Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (0)

Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Üks kõige põhilisem rahvusvaheline majandusorganisatsioon ja kindlasti ka Eesti jaoks kõige põhilisem majandusorganisatsioon on Euroopa Liit (EL). Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon , millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tšehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopa Liit loodi aastal 1951. Algusaastal oli liidus üksnes kuus riiki. See, et praeguseks on liidus juba 27 riiki näitab seda, et Liit on tehtud suurepärane ja areng on olnud tohutu. Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina teistele riikidele ning Eesti majndus on kuni aastani 2008 olnud tõusuteel. Eesti osa Euroopa Liidus teeb tähtsaks ka fakt, et Eesti on Euroopa Liidu üks piiririikidest (piir vastu Venemaad) ning seetõttu pööratakse ka Eesti vastu suuremat tähelepanu. Euroopa Liit ei ole tähtis mitte üksnes riigile vaid ka riigis tegutsevatele eraisikutele ja eraettevõtetele, sest sealt on võimalik saada kõikvõimalikke toetusi. Just see on ka põhjus miks mina toetan Euroopa Liitu.
Kuid peale Euroopa Liidu on maailmas veel erinevaid majandusorganisatsioone. Maailmas kõige rohkem kaubandusega tegelevaks organisatsiooniks on Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO loodi aastal 1995 ning sinna kuulub 135 riiki. Eesti liitus WTO-ga aastal 1999. WTO eesmärgiks on reguleerida riikide omavahelist kaubandust.
Lisaks kaubandusega tegelemisega on vaja ka hoida silm peal maailma valuutal ja üldse rahandusel.
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods 'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega . Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler . IMF regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island , Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMF juhatuses esindab nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor . Tänu sellele, et Eesti kuulub IMF-i on Eestil võimalus võtta ka laenu kui riigil peaksid tekkima majandusraskused või riigil tekib soov mingit riigi valdkonda uuendada . Igal riigil on olemas ka oma reserv ning Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% .Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) ning Häälte osa kogu häältest on Eestil 0,04% .
Teatavasti on väikestel riikidel maailmatasandil hakkama saamiseks vaja abi. Sellepärast ongi moodustunud ASEAN (ingliskeelsest nimest Association of Southeast Asian Nations, 'Kagu- Aasia maade assotsiatsioon '). Rahvusvahelise organisatsiooni eesmärgiks on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. ASEAN loodi 8. augustil 1967 Bangkokis viie riigi (Tai, Indoneesia , Malaisia, Singapuri ja Filipiinide) välisministrite kohtumisel. ASEANi loomisel oli peatähelepanu Vietnamis toimuval sõjal ning vajadus ühiste jõududega takistada sotsialismi levimist teistesse Kagu-Aasia maadesse. Alates Bali tippkohtumisest 1976 hakati keskenduma majanduslikule koostööle. Praeguseks on juba liiduga liitunud lisaks algsetele riikidele ka Brunei (7. jaanuarist 1984), Vietnam (28. juulist 1995), Laos (23. juulist 1997), Myanmar (23. juulist 1997) ja Kambodža (30. aprillist 1999) .Praeguseks on riikidevaheline koostöö muutunud sujuvaks ja on näha liidu tekke eesmärkide täitumist. Eesti küll otseselt selle liiduga seotud ei ole, kuid teiste riikide heaolu mõjutab üldiselt ka teisi riike.
Maailma majanduse üheks kõige nõrgemaks lüliks on Aafrika. Aafrika majandus on väga madal. Majanduse edendamise üheks eelduseks on kindlasti suur turg .
28. mail 1975 loodigi Nigeerias Lagoses Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (inglise Economic Community of West African States , ECOWAS). Eesmärk oli luua Lääne-Aafrika ühisturg. Ühenduse peakontor asub Lagoses. Kord aastas koguneb Ühenduse kõrgeim organ, riigi- ja valitsusjuhtide konverents . Täitevorgan on liikmesriikide majandusministritest koosnev Ministrite Nõukogu. Ühendusel on kolm ametlikku keelt – inglise, prantsuse ja portugali. Ühendus edendab liikmesriikide majanduslikku koostööd, arendab ühisprojekte, otsib investoreid, ärgitab loodusvarasid ratsionaalsemalt kasutama, aitab liikmesriike majanduslikult, korraldab poliitilist ja kaitsekoostööd ning kultuurikontakte; esindab liikmeid rahvusvahelistes organisatsioonides. Ühendus on osalenud ka rahuvalveoperatsioonides.Viis liikmesriiki: Gambia, Ghana , Guinea , Nigeeria ja Sierra Leone , plaanivad 1. detsembrist 2009 moodustada rahaliidu, võttes kasutusele ühise valuuta eco. Seitsmes liikmesriigis on kasutusel Kesk-Aafrika frank (XOF). Ühine vaaluta aitab kindlasti ühtlustada ja suurendada turgu.
Tänu erinevatele maailma majandusorganisatsioonidele on riikidel võimalik teha edukat koostööd ja arendada oma riiki täiuslikkuse poole. Kui riik on maailma mõistes heal tasandil on ka rahval seal riigis hea elada. Praegusel hetkel, kus Eestil on majanduslangus on kindlasti hea kuuluda erinevatesse majandusorganisatsioonidesse, mis aitavad riigil võimalikult kiiresti raskustest üle saada. Minagi arvan, et Eesti võiks tulevikus kuuluda veelgi rohkematesse organisatsioonidesse ja see aitaks Eestil püsida heal majanduslikul tasandil.