· Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni. 4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi. Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
3) INFLATSIOON- on üldine hinnatasemetõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb majanduskasvuga. Seda püütakse hoida teatud tasemel. Seda juhitakse intressimääradega. Prantsusmaa prioriteet on tööpuuduse vähendamine- majanduse kasv kõrgem inflatsioon Saksamaa prioriteet on väike inflatsioon majanduse aeglsem kasv tööpuudus. Praegune majandusekasv Eesti majanduses on jällegi hoogu lisanud inflatsioonile. Vastupidine protsess, ehk deflatsioon on olukord kus raha väärtus kasvab ja hinnad langevad. EURO JA SELLEGA KAASNEVAD MÕJUD EESTILE Paljud riigid on tahtnud luua ühist rahaliitu. Selleks on vaja väga palju eritingimusi. Alates 1 jaanuarist 1999 võeti Euroopa Liidus kasutuele vääring euro. Positiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) kaob valuuta vahetuskursside kõikumisest tulenev risk
laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha
muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
o Teise ettevõtte omakapitali instrument (nt investeering teiste ettevõtte aktsiatesse) Finantskohustus: o Tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid o Vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Omakapitaliinstrument o Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon) Tuletisinstrument – on finantsinstrument, o Mille väärtus sõltub muutustest turuintressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning
rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani)
spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus
heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid. Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. 14 Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust.
likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev
investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 39. Investeerimisfondi olemus, liigitus ja riskid Kõige laiemas tähenduses võib investeerimisfondina (investment fund) vaadelda kollektiivset investeeringut mingisse varade portfelli
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
· Tehniline teostamine · Toote masstootmisse andmine Pilet III Raha ja pangandus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (4p) *inflatsioon kaupade või teenuste üldise hinnataseme tõus, raha jms väärtus väheneb *intress rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha kasutada andmise eest *valuutakurss ühe riigi rahaühiku hind teise riigi rahaühiku suhtes *aktsia väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule (aktsionärile) mitmeid õiguseid. 2. Milline on raha tekkimise ajalugu? (4p) Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele. Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks
ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks
Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on maksustatav 38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Liigid: avatud investeerimisfond fondi osakuid saab alati osta & müüa suletud investeerimisfond - müüb osakuid IPO käigus
4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Vastavalt likviidsusele on rahalised vahendid järjestusse pandud, kõige tipus on raha, sealt edasi järjestus krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940
erinevates valuutades arvestamiseks vajalik tööjõukulu, pangakontode haldamise kulu jms Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Stabiilse inflatsiooni hoidmise poliitika tulemusena alanevad intressimäärad, mis suurendab majanduse efektiivsust ja võimaldab majanduse kasvutempode kiirenemist. Kahjud: Ühisraha ei anna garantiid selleks puhuks, kui liikmesriike tabavad majandussokid Kui nii tööjõud kui kapital ei ole mobiilsed, siis fikseeritud vahetuskurss majanduslikku efektiivsust ei suurenda ning riigid ei peaks moodustama rahaliitu. Rahaliidus toimib inflatsioonimäärade ühtlustumine, mis toob kaasa traditsiooniliselt kõrgema inflatsioonimääraga riigile majanduse kasvutempode aeglustumise. Siin tuleb rõhutada, et inflatsioonimäärade erinevused ei pea olema ilmtingimata negatiivsed, vähemarenenud riikide puhul on loomulik areng nn ,,kinni püüdmise protsess". Samas
siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Põhiidee seisneb selles, et iga järgmine efektiivsuse vorm on eelmise täiendus. 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus? Näited rahandusest. Turuosaliste kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega. 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral). Raha funktsioonid majanduses:
aetakse segi OÜ 40 000).Aktsia minimaalne suurus/väärtus on 10 kr või selle täiskordne (50, 100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist
Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses.
väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
