Ukraina põllumajanduse põhjalik uurimistöö (0)

Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass
Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks .
Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid . Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m.
Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima . Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates −3 °C ja kuni −8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-4000 °C. Ukraina sademete hulk on umbes 500-1000mm aastas. Vegetatsiooniperiood 6 kuud ja seal on võimalik kasvatada 12. erinevat saaki.
Ukrainas on viljakad huumuserohked mustmullad, mille tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted, võrdne aastane sademete hulk ja auramine ning lühikese, niiske ja pika, kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veerežiim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik . Mõningates piirkondades on vajalik niisutamine.
Ukrainas saab tegeleda põllumajandusega, sest 70% Ukraina pinnast hõlmavad madalikud, mis on soodsad põllumajandusega tegelemiseks. Leidub ka mägiseid alasid ja kõrgustikke, kus põllumajandusega tegeleda on keerulisem.
2. Majanduslikud eeldused põllumajandusega tegelemiseks.
Kapital
Aastast 1992 on Ukraina World Bank liige ( rahvusvaheline finatseerimise institutsioon ), mis on omakorda EBRD (European Bank for Reconstruction and Development ) liige. Organisatsioonid tagavad heaoluriigi finantsolukorra ja arenduse poole pealt. Ukraina liitus 2008 aastal maailmakaubanduse organisatsiooniga (WTO)
Tänapäeva Ukraina on areneva majandusega tööstusriik ning riik toetab finantseerimist ja põllumajandusega tegelemist.
Turg
Ukraina on üks suuremaid ja kiiremini kasvavaid turge Kesk-ja Ida- Euroopas. Aastal 2013 oli Ukraina riigisisene müük 40.8 miljardit eurot, poode oli enam kui 2045. Enamus Ukraina toodangust, mida ostetakse on Ukraina erasektori kaubamärkidega ning neid ostetakse tavaliselt avatud turgudelt. Ukraina turg on keskendunud kulude kokkuhoiule ja nende laienemisele. Üha enam pürgitakse ühise müügi planeerimise ja hangete olemasolule erinevates ettevõtetes. Peamised turud asuvad: Venemaal, Türgis, Hiinas, Itaalias ja Saksamaal.

• 9.2% maailma teraviljatoodangust, osaleb maailmaturul, suurtel Euroopa, Aasia ja Aafrika turgudel .
  

Tööjõud
Põllumajandussektoris töötab 14.9% kogu riigis töötavatest inimestest. Põllumajandusega tegelevate naiste protsent riigis 13.16% ja mehed 16.52%. Mehi, kes tegelevad põllumajandusega leidub rohkem, kui naisi. Põllumajanduse SKT on küllaltki väike. See tähendab, et põllumajandussektoris töötavaid inimesi on vähe.
Valitsuse poliitika
Ukrainas antakse uutele farmidele laenu kuni viieks aastaks, intressiga 1%.
300 miljonit UAH (9.5 miljonit eurot) suunatakse erinevate istanduste või põllumajandusettevõtete hüppeliseks arenguks. 1.2 miljardit UAH (38 miljonit eurot) suunatakse iga aasta põllumehe toetuseks või investeeringuks, et maksta kinni 30% mingist ostust või suuremast masinast. Iga lehma pealt makstake 1200 UAH (40 eurot). 2017 .aastal suunati kokku põllumajanduse parandamiseks 4 miljardit UAH ( 130 miljonit eurot).
Põllumajandusliku tootmise vormid
Ukrainas on spetsialiseerunud suurtalu vorm. Keskmine saak, mida ühes talus saadakse on 4t/ha. 20 aastat tagasi, kui hakati kasutama moodsaid väetisi ja taimekasvatusvahendeid on saagikus suurenenud kuni 6t/ha. Rohkem, kui 40% Ukraina põllumaast on täis 500 ha suuruseid farme ja talumajapidamisi. Rohkesti leidub ka farme, mis on 2500 ha suurused. Ukraina põllumajandustööstuse kasv aitas muuta riiki, pakkudes rahastamist maapiirkondade, teede, infrastruktuuri, koolide ja külaelude parendamiseks. Kuna maailma nõudlus toidu järele kasvab jätkuvalt ja põllumajanduslike eelistega riike on vähe, siis on Ukrainat saab kasutada ära, kui põllumajanduslikku jõudu.
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime- või loomakasvatusele?
Ukrainas on põllumajandus spetsialiseerunud nii taime kui ka loomakasvatusele. Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake. Peamised kultuurid on mais, päevalilleseemned, raps , suhkrupeet, nisu, tomat, kapsas , sibul ja õun. Ukraina on esimesel kohal päevalilleseemnete kasvatuselt (10 miljonit tonni aastas), kuuendal kohal maisi kasvatuselt (39 miljonit tonni aastas), seitsmendal kohal nisu kasvatuselt ( 27 miljonit tonni aastas) ja kümnendal kohal suhrupeedi, soja, rapsiseemne ja odra kasvatuselt. Enamus taimekultuure kasvatatakse Lõuna-Ukrainas.
Enimarenenud loomakasvatusharud on siga- 7.4 miljonit, veised- 4.4 miljonit, lambad - 1.1 miljonit, kitsed - 646 tuhat , hobused- 395 tuhat, eeslid 12, piimakarjakasvatus - 2500kg lehma kohta aastas, jänes. Kodulindude arv: kanad - 195 tuhat, pardid - 10.8 tuhat ja kalkun- 2 tuhat. Loomakasvatus on levinud Kesk-ja Lääne-Ukrainas.
Ukraina on veiseliha tootmiselt maailmas 20. kohal ( 390 000kg)
4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Ukraina ekspordib teravilju - 40 miljonit tonni aastas ja maisi- 20 miljonit tonni aastas. Veel ekspordib Ukraina päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima, otra, kanaliha , puuvilju, ube, kreeka pähkleid ja nisu. Ekspordilt esikohal päevalille õli.
Ukraina varustab end maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalilleseemnete, sojaubade, tomatite, kapsa, rapsi, sibula, õunte, munade, maisi, tee, banaani ja kohviga.
Ukraina impordib teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha , mandariine, apelsine, maisi ja tubakat , mis on töötlemata.
Ukraina on toodete ekspordilt:

päevalilleseemnete eksport
3. raps
4. mais, ode
6. nisu
5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?
1)Üleväetamise tagajärjel satuvad kemikaalid põhjavette ja veekogudesse , mis panevad vetikad vohama. 2)Ukrainas on hädavajalik pidev niisutamine, mille tagajärjel tekib põhjavee alanemine ning sooldumine . 3)Kui kasutatakse mürkkemikaale, siis hävivad nii kahjurid kui ka kasulikud bakterid ja putukad. 4)Monokultuuride kasvatamisel toimub muldade vaesumine ning haiguste ja kahjurite levik. 5)Raskete põllumasinate kasutamise tagajärjel tekib muldade tihenemine, õhusisaldus mullas väheneb ning mullaorganismide elukeskkond halveneb.
Abinõud:
1)Mulda tuleb korralikult niisutada ja läbi pesta ning lõpuks ka kuivendada.
2)Mahepõllumajandus, täpse väetise koguse määramine.
3)Mahepõllumajandus, viljavaheldus .
4)Viljavaheldus, kemikaalide kasutamine optimaalsel hulgal.
5)Põllumasinatel kasutada laiemaid rehve , vähendada harimiskordi.
Kasutatud materjal:

https://atlas.media.mit.edu/en/visualize/tree_map/hs92/import/show/all/0402/2016/

http://www.fao.org/3/a-i3532e.pdf

https://www.adama.com/en/our-commitment/global-farming/farming-stories/ukraine-overview

https://atlas.media.mit.edu/en/

https://en.wikipedia.org/wiki/Wildlife_of_Ukraine

https://www.kyivpost.com/article/content/business/25-top-ukrainian-exports-421332.html

https://www.fas.usda.gov/data/ukraine-livestock-and-products-annual-1

https://www.xe.com/currencyconverter/convert/?Amount=1%2C200&From=UAH&To=EUR

http://www.fao.org/europe/news/detail-news/en/c/1069349/

https://blogs.elenasmodels.com/en/undeclared-work-ukraine/