Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhja-Ameerika põlisalad (0)

1 Hindamata
Punktid
Arktika :
  • Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur -32 kraadi C.
  • Tundra , kasvavad sambad ja samblikud , kääbuspajud, külmakindlad õistaimed
  • Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid , rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd- ja kakud .
  • Peamine tegevusala : hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga.
  • Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid).
  • Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse.

Looderannik:
  • Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid.
  • Tegeleti kalapüügi, vaala-, hülge-, pringli-, merilõvi- ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd.
  • Ehitati tootemisambaid(seedripuust).
  • Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust.

Kirdepiirkond:
  • Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit.
  • Räägiti algonkiri keelt.
  • Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades.
  • Mängiti lacrosse.

Kagupiirkond:
  • Niiske, viljakas, taime- ja loomarikas.
  • Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatšokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine.
  • Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised.
  • Ravitseti taimedega.
  • Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes.

Suurtasandik :
  • Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad.
  • Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil.
  • Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist.

Suur Nõgu:
  • Vähe vett, elati rohust ja seemnetest.
  • Püsivad külad puudusid.
  • Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised.
  • Toiduks korjati kõik, mida korjata andis.
  • Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt .

Edelapiirkond:
  • Mäed, vulkaanid , kaunis piirkond. Küllalt liivane ja sademetevaene, vihm ägedate ja lühikeste tormidena suvel.
  • Kasvasid männid, kadakad , põõsastaimed ja kaktused . Kaktusemahla joodi, viljaliha kasutati ära. Peyote kaktusest sai hallutsinogeenset ainet.
  • Tegeleti korilusjahiga, maisi ja kabatšoki kasvatamisega , loodi keerulist kunsti ning tehti kauneid savinõusid.

California:
  • Soe ja niiske kliima. Viljakad orud.
  • Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid.
  • Tõrusaagist tehti jahu.
  • Kujunes välja ühiskondlik kontroll.
  • Rahaühikutena kasutati tigude kodasid.
  • Punuti korve ja matte, vormiti nõusid.

Platoo :
  • Kuiv ala.
  • Tegeleti jahipidamise ja korilusega.
  • Peeti tihedat kaubavahetust looderannikuga.

Subarktika:
  • Metsad , sood, järved. Pind õhuke ja kivine. Igikelts .
  • Palju sääski ja moskiitosid.
  • Inimesed olid liikuvad ja kohandunud.
Põhja-Ameerika põlisalad #1 Põhja-Ameerika põlisalad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisikekristel Õppematerjali autor
Iga piirkonna kohta lühike ja kokkuvõtlik info. Materjalis sisaldub näiteks info looderannikust, suurtasandikust, platooalast jne.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun