miljardit USD põllumajandus: 2% SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO, African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe, European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations
.........................................................7 1.5.Loodusvarad.........................................................................................................................8 1.6.Kõrgmäed.............................................................................................................................8 2.Riigi arengutase.......................................................................................................................9 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...................................................................10 3.1.Organisatsioonid.................................................................................................................10 3.2.Tuntumad rahvusvahelised firmad......................................................................................10 4.Rahvastik..........................................................................................................................11-12 5
Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi korraldatud. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg juust, Statoil naftakompanii, DnB- pangandus, SAS lennukompanii. Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: WTO Maailma kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF
näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? · IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), · WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) · EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste konsultatsioonide foorumit, mille Ladina-Ameerika riigid lõid 1986. aastal lihtsustamaks ühiste huvide arutelu). 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist?
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus .....................................................................................................................9 7
Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiiliast on pärit MERCOSUR, veel on selle oraganisatsiooni loojad Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Küsimused lk 23 Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis 1.Brasiilias on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29 aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90 on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised elavad,aga
.........................................6 1.5 Taimestik........................................................................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus..........................................................................................................
Valdav osa maa-alast on taimkatteta, mõnes kohas kasvab kserofüüte ja Liibüa kõrbe põhjaosas talvel efemeere. 4 Riigi arengu tase SKT ühe inimese kohta on 4,836 USD, seega kuulub rühma keskmisest vaesemad. Inimarenguindeks on 0,708, seega keskmine ning asub kohal 112. Tähtsaimal kohal on põllumajandus, seega tegu on agraarmaaga. 1.2 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Egiptus on : Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Aarfika Liidu (African Union) liige. 5 Rahvastik Üle 98% rahvastikust on araablased (egiptlased). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid.
SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 9000 Sündimus 19 Suremus 6 Imikusuremus 25 Keskmine eluiga (N/M) 74/69 Kirjaoskus % 87,4 Hõive põllumajanduses % 11,2 · Türgi on tööstusriik. TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu1 * NATO 2 * G20 * Maailma Kaubandusorganisatsioon3 · Rahvusvahelistest firmadest on Türgist pärit:
Lapsi naise kohta 1,3 Lapsi naise kohta 5,7 Kesmine eluiga N 82 Kesmine eluiga N 45 Kesmine eluiga M 76 Kesmine eluiga M 44 Kirjaoskus % 99 Kirjaoskus % 69,4 Põllumajandus % 0,9 Põllumajandus % 43,3 Tööstus % 29,1 Tööstus % 17,7 Teenindus % 70 Teenindus % 39 Haritav maa % 33 Haritav maa % 4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb
(Births per 1000 women ) interneti kasutus (%-des ,100 inimese kohta) 1990 1995 2000 2002 Internet users 0.00 0.10 3.10 7.30 2008 aasta seisuga kasutavad internetti aga 24.483 millionit inimest. (Leidsin 5 indikaatorit, mis iseloomustavad sinu riigi arengutaset ja heaolu http://globalis.gvu.unu.edu/indicator.cfm?IndicatorID=19&country=EE&lang=en) Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige: * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) * Islami Konverentsi Organisatsioon * Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon * Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Järgnevate organisatsioonide liikmesriik: * Euroopa Nõukogu (alates 1949. a) * NATO (alates 1952. a) * G20 * Maailma Kaubandusorganisatsioon (alates 1995. a)
