Kõik maksuhalduri õigused ja kohustused on võimalik leida Maksukorralduse seadusest. Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sunnivahendeid ja karistusi maksuseaduste rikkujate suhtes. Samuti ka : v Kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. v Kohustus kuulata Maksukohustuslane ära v Kohustus anda maksukohustuslasele teavet tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. v Kohustus anda talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. v Kohustus hoida saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet. Milliseid sanktsioone võib rakendada
· Isikud, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslastena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu tegelevad ettevõtlusega Eestis. 3. Piiratud maksukohustuse tekkimine kauba soetamisel`? Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; 4. Piiratud maksukohustuslase maksustamine? Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu tehingutelt ja toimingutelt: -oma maksustamisele kuuluvalt käibelt, -teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; -kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5. Piiratud maksukohustuslaseks registreerimine?
teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja
VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg 6 Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja
5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu.
Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda käesoleva seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine. Oma kohustuste täitmisel on maksuhalduril õigus töödelda isikukoodi ilma andmesubjekti nõusolekuta.
4. Mis on käive? §4 Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. 1 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku
Maksuvõlgade ajatamine Irina Bojarina Kristina Kusmirtsuk TABB37 Kuidas taotleda maksuvõlgade tasumise ajatamist? Taotlus Maksukohustuslane esitab taotluse maksuvõla tasumise ajatamisest vabas vormis või Maksu- ja Tolliameti kodulehel Kuhu taotlus esitada? · Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. · Taotluse koos lisamaterjalidega võib edastada ka e-
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise
[Ostja nimi] [Ostja aadress] [KMKR [Ostja käibemaksukohustuslase registri number] (vajadusel kustutada)] Arve nr: [arve järjekorranumber] Kuupäev: [arve väljastamise kuupäev] Maksetähtaeg: [arve tasumise tähtaeg] Nimetus Kogus Hind Summa [kauba või teenuse nimetus või kirjeldus] [kauba kogus / [ühiku hind] [summa] teenuse maht] [Allahindlus (vajadusel kustutada)] ...
kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral. Käive: 1.kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2.kauba või teenuse omatarve; 3.kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3); 4.kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käive on ka see, kui kaupu ja teenuseid tarbib tasuta isiklikult või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil maksukohustuslane, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liige. Käivet ei teki: 1.ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; 2.kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest. 4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või
1. Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamisel arvetakse sisendkäibemaks maha · Rps pr 7 nõutekohase arve alusel · KMS pr 37 lg 7 nõutekohase arve alusel 2. Kui maksukohustuslane otsustab realiseerida toote tasuta · Ei tule tal sellest tasuda KM · Tuleb tal siiski sellest KM tasuda 3. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba maksustava väärtuse hulka tõene, väär 4. Oü kass osutab konsultatsiooniteenust 15 veebruarist 15 aprillini 2007. Teenuse eest tasuti veebruaris ettemaksuna 8000 krooni_ seega tuleb oü kass käivet deklareerida ..........kuu deklaratsioonil, KMD lather 1 summas................
andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1)
3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2
erieeskirju. kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus). 2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1) Uurimispõhimõte (§11)
(MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS
osalenud isikud on kohustatud hoidma saladuses meile teatavaks saanud informatsiooni maksukohustuslase kohta ja seda ka peale selle teenistuse lõppu; 2. õigus kasutada tõlki maksuhalduri ja maksukohustuslase kokkuleppel võib maksumenetluses peale riigi keele kasutada ka muud keelt; maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb katta kaasanud isikul; 3. õigus kasutada esindajat maksukohustuslane võib määrate menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; kui on vajalik maksukohustuslase osalemine, peab ta seda tegema; esindaja ja esindatav võivad osaleda koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta
12.2014, 20, §117 hakatakse arvestama alates maksusumma tasumise päevast. Samuti aegub intressinõude täitmine ühe aastaga.6 Kui intressinõue aegub, ei tohi selle asjus enam maksuotsust teha. Kas siis muuta või tunnistada kehtetuks maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuvõla ajatamine tähendab seda, et kui maksukohustuslasel pole võimalik maksuvõlga koheselt tasuda, on tal õigus taotleda maksuvõla ajatamist. Maksuvõla ajatamine toimub maksegraafiku alusel vastavalt kokkulepele.Maksukohustuslane peab esitama vabas vormis taotluse, samuti ka soovitava maksuvõla tasumise ajakava maksuvõla tasumise ajatamiseks. Taotlus peab sisaldama põhjendust maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta, selgitust, kuidas tasuda maksuvõlg ajatamise perioodil ning ajatamise perioodi pikkust ja igakuise maksete suurust. Ajatamistaotlusele tuleb lisada füüsilise isiku puhul tulude ja kulude arvestus
rohkem kui kaheksa istekohta 27 4.09.2014 Sõiduauto ja sellega seotud soetuste sisendkäibemaksu mahaarvamine » Alates 01.12.2014 saab ettevõtluses kasutatava » sõiduauto soetamisel või kasutusrendile võtmisel ning » sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel » maha arvata 50% sisendkäibemaksust » Kui maksukohustuslane lähtub sisendkäibemaksu mahaarvamisel KMS § 29 lõikest 4 (ettevõtlus ja mitteettevõtlus) ja tema sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus on alla 50%, saab sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele » Kui üheaegselt on maksustatav ja maksuvaba käive, siis vastavalt maksustatava käibe osatähtsusele (KMS § 32), kuid mitte rohkem kui 50% 28
pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust
11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja • Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest • Juiidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine ja registrikannete muutmine toimub äriregistris. • Äriregistri andmed kantakse automaatselt üle maksukohustuslaste registrisse 13. Maksukohustuse tasumine
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli
mittetegelevate äriühingute registrist kustutamist õigustab oluline avalik huvi. Sellest tulenevalt võib ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine olla seaduse eesmärgiga kooskõlas ka olukorras, kus ei ole alust eitada väheolulises osas ettevõtluse toimumist, kuid maksuhalduril on põhjendatud kahtlus selles, et äriühingu varjatud eesmärgiks on võimalike käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus
veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. 3. KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise
Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele; 2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi;
Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2 ) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud seadusest tulenevad erijuhud. Käibemaksukohustuslane (maksukohustuslane)on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik- õiguslik juriidiline isik, kes on kohustatud end registreerima maksukohustuslaseks vastava riigi seaduse kohaselt. Käibemaksumäär on 18% maksustatavast väärtusest, välja arvatud erijuhud, mis tuleneb käibemaksuseadusest. Käibemaksu on kohustatud maksma kõik isikud, kes on käibemaksu arvel arvestanud ja kajastanud Eestis registreeritud käibemaksukohuslase number algab tunnustähtedega EE................, FI - Soome. jne.
Riigieelarve seaduses on jäetud võimalus teatud kulutuste tegemiseks ka eelmise aasta eelarves ettenähtud kulutuste arvel, näiteks kapitaalmahutusteks või teatud soetusteks (§ 33 lg 2). Aastase kehtivuse range printsiip välistab kulude ülekandmise järgnevateks aastateks. 16. b Question 16 Maksukohustuslased on : Vali üks vastus. a. ainult juriidilised isikud Väär b. nii juriidilised kui füüsilised isikud Õige c. kõik elusorganid Väär Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik (seega nii füüsiline kui juriidiline isik, nii resident kui mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla-, või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 3 lõige 1). 17. b Question 17 Mis on maks ehk millega on maksude näol tegemist? Vali üks vastus. a. mitterahaline sooritus ehk üldkasulik töö Väär b. rahaline kohustus Õige c
peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat Maksukohuslane või piiratud maksukohuslane peab säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele. Tööandja säilitab töölepingut kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. lahkunud töötajate isikukaarte säilitatakse 75 aastat; lõpetatud töölepinguid, töötajate isikukaarte ja välja võtmata tööraamatuid säilitatakse 50
Äriseadustik sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest (Äriseadustik § 77). Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1).
Maksevõimelisuse printsiip: horisontaalse õigluse printsiip ja vertikaalse õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise
järgmistel juhtudel: 1) reisijateveo teenuse osutamisel; 2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral. Sellisel juhul märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed: 1) arve väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 4) maksustatav summa; 5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Maksukohustuslane, kellele väljastatakse nimetatud arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri. Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates ·kauba ostjale lähetamise; või ·kättesaadavaks tegemise; või ·teenuse osutamise päevast; või · tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev
otsusega 7 Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud Arvestatud käibemaksust ei arvata maha selliste kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu, mida kasutatakse külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks (va töölähetusega seotud majutuse km) 8 Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osaliseks mahaarvamiseks tuleb leida maksustatava käibe ja kogu käibe proportsioon. Selleks tuleb liita kogu maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käive, mille sisendkäibemaks on maharavatav ning jagada see kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibega.
Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas). Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev
Kehtiv alates 01.01.2013 Vorm TSD lisa 1 MAKSUKOHUSTUSLANE Registri- või isikukood Nimi või ees- ja perekonnanimi Kätlin Radik 12345678
töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
01.01.2009] (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed: 1) arve väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 4) maksustatav summa; 5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma. (11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri. LOGO Arve nr 2015-07-1 Kuupäev: Maksetähtaeg: Viivis: 0,20% Viitenumber: 111111111111 Konto nr:
60. maha kandma - списывать 61. maksekorraldus - платежное поручение 62. maksetingimus - условия оплаты 63. maksetähtaeg - срок оплаты 64. maksevalmidus - готовность к оплате 65. maksevõime - платежеспособность 66. maksma - платить 67. maksuhaldur - Налоговая служба 68. maksukohustus - Налоговое обязательство 69. maksukohustuslane - налогообязанный 70. maksukoormus - налоговое бремя 71. maksumäär - ставка налога 72. maksumaksja - налогоплательщик 73. maksumus - стоимость 74. maksundus – налогооблажение 75. maksurevisjon - налоговая проверка 76. maksustama – облагать налогом 77. maksuvaba – необлагаемая налогом 78
Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident (kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS)) ARTIKKEL 4 Resident Residendiks ei leota isikut, kes on maksukohustuslane üksnes tuluallika või vara asukoha tõttu e teisisõnu mitteresident. Mudelleping – standard leping, näidis Piiratud maksustamisõigus – eestis saadud tulu on maksustatav Resident – maailmatulu põhimõttel. Topeltmaksustamise vältimiseks - välismaal tasutud tulumaks lubatakse maha arvata. Elukoht – kasutatakse püsivalt, Tsüs §14. Vara omamine Eestis ei muuda iseenesest isikut residendiks. 183 päeva – arvesse lähevad füüsiliselt kohaloldud päevad, olenemata
· Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni · 100 Krooni täpsuseni 7. Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata(, , ) , loetakse deklaratsiooni esitamata jäetuks- tõene, väär 8. Maksukohustuslane on kohustatud · Tagama revideentile juurdepääsu revideentitava maksukohustusega seotud andmetele · Esitama revidentile tutvustamiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi · Andma revidentile tasuta kohvi · Võimaluse korral tagama revidentile() revisjooni läbiviimiseks ( ) kohase tööruumi või töökoha , võtmata selee eest tasu 9. Vaie toimingu peale tuleb esitada ............päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide
kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava
Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
vastavalt maksu määrama. Karl Häuser võrdleb ilmekalt makse antiikajal ja toob välja põhjuse, miks olid populaarsed objektiivsed ja kaudsed maksud: maksukogujad, tolliametnikud ei pidanud oskama lugeda ega kirjutada, nad pidid oskama ainult arvutama, et oma ülesannetega toime tulla. Tänapäeval ei julge enam keegi käibemaksu primitiivseks nimetada, sest tegemist on äärmiselt keeruka süsteemiga ning nii maksukohustuslane kui ka maksuhaldur peavad opereerima suure hulga määratlemata õigusmõistetega (Sealsamas : 9). Kui lisandunud väärtuse maksuna rakendatav käibemaks on 20.sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum)
kasutatavate haagiste suurima massi kandmist liiklusregistrisse. Nimetatud veoautolt ja autorongilt makstakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on 4 jäänud veoauto registreerimisest liiklusregistris või haagiste suurima massi kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni. Maksukorralduse seadus sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse
ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule kehtestatavad maksud on just otsesed maksud (maksukohustuse kandja ja maksu maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks:
Seejuures ei pea ta endale tasu maksma ka siis, kui ta on ka ainus, kes nö reaalselt osaühingus tööd teeb. See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui majandusaasta lõppeb kasumiga, siis on juhataja ettepanekul osanikul õigus otsustada kasumit ehk dividende jaotada jällegi, kõik on seadusega kooskõlas. Arvestades, et dividendide maksustamisel on maksukohustuslane dividendi jaotaja ning rakendub vaid tulumaks (TuMS § 50), siis kuidas üldse keegi söandab seaduskuulekale maksumaksjale väita, et ta on midagi valesti teinud?[4] Pärast aasta lõppu saab osaühingu teenitud kasumist maksta omanikule dividendi. Dividendilt maksab osaühing ainult tulumaksu, sotsiaalmaksu sellelt ei maksta.[5] Ka hiljem on esitatud seisukohti, et dividendi palgatuluks ümberkvalifitseerimiseks on vaja seadusemuudatust Riigikogus, mitte meelemuudatust maksuametis
ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule kehtestatavad maksud on just otsesed maksud (maksukohustuse kandja ja maksu maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
poolte vahel sõlmituks Müügileping • Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on müügilepingu sõlminud, siis peab ta ostetud asjad üle vaatama või laskma üle vaadata ning teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta. Näidisarve • Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 kalendripäeva jooksul - kauba ostjale lähetamisest või kättesaadavaks tegemise päevast; - teenuse osutamise kuupäevast; - pikaajalise või regulaarse teenuse osutamise või kaupade võõrandamise korral käibemaksuseaduse § 11 lg-s 4 sätestatud juhul maksustamisperioodi viimasest päevast; - osalise või täieliku ettemaksu laekumise päevast. Garantiikiri • Garantiikirjaga võtab garantii andja endale
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne.
annaabi.ee 
