Maroko - teenindusmajandus (0)

MAROKO
Diana Tammekand
VPG
11.klass
Maroko lipp
Üldandmed
PINDALA - 446 550 km2
RAHVAARV ­ 32 200 000 (2009)
PEALINN - Rabat (Ar-Rib)
PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753
KEEL ­ araabia
RAHAÜHIK - dirham (MAD)
Geograafiline asend
Maroko on riik Loode-Aafrikas.
Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.
Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes
jätkub Vahemere ääres.
Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas.
Looduslikud tingimused
PINNAMOOD ­ mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase
kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks.
KLIIMA ­ Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi
rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur
varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast.
LOODUSVARAD ­ Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige
olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-,
vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest
toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on
kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja.
Riigi arengutase
SKT - $4800 (2010. aasta seisuga)
Sündimus ­ 19 promilli
Suremus ­ 4 promilli
Imikusuremus ­ 27
Kirjaoskus ­ 15+ suudavad lugeda ja kirjutada
Riikide rühm ­ vaesed riigid
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
ABEDA ICC
G-11 ID
G-77
IFRCS
IAEA
IBRD IHO
ICAO LO
WTO IMF
UNWTO IMO
MIGA IMSO
UNESCO
Interpol
OAS
OSCE (partner) IOC
PCA ISO
TEENINDUSMAJANDU
S
Transport
Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel.
Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks.
Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega.
Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod.
Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga.
98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat,
millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad
(peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad
sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris.
Kommunikatsioon ja meedia
Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo.
Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga).
Maroc Telecon on üks
juhtivamaid elektrooniliste
seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid,
elektrooniline andmetöötlus ­ tarkvara)
Turism
Maroko on tuntud turismimaa.
Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga.
Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine.
Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 mrd $.
Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult
enam kui 7 km pikkune liivarand. Kuurortlinn pakub enamikke veespordi võimalusi ning
suurepäraseid rannahotelle, mille juures ka tennise- ja võrkpalliväljakud. Palju on imelisi
restorane, kus on esindatud erinevate rahvuste köögid.
Populaarseks sihtkohaks on ka Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II
mosee. Mosee ei ole mitte ainult kõige kõrgem hoone linnas, vaid ka kõige grandioossem
XX sajandi moslemite tempel ning suuruselt teine mosee maailmas.
Agadir
Casablanca
Hassan II mosee
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Maroko
https://
www.google.ee/search?q=maroko&hl=et&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=
http://population.mongabay.com/population/morocco/2538475/rabat
http://www.indexmundi.com/morocco/
Aitäh!