Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PIIRKONNA KIRJELDUS (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Iseseisev töö inimgeograafias
PIIRKONNA KIRJELDUS
Marko Mitt
Juhendaja : Janika Raun
Tartu 2014

Piirkonna kirjeldus


Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond on sisuliselt elamurajoon ning selle tõttu on selles piirkonnas suhteliselt vaikne. Veeriku ja Ravila tänavad on kogu ulatuses kaetud kõnniteega, mis teeb antud piirkonnas jalgsi liiklemise ohutumaks. Kõikidele tänavatele on paigutatud ka tänavavalgustid, mis teevad liikumise õhtul veelgi ohutumaks.
Kuna antud piirkonnas on kaks vahetänavat, sai piirkonna lihtsalt jagada kolmeks alaks: Rukki-Maisi vaheline ala, Maisi-Nisu vaheline ala ning Nisu-Veeriku vaheliseks alaks. Kõik kolm piirkonda on elamurajoonid ning vähese liiklusega. Suuremad tänavad, Ravila ja Tulbi, on tihedama liiklusega, sest need tänavad ühendavad elamurajoone ning autoliiklus on selle tõttu tihedam. Piirkonnas kasvab väga palju puid, mis annab sellele alale väga ilusa ilme ja mõningates hoovides on näha ka koeri.
Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder . Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole. Peamiselt kasvatatakse hoovides lilli ja domineerivaks viljapuudeliigiks on õunapuud . Enamikes hoovides on puuriidad, mis näitab, et majad on ahjuküttega. Elamurajoonidele iseloomulikult on sellel alal ka palju puid (peamiselt kased ja kuused). Tänavakate vajaks põhjalikumat hooldust , sest teel on palju n.ö. lapitud kohti. Liiklus Rukki tänaval on väike, pargitud autosid on tänava ääres küll palju, aga liiklust need ei mõjuta.
Teiseks piirkonnaks on Maisi tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Kohalikke elanikke küsitledes selgus, et Nisu ja Maisi tänavate vahelise ala elamud on ehitatud 60ndatel ja 70ndate alguses, mis näitab, et see piirkond on natuke uuem kui Maisi ja Rukki tänavate vaheline ala. Majade hoovid on sealgi korras ja hooldatud ning kasvatatakse enamjaolt lilli ja õunapuid. Puuriidad hoovides annavad aimu sellest, et sealsedki majad on ahjuküttega. Nisu tänava ääres kasvavad puud (pärnad), mis jätavad mulje nagu oleks tegemist alleega. Teekatte seisukord on sama nagu eelmisel piirkonnal, vajaks samuti hooldust. Nisu tänava ja Tulbi tänava nurgal asub kortermaja, mida kasutatakse sotsiaalelamuna.
Kolmandaks piirkonnaks on Veeriku tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Antud piirkond koosneb neljast ridaelamust, mis omakorda koosnevad viiest boksist. Hooned on ehitatud 80ndate alguses ning vastastikku vaadeldes tundub, nagu oleks need viilkatustega. Lähemal uurimisel selgub aga, et hooned on ehitatud üksteisele peegelpildis ja pool katusest kuulub vastas olevale ridaelamule. Ridaelamute aiad on väga kenalt korrastatud, tundub, et tegemist on lausa iluaedadega. Ohtralt kasvatatakse erinevaid dekoratiivtaimi. Veeriku-poolne tänavapool on väga korraliku asfaltkatte all ning kogu tee ulatuses on mõlemal pool kõnniteed. Nisu tänava poolel on teekatte seisund halvem ning vajaks veidi hooldamist, puudub ka kõnnitee. Veeriku ja Nisu tänavate vahelisel alal on ka kaks ainsat antud piirkonnas paiknevat ettevõtet. Üheks neist on Bronholm OÜ ehk ilusalong Oliivia, see ettevõte asub Nisu ja Ravila tänava ristumiskohas. Nisu ja Tulbi tänava nurgal on hambaravi , kuid informatsioon selle asutuse kohta puudub.
Kirjeldatud piirkonna pindalaks on ca 50400m² ning kõrgus merepinnast kõigub 62 ja 64 meetri vahel ehk piirkonna põhjapoolne osa on madalam kui lõunapoolne osa. Ala on suhteliselt tasane ning erinevate ehituste, hooldustööde ja kaevamistega suuri probleeme ei tohiks esineda. Piirkonnas on kokku 38 elamut millest 1 korterelamu, 4 ridaelamut ning 33 eramaja .
Veeriku, Ravila, Rukki ja Tulbi tänavate vaheline ala on üpris soodne koht elamiseks. Kuna tegemist on elamurajooniga ja mis paikneb Tartu äärelinnas, on seal ka üsna vähe liiklust, mis teeb sellest küllaltki ohutu piirkonna. Alal on ka väga palju rohelust, mis teeb õhu puhtamaks ning on tervisele kasulikum kui kesklinnaõhk. Kuigi kesklinn on suhteliselt kaugel, on seda leevendatud bussiliiklusega. Liinid number 3, 5, 11, 19, 21 ja 22 sõidavad selles piirkonnas, Nisu bussipeatus asub kohe Ravila tänava ja Nisu tänava ristmikul. Nende liinidega saab sõita erinevatesse Tartu osadesse ning ka kesklinnaga on olemas pidev ühendus. Kohe üle Veeriku tänava asub koolimaja ning Tulbi tänaval lastehoid. Need asutused jäid küll kirjeldatavast piirkonnast välja, kuid on sellegipoolest olulised lastega peredele. Piirkond on rahulik ning elanikusõbralik, kõik tundub olevat käe-jala juures.
Joon.1 Ridaelamud Veeriku tänava poolses osas
Joon.2 Viilkatustega elumajad Rukki tänaval
PIIRKONNA KIRJELDUS #1 PIIRKONNA KIRJELDUS #2 PIIRKONNA KIRJELDUS #3 PIIRKONNA KIRJELDUS #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Džakk Norris Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

linnad, samas on siingi omad erijooned, mis teistes linnades puuduvad. Puitarhitektuur on Eesti rikkus, mida sageli piisavalt hinnata ja hoida ei osata. Mitmetes linnades on puitasumite terviklikkuse kaitseks moodustatud miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad, mis pakuvad kohalikule omavalitsusele võimaluse hoida ja säilitada alasid, mis mängivad piirkonna identiteedi ja üldilme seisukohalt olulist rolli. Tuleb aga kohe lisada, et miljööväärtusliku piirkonna staatuse olemasolu ei ole veel iseenesest kvaliteedisertifikaat – nii Tallinnas, Pärnus kui Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja homogeensuse poolest kõhklematult seda väärivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma on jäetud. Praeguse seisuga on miljööväärtuslik ala eelkõige juriidiline formaat, mis kõneleb omavalitsuse väärtