Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2.
Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune. Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida. Kasvutingimused
MAIS Üldiselt... Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais
MAIS Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele,
· Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. · Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud üle kolme korra.
vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus. Enamus GM-kultuure, mida Euroopas turustatakse, on mõeldud kas toiduks, söödaks või tööstuslikuks töötlemiseks. EL-i pinnal on praegu lubatud kasvatada ühte maisisorti (MON810) ning ühte kartulisorti (Amflora). On ebatõenäoline, et maisi MON810 soovitakse Eestis kasvatada, kuna meie kliima on maisile liiga külm ning seda kahjurit, mille vastu mais on tänu geenitehnoloogia kasutamisele vastupidavaks muudetud, Eestis ei esine. Amflora kartuli osas on taotlus meil samuti ebatõenäoline, kuna tegemist on kõrgendatud tärklisesisaldusega maisiga, mida kasvatatakse spetsiaalsete lepingute alusel tööstuslikuks tärklise töötlemiseks. Müügil on
kiudude omale. Tegemist on nõrkade kiududega, mistõttu on nende kasutusala on üpris kitsas. Nii kaseiinkiudu kui sojavalku kasutatakse üksnes segatult. Selleks, et kaseiinkiust materjali hooldada tuleb silmas pidada mitut olulist asja. Näiteks ei tohi saada kiud märjaks, sest siis muutub ta nõrgaks ning hakkab kiiresti hallitama. Kaseiinkiudu ja teisi valktehiskiude tuleb käsitleda õrnalt ning kuivatada tasapinnaliselt. Pole välistatud, et tulevikus võetakse maisi ja maapähklivalgud uuesti kasutusele ning täiustatakse tänu neile rõiva- või tekstiilitööstust. 3 1.SAAMISLUGU Valktehiskiud on pärit I Maailmasõja ajast.Valktehiskiud saadakse, kui loomseid kiu jääke töödeldakse valgumolekulidega,et saada pikemaid ,pehmeid ning vastupidavamaid kiude.Kõige tuntum valktehiskiud on kaseiinkiud (piimavalk).Kaseiin pärineb 14
Mais Koostas:Katti Tsirkova 11.klass Mais kui taim Mais on kultuurtaim, mis kuulub kõrreliste sugukonda ning soodsates tingimustes võib kasvada kuni 6. meetri pikkuseks. Samuti annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Mais tähendab otsetõlkes "See, mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust, mille kasvatamine on tulusam ja
Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 25-30 kraadi Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil Maisi kultiveermine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, põldude pindala 159,5 miljonit hektarit Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra Maisi koristamiseks on välja töötatud maisi kombainid Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred Kasutamine
Mais Mais (Zea mays) on taim kõrreliste sugukonnast. On levinud teravili. Maisi kultiveerimine Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis.
m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil. Maisi kultiveerimine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra. Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine "Hersonets", mille jõudlus oli 0,71,5 ha/h. Harilik mais Eestis, kasutamine Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 18341839
umbrohumürk, mis hävitab tavalisi maisitaimi. Uus umbrohumürk hävitaks enamuse maisipõldudel kasvavast umbrohust. Looduskaitsjate arvates on uue umbrohumürgi kasutamine GM-maisipõldudel keskkonnale kahjulik, kuna umbrohtu, mida selle mürgiga hävitatakse, söövad putukad ja väiksemad loomad. GM-maisi kasutamise pooldajad väidavad, et teaduslike uuringute põhjal seda ei juhtu. Ülesanne PISA 2006 testist Artiklis on välja toodud ülalmainitud uuringutest järgnevad üksikasjad: · Maisi külvati 200 põllule üle kogu riigi. · Iga põld jagati pooleks. Ühel pool kasvatati GM-maisi ja kasutati uut tugevat umbrohumürki ning teisel pool tavalist maisi ja umbrohumürki. · Maisi seest leitud putukaid oli ühepalju nii uue umbrohumürgiga töödeldud GM- põllul kui ka tavalise umbrohumürgiga töödeldud tavalisel põllul. Ülesanne PISA 2006 testist Maisi külvati 200 põllule üle kogu riigi. Miks kasutasid teadlased rohkem kui ühte põldu?
Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond on sisuliselt elamurajoon ning selle tõttu on selles piirkonnas suhteliselt vaikne. Veeriku ja Ravila tänavad on kogu ulatuses kaetud kõnniteega, mis teeb antud piirkonnas jalgsi liiklemise ohutumaks. Kõikidele tänavatele on paigutatud ka tänavavalgustid, mis teevad liikumise õhtul veelgi ohutumaks. Kuna antud piirkonnas on kaks vahetänavat, sai piirkonna lihtsalt jagada kolmeks alaks: Rukki-Maisi vaheline ala, Maisi-Nisu vaheline ala ning Nisu-Veeriku vaheliseks alaks
Sellegipoolest arenes Nõukogude Liidu majandus 1950. aastate teisel poolel hoogsalt. Hrustsov oli veendunud, et see areng jätkub ning tagab lähitulevikus kommunistliku ühiskonna ülesehitamise. 1954. aasta juunis partei KK pleeniumil tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust. Ta arvas, et seda põllukultuuri tuleks juurutada kas või sunniviisiliselt , nagu kunagi oli tehtud kartuliga. Siit sai alguse nõukogulik maisikasvatuskampaania. Ajakirjanduses hakati maisi nimetama põldude kuningannaks. Maisi külvipinda laiendati. Põhjapoolsetel aladel, kuus kliima oli külmem ja maisitõlvik ei jõudnud valmida, anti maisi loomadele kui haljassööta. 1959. aastal külastas Hrustsov USA visiidi ajal Iowa osariigis üht farmi. Lopsakad maisipõllud ja täissöönud härjamullikad jätsid talle suurepärase mulje. Hrustsovi soov ameeriklase kogemust üle võtta kasvas veelgi. Ent nõukogude põllumajanud
Sellegipoolest arenes Nõukogude Liidu majandus 1950. aastate teisel poolel hoogsalt. Hrustsov oli veendunud, et see areng jätkub ning tagab lähitulevikus kommunistliku ühiskonna ülesehitamise. 1954. aasta juunis partei KK pleeniumil tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust. Ta arvas, et seda põllukultuuri tuleks juurutada kas või sunniviisiliselt , nagu kunagi oli tehtud kartuliga. Siit sai alguse nõukogulik maisikasvatuskampaania. Ajakirjanduses hakati maisi nimetama põldude kuningannaks. Maisi külvipinda laiendati. Põhjapoolsetel aladel, kuus kliima oli külmem ja maisitõlvik ei jõudnud valmida, anti maisi loomadele kui haljassööta. 1959. aastal külastas Hrustsov USA visiidi ajal Iowa osariigis üht farmi. Lopsakad maisipõllud ja täissöönud härjamullikad jätsid talle suurepärase mulje. Hrustsovi soov ameeriklase kogemust üle võtta kasvas veelgi. Ent nõukogude põllumajanud ei kannatanud juba tehnilise külje pealt Ameerika omaga
morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine.
tootmine elaniku kohta? samal perioodil 7%. Toidu tootmine elaniku kohta Toidu tootmine elaniku kohta on sellel perioodil langenud on samal perioodil 3,33%. suurenenud 2,5%. Mida toodetakse riigis Kõige rohkem toodetakse Kõige rohkem toodetakse kõige rohkem ja kui palju riigis nisu (6400000 tonni) riigis maisi (7973260 tonni) see sisse toob? ning see toob riigile sisse ja see toob sisse 254739 939150 tuhat $ .Veel toovad tuhat $. Kõige rohkem palju raha sisse põlisrahvaste toob riigile sisse kanaliha (635889 tuhat $) ja lehmapiim (1534320 oliivid (616541 tuhat $). tuhat $) ja seda
Asteekidel oli kirjaks piltkiri. Inkade religioonis kaasnesid kuninga matustega inimohvrid ning kuninga mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kust surnukeha riiklikel pidustustel rahva ette toodi. Inkad kasutasid sõlmkirja, kõik kohustused märgiti sellega üles köiele järjestikku tehtud sõlmedega. Põlluharimisviisid ja peamised põllukultuurid Maiade põlluharimisviisideks olid künnipõllundus ja alepõllundus, ning peamiselt kasvatati maisi, tubakat ja kakaod. Asteekidel olid veepealsed saared, kus nad kasvatasid maisi, tomatit, kakaod ja tubakat. Inkade põlluharimisviiskis oli niisutuspõld, kus peamiselt kasvatati kartulit ja maisi.
põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. 5. Soe parasvööde Võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljaeksporte, sh. Riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju.Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn
riski ja aeglustad keha vananemisprotsessi. Veregrupidieedi leiutaja Peter D'Adamo arvates sõltub organismi seisund reaktsioonidest, mis toimuvad sinu veregrupi ja tarbitud toitainete vahel. Kui sööd oma veregrupile sobimatut toitu, pistad rinda tagajärgedega. 0 - veregrupiga inimesed peaksid sööma palju liha, kala, aed- ja puuvilju. Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu
See tähendab, et vähe inimesi tegeleb põllumajandusega ja nende efektiivsus on ka madal.Spetsialiseeritud suurtalu vorm on Ukrainas.Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. Keskendutakse põhiliselt toiduainetööstusele 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake, näiteks: maisi, kartuleid, suhkrupeeti, nisu, päevalille seemneid, soojaubasid, tomateid, kapsast, rapsi, sibulaid, õunu ja mune. Enamarenenud loomakasvatus harud on: sead – 7,4 miljonit, veised – 4,4 miljonit, lambad – 1,1 miljonit, kitsed – 646 tuhat, hobused– 395 tuhat, eeslid 12 tuhat ja kaamelid 800 tk. Kodulindude arv: kanad – 195 tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Ukraina on veiseliha tootmiselt maailmas 20. kohal ( 390 000kg) 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Ukraina ekspordib teravilju- 40 miljonit tonni aastas ja maisi- 20 miljonit tonni aastas. Veel ekspordib Ukraina päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima, otra, kanaliha, puuvilju, ube, kreeka pähkleid ja nisu. Ekspordilt esikohal päevalille õli. Ukraina varustab end maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalilleseemnete, sojaubade, tomatite, kapsa, rapsi, sibula, õunte, munade, maisi, tee, banaani ja kohviga. Ukraina impordib teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, maisi ja tubakat, mis on töötlemata. Ukraina on toodete ekspordilt: 1. päevalilleseemnete eksport 3. raps 4. mais, ode 6. nisu 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?
Barbara McClintock Barbara McClintock sündis 16. juuni 1902 ja suri 2. september 1992. Ta oli oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja
oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill).
Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud burbooni-, rummi- ja serrivaate. Soti viskid on tavaliselt aroomilt ja maitselt turbasuitsused, sest teravilja kuivatades puutub vili otseselt suitsuga kokku. Ameerika viski on Bourbon (burboon). Teraviljaks Bourbon-viskis on vähemalt 51 protsenti maisi ja 49 protsenti teisi teravilju. Rye viski sisaldab vähemalt 51 protsenti rukist või nisu. Corni viskis on vähemalt 80 protsenti maisi. Värvuselt on Ameerika viskid tumekuldsed. Aroomis ja maitses on rohkelt teravaid ja lõikavaid, valdavalt maisile iseäralikke noote. Jack Daniel's Old No.7 Tennessee Whiskey Click to edit Master text styl J.Daniel's viski valmistusprotsessi Second level erakordsus seisneb puusöefiltri
- taime või loomakasvatusele? Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeletakse ka taimekasvatusega. a) Peamised põllukultuurid. Nimeta mis kultuurid ja mis piirkonnas kasvavad ning kanna leppemärkidega kontuurile) Peamised põllukultuurid on: Mais, nisu, päevalilled, suhkruroog, lina ja viinamarjad. Vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esikohal? Argentiina on maailma esimeste seas maisi ja nisu kasvatamisega c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Nimeta, mis loomakasvatusharud ja kanna leppemärkidega kontuurile. Peamised kasvatusharud on lamba ja veisekarjade kasvatused d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Argentiina on 6 riik maailmas veise ja lambakarja kasvatusel 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel
kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik
kartulid, suhkrupeet, sojauba, teraviljad, oliivid, liha, piimatooted, kala. 4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu. 4)Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 1).Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. 2)Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. 3) Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi,
olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus, mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt teine importija maailmas. Enamjaolt imporditakse maisi, nisu, sorgot ja sojaube, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Eksporidakse kõige rohkem riisi, seejärel puuvilju(mandariinid, apelsinid), viimasel ajal ka rohelist teed. Jaapanis on kõrge fossiilsete kütuste tarbimine , mis kasutatakse eelkõige energia saamiseks
Lõuna- Hiinas - punased ferralliitmullad Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles
allergiavorme. Kui geneetiliselt muundatud kultuuride omadused kanduvad üle teistele organismidele, võib tagajärjeks olla ümbruskonna geneetiline saastumine. Seega on teaduse areng inimeste ette asetanud tõsise valiku: koos geneetiliselt muundatud organismide ilmumisega avanevad meie ees täiesti uued võimalused, kuid ka ettenägematud ohud. Esimese geneetiliselt muundatud organismina jõudis 1990. aastate keskel suurtootmisse mais. Maisi muundamise põhjuseks oli tõlvikusse roniv kahjur, kelle õõnestustööd ei saanud põllumehed mürgi abil peatada, sest liblikaröövik ronis maisivarre sisse. Teadlaste hinnangul moodustavad geneetiliselt muundatud mais ja soja 70.80% Ameerika Ühendriikide 2000. aasta maisi- ja sojasaagist. Oluliselt tagasihoidlikumal määral kasvab seal geneetiliselt muundatud riisi, nisu, kartulit, tomatit ja puuvilla. Ameerika Ühendriikide jälgedes on hakanud geneetiliselt
Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele kuna see annab põllumajanduse kogutoodangust 2/3. 11) Peamised põllukultuurid on teraviljad(mais, nisu,riis), tsitrusviljad(sidrunid, kiivid, mandariinid), viinamarjad, suhkrupeet. 12) Loomakasvatuses on tähtsal kohal lihakari. Peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 13) Itaalia varustab end ise maisi, riisi,nisu ja suhkrupeediga. 14) Impordib suhkrut, loomakasvatussaadusi ja nisu. 15) Eksporditakse köögivilju, liha, kala, puuvilju, tsitruselisi, maisi, tubakat, oliive ja viinamarju. 16) Ekspordilt on esimeste hulgast veiniga. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? 17)Itaalia taimestiku ja mullastiku on oluliselt mõjutanud inimtegevus niisutussüsteemidega
Viimasel juhul on see sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul...näiteks pagaritoodete juures. Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad, ka suhkruroog ja mesi. Tavaliselt toimub edasine fruktoosi kontsentreerimine just nendest allikatest. Kõige kõrgema fruktoosi sisaldusega toiduallikateks peale kristallilise fruktoosi on veel toidud, mis sisaldavad tavalist
MAAJADE /MAIAD KULTUUR Kunstiajalugu Kätriin-Eliis Suurküla HWG 10M Maajade kultuuri algus Tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed nendest on pärit 3.aastatuhande keskel eKr. Õitse aeg oli siiski u. 300-900 pKr. Ühtset riiki neil ei tekkinud, vaid ainult mõned linnriigid. Maajade levik Nad harisid põldu, kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Muidugi tegelesid ka käsitööga, kuna nad pidid valmistama endale kõik eluks vajaliku. Kuid olid ka edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgel tasemel oli matemaatika ja astronoomia. Neil on ka oma kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach.
värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellekellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna Põllumajandus Inkad tegelesid väga palju põllumajandusega. Eriti palju kasvatasid nad maisi. Mais oli neile kõige püham toit ja isegi kalendri tegid nad maisi külvamise-kasvatamise-korjamise järgi. Veel kasvatati puuvilla, tomatit, avokaadot, pipart, maasikaid, pähkleid, kabatsokki, magusat kartulit, ube, ananassi, banaani vürtse ja kokalehti, et valmistada sokolaadi (nad kasutasid neid ka narkootikumidena). Ning inkad pidasid ka mesilasi. Inkad ei kannatanud kunagi nälga nad kasvatasid isegi rohkem toitu kui
Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine? 13)Milline on põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale? 1)Segatalud on talud, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, ülejääke müüakse turul, põhiliselt oma ots tarbeline tootmine. Spetsialiseerunud suurtalud on moodsad kõrg tootlikud talud, mis tegelevad ühe
Põllumajandusega tegelemist segab ka mulla ärauhtumine vee poolt. 2. 1) 2) Põllumajandus pole mehhiko jaoks väga tähtis. Seda näitab see, et põllu- majanduse osatähtsus rahvastiku hõivastuses on 13,7%. (põllumajanduse ostähtsus riigi SKT-s on 3,7%) 3) Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid. Ülekaalus on elatusmajandus, kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuse- viina. 4) Aastal 2000 sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga ning aastast 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 3. Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele. 1) Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat, nisu, apelsiinid, mais , kartul, banaan (Kasvatatakse ka kanepit).
teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv
rasketööstust: must metallurgia, värviline metallurgia, laevaehitus,autotööstus, põllumasinatööstus, elektritööstus, elektroonikatööstus jne. Oma rasketööstustoodetega rahuldatakse ¾ riigi vajadusest. Vanad tööstusharud on puidu, tselluloosi, paberi ja ehitusmaterjalitööstus. Põllumajanduses on ülekaalukad suurmajandid: 5,7% maaomanikest valdavad 75% maast. 180mln. Ha suurusest põllumajanduslikust maast on 20% põlde ja 80% karjamaid. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, kuid vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Söödakultuurist kasvatatakse peamiselt lutserni ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puviljapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate(paraguai tee). Köögivilja kasvatatakse suurlinnade läheduses, troopilisi puuvlju( banaan, ananass, mango jne.) aga riigi loode ja kirdeosas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale 4. koht maailmas. Peamised
lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat. Paraku on üheaegselt muundkultuuride levikuga kasvanud ka umbrohutõrjevahendite kasutamine neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust. Tegelikult näitavad Põhja-Ameerika kogemused, et herbitsiidide kasutamine USA-s on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures HR kultuure maisi, soja ja puuvilla töödeldi ajavahemikus 1996-2004 herbitsiididega umbes 5 % võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. Sagedasem tõrje on muutnud umbrohutaimed resistentseks nende vahendite suhtes. Seetõttu on taas kasutusele võetud toksilisemad umbrohutõrjevahendid (näiteks atrasiin). Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need
Arvukalt rohumaid piimakarjakasvatus. Mandriline: külm talv. Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood. Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi
lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4. VEESTIK Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede või järvede ääres. Suurimad jõed on Missouri, Irtõš ja Colorado. Järvi on rohtlates vähe ning need on väikesed Joonis 2 Jõgi stepis 5
nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat, kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Mais aga polnud seal maal loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Maisi hariti lihtsate tööriistadega. Üheks selleks oli jalaader, mis oli valmistatud kõvast puust ning oli peaaegu kahe meetri pikkune. Seda võisid kasutada ainult mehed. Teiseks maisi harimise tööriistaks oli
Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud. Saagist 1/3 kuulus maaharijale, 2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile.
Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Preeria Loomad Põhja-Ameerika looduskaitsealadel ehk reservaatides on säilinud preeria põlisasukad ameerika piisonid, koiotid ehk preeriahundid, rohtlahaukurid, punahirved. Tavalised on veel ka pisemad loomad nagu jänesed, skungid, kärbid, tuhkrud ning maad uuristavad pisinärilised. Veekogude läheduses elavad koprad, ondatrad ning kukkuropossumid. Preeriate loomastik on üsna liigivaene, kuid selle eest on ühest liigist jällegi väga palju loomi
Toiduained ja kontsentraadid Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua, kerge matkale kaasa võtta. Toidukontsentraadid jagunevad: 1. Supikontsentraadid: o Puljongikuubikud: liha-, kana-, kala-, aedvilja- (Knorr, Gallina Blanca,Maggi) o Puljongipulbrid: liha-, kana-, kala-, aedvilja- ( Knorr, Gallina Blanca,Maggi) Neid võib lisada köögiviljade-, riisi-, pasta keeduvette, suppidesse. ETTEVAATUST - SOOLANE ! · Pakisupid: o püreesupid, sisaldavad aedvilja, pastat, liha, kala, kana, keeta kuni 15 min. o nn. kruusisupid, keev vesi peale kallata, valmivad 3 minutiga · Purgisupid klaaspurkides: guljass, bors, frikadelli-, rassolnik, seljanka, lõhe-, ... 2. Vormiroog...
Arvukalt rohumaid piimakarjakasvatus. Mandriline: külm talv. Vahel põud. Lühike vegetatsiooniperiood. 5 Kaug-Ida mussoonvaldkond: põud on juba vegetatsiooniperioodi alguses. Saagikoristust raskendab vahelsuve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soe parasvööde: 6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki.
kõike müügiks. b)Segatalus kasvatatakse palju erinevaid loomi ja taimi, aga spetsialiseerunud suurtalus keskendutakse ainult ühele põllumajandusharule. c)Segatalus kasutatakse vähem masinaid kui spetsialiseerunud suurtalus. d)Segatalus toimub kasvatus väiksel maaalal, aga spetsialiseerunud suurtalus on kasutusel suured maaalad. 9)USAs ja Kanadas asuvate preeriate ja Suure tasandiku viljakatel muldadel kasvatatakse suures koguses teravilja, sealhulgas maisi ja nisu. Lisaks mainitud piirkonnale peetakse ka Kaljumägede jalamil suurtes rantsodes kariloomi. Californias kasvatatakse niisutuse abil aed- ja puuvilju. Kesk- Ameerika ja Kariibi mere maad ekspordivad banaane, kohvi ja suhkrut; peamiste toiduviljadena kasvatatakse sorgot ja maisi. 10)Peamine teravili on nisu, peale selle kasvatatakse laias valikus puu- ja köögivilju. Piima- ja lihaveiseid peetakse üle kogu Euroopa. Lõunamaises vahemerelises kliimas kasvavad tsitrusviljad ja oliivid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
