Monopolistlik konkurents (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Eesnimi Perekonnanimi
MONOPOLISTLIK KONKURENTS
Essee
Tallinn 2017
Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid ning kõik toodavad sarnast, ent mingil määral erinevat toodet. Selle teooria loojateks peetakse USA majandusteadlast Edward Chamberlini ja tema inglise kolleegi Joan Robinsoni, kes mõlemad formuleerisid oma töö 1930. aastatel. Teooria kohaselt töötavad müüjad üksteisest sõltumatult ja neil on võimalik oma toodangu hinda vähesel määral mõjutada. Edukas olemiseks peab ettevõte suutma teiste seast silma paista.
Monopolistliku konkurentsi korral kontrollib ettevõte hinda allpool nõudluskõverat, turujõudu on müüjal vähem kui monopolil. Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam , majandusteadlased on aga suurte reklaamkulude suhtes lahkarvamusel: ühed peavad seda ebavajalikuks, kuna nii võidakse tarbijaid eksitada, teiste arvates võimaldab reklaam teha ostjatel paremaid valikuid . Lühiperioodil võib firmal olla kasum, kahjum kui ka nullkasum . Kui on võimalik katta kõik muutuvkulud ja osa püsikuludest, siis jätkab ettevõte kahjumiga tootmist. Kui olemasolevatel ettevõtetel on kasum, siis tuleb pikal perioodil turule juurde uusi firmasid, kuna kapitali sissepääs harusse on vaba ja sinna on lihtne siseneda. Selle tulemusena väheneb aga iga firma turuosa, kuna uute firmade juurdetulekuga suureneb pakkumine, kuid nõudlus märkimisväärselt ei muutu. Üldiselt saavad firmad pikal perioodil ainult normaalkasumit, majanduskasum kaob konkurentsi tulemusena.
Monopolistlikud ettevõtted saavad silma paista ja erineda viiel põhilisel viisil. Esiteks, toodetel võib olla erinev disain , iga tootja püüab teha oma toote huvitavaks ja tarbijale atraktiivseks. Selline teistest eristumine on iseloomulik eelkõige moetootjatele ja mööbliettevõtetele. Teiseks võib erinevus olla toodete kvaliteedis. Odavamate vahendite ja ressursside kasutamine võimaldab firmadel pakkuda oma toodangut madalama hinnaga ning nii on erinevused ka nõudluse ja pakkumise kõverates. Kolmandaks , erinev värv rahuldab erinevate tarbijate nõudlust ja soove. Neljandaks mõjutavad ettevõtte töötajate oskused hinda ja erinevate sissetulekutega inimeste soove. Kallim hind eeldab paremaid oskusi. Selline seaduspära kehtib näiteks juuksurifirmade puhul. Viiendaks, hea teenindus meelitab läbi positiivsete muljete uusi kliente ja võib tekitada püsikliente. Halva teeninduse korral on aga vastupidi, ettevõte kaotab oma kliente. Selline seaduspära kehtib näiteks toitlustusasutuste ja hotellide puhul, kus inimesed saavad jätta ettevõtetele avalikku tagasisidet.
Firmade suurest arvust tingituna on iga üksiku ettevõtte turuosa monopolistliku konkurentsi korral suhteliselt väike. Et firma saaks konkurentide kliente üle võita, peab ettevõte saama aru, mille alusel langetavad kliendid valikuid. Näiteks juuksurisalongide puhul langetab klient valiku eelkõige asukoha ja harjumuse alusel. Kui inimene ise või keegi tema tuttavatest on jäänud varem samas ettevõttes kvaliteediga rahule, siis soovitakse seda uuesti külastada. Ööklubide puhul on lisaks asukohale oluliseks teguriks peaesineja. Inimene tajub , et kodumaist artisti saab ta varem või hiljem uuesti kuulata, välismaine tippartist ei pruugi aga Eestisse enam esinema tulla ning valik tehakse üldjuhul viimase kasuks. Baaride puhul kehtivad ööklubidele sarnased tegurid, erinevusena võib välja tuua hinna suurema mõju. Hotellinduses püütakse kliente võita erinevate soodustustega, näiteks tehakse külastajatele mitme öö broneerimisel allahindlust või pakutakse soodsamalt ettevõttesiseseid üritusi ja naudinguid. Kui kliendi jaoks on mitmel hotellil sarnaselt hea asukoht ja kvaliteet, siis üldjuhul valib inimene kõige odavama pakkumise. Autopesulate puhul on määravaks asukoht ning hinna ja kvaliteedi vaheline suhe. Kui klient leiab, et sarnast kvaliteeti on võimalik saada odavama hinnaga, siis muudab ta oma harjumusi. Üleüldiselt on klientide enda juurde meelitamise juures suur roll reklaamil ja kampaaniatel, inimene on oma olemuselt soodsama hinna korral valmis uusi asju julgemalt proovima.
Eesti turul võime monopolistliku konkurentsi olemasolu täheldada väga paljudes valdkondades. Näiteks on omavahel monopolistlikus konkurentsis väikesed kauplused. Kaubavalik neis on enamasti küll väiksem ja küsitakse kõrgemat hinda kui suurtes toidupoodides, kuid inimeste jaoks korvab selle kaupluse asukoht. Tallinna Tehnikaülikooli lähiümbruses asuvad Akadeemia Kauplus ja Tipi Pood, mis pakuvad enamjaolt sarnast kaupa ning konkureerivad ühe ja sama piirkonna klientide üle. Monopolistlikus konkurentsis on ka ööklubid Club Hollywood ja Venus Club, mis asuvad lähestikku ning mõlema külastajateks on enamjaolt noorem elanikkonnagrupp. Hotellindusest võime näiteks tuua kaks neljatärnihotelli: Hotell Palace ja Hotell Olümpia. Monopolistliku konkurentsi enimlevinud näiteks on juuksurid: Eestis on sellises konkurentsis Tallinnas asuvad Juuksurexpress ja Beauty Bay juuksestuudio.
Kokkuvõtteks võime öelda, et monopoolselt konkureeriv firma ei kasuta ühiskonnas olevaid ressursse sama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Joan Robinsoni arvates on monopolistliku konkurentsi turul liiga palju pakkujaid, tooted on liiga erinevad ning mistõttu ressursid on ebaefektiivselt paigutatud. Edward Chamberlin luges pakkujate rohkust aga positiivseks , nii on tarbijatel valikuvõimalus ja nad saavad oma vajadusi rahuldada vastavalt soovidele.
Kasutatud allikad:

Kerem , K., Keres K., Randveer M. (2004). Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim

Arrak , A. (2002). Majanduse ABC. Kättesaadav: http://www.avatar.ee/majanduseabc/ index.php?ID=102, 22. detsember 2017 .

Monopolistic competition . Kättesaadav: http://www.economicsonline.co.uk/Business _ economics /Monopolistic_competition, 22. detsember 2017.

Bellante, D. (2004). Edward Chamberlin: Monopolistic Competition And Pareto Optimality. Kättesaadav: https://www.researchgate.net/publication/267415603_Edward _ Chamberlin_Monopolistic_Competition_And_Pareto_Optimality, 22. detsember 2017.