Suremus: 8,65 Surnud 1000 elanikkonnast (2010) Internet kasutajad: 15182000 (2010) Telefoni kasutajaid: 36431000 (2009) Prantsusmaa on inforiik. SKP (ostujõu pariteedi) püsis peaaegu konstantne Prantsusmaa majanduse (2009 arvud triljoneid): SKT elaniku kohta näitas vastava käitumise järgmised arvud: · 2009 hinnangutel $ 32.800. Riik järjestatud 39 th maailmas · 2008 prognoosid - $ 33.700 · 2007 hinnangutel $ 33.800 PRANTSUSMAA KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Prantsusmaa kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teenib ühe alalised liikmed ÜRO Julgeolekunõukogu koos veto õigusi. Samuti on liige G8 , Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), sekretariaat Vaikse ookeani ühenduse (SPC) ka India ookeani komisjon (COI). see on assotsieerunud liige Association of Caribbean Ühendriigid (ACS) ja juhtiva liikmena Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni (OIF). UNESCO ,
murrab läbi Himaalaja. Tasandikule laskunult voolab valdavalt edelasse. Ühinedes Trimabi jõega, moodustab Panjnadi jõe. Yamuna on jõgi Aasias. Algab Himaalajast Yamunotri liustikust. Voolab läbi Delhi ja Agra ning suubub Allahabadis vasakpoolse lisajõena Gangesesse. Juuni keskel on Indias tavaliselt mussoonivihmade period milletagajärjel tekkivad üleujutused. Suurimad üleujutused tekkivad Ganges jõel. India veekogud on väga reostunud, seal on suur jooguvee puudus. Riigi kulumine majandusorganisatsioonidesse India kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kuna riik ise on suur ja mõjuvõimas. Esiteks ülemaailmsed organisatsioonid nagu ADB, AfDB, ARF, ASEAN, BIMSTEC, BIS, C, CERN, CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF (partner), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL,
ookeani rannikul Capibaribe jõe suudmes. Riigi arengutaseme näitajad Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal ja seal on kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskajaid on Brasiilias 88%, linnas elab 81% rahvastikust. SKT on 8800. Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid. Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse MRECOSOUR- vabakaubandusliit, BIS(Bank for International Settlements) ECLAC(Economic Commission for Latin America and the Carribbean) FAO (Food and Agriculture Organization) IADB (Inter-American Developtment Bank) IAEA (International Atomic Energy Agency) IBRD (International Bank for Reconstruction and Development) ICRM ( Institute of Certified Records Managers) ICAO ( International Civil Aviation Organization) IDA ( International Development Association )
SKT inimese kohta on kõige kõrgem Eestis 14555 US$. Leedul on SKT Eestist natuke madalam (13107 US$), Poolas aga 5487 US$, mis on peaaegu võrdne Dominikaani Vabariigiga. Kõige madalam on SKT Brasiilias 2788 US$. Täiskasvanute kirjaoskus on kõrgeim Leedus - 99,6% ja mõnevõrra väiksem Poolas - 99%. Lõuna riikides on kirjaoskus nimetatud Põhja riikide omast umbes 4% võrra väiksem. Neid näitajaid võivad mõjutada geograafiline asend, kuuluvus majandusorganisatsioonidesse ning teised riigi majandust mõjutavad tegurid. Majandusorganisatsioonid Dominikaani Vabariik kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Nagu näiteks IMF, WTO, UNESCO ja UNIDO. WTO(World Trade Organization) on maailma kaubandusorganisatsioon, mis moodustati 1994. aastal. WTO eesmärgiks on elavdada rahvusvahelist kaubandust. IMF(International Money Foundation) on Rahvusvaheline
Sveits kuulub inforiikide hulka, kus nii ülemkihi kui ka kesk- ja töölisklassi inimestel on nii aega kui raha. Seal on palju äriteenuseid, meelelahutustööstuseid ning sotsiaalteenuseid. ÜRO inimarengu indeksi 0,932 järgi asub Sveits 10. kohal 2001. aasta indeksi kohaselt. 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt ? Sveits kuulub oma arengutasemelt inforiikide hulka, sest Sveits on rikas ja kõrge inimarenguga riik. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Sveits kuulub EFTA(1992), WTO(1995), ÜRO(2002), IMF ja OECDsse. Ka WTO ja Punase Risti peakorterid asuvad seal. Euroopa Liiduga ühinemise on sveitslased juba mitu korda tagasi lükanud, kuid seda väga napilt. 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Sveitsi tuntumad rahvusvahelised firmad on: · Nestlé (toidukaubad) · Victorinox (taskunoad) · Rolex · Swatch Group
Soome linnarahvastiku osatähtsus on 50% - 65%. Rahvastiku iive on positiivne, jäädes vahemikku 0% - 0,4%. Kuni 5-aastaste laste suremus on alla 1,5%. Soomes toodetakse ühe inimese kohta aastas energiat rohkem kui 5000 kWh. Autosid 1000 inimese kohta on 250 500. Soome inimarenguindeks on viimastel andmetel 0,947, mis on kõrge. Soome elatustase loetakse väga kõrgeks. 2006. aasta ÜRO inimarengu indeksi järgi on Soome maailma riikide tabelis 11. kohal. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Soome kuulub väga paljudesse olulistesse rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse. · 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga. · 1950. aastast kuulub Soome Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) ning tolle eelkäijasse GATT. · Soome on ka Euroopa Investeerimispanga (EIB) liige. · Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) liige. · 1969. aastal liitus Soome Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD). · 1948
annaabi.ee 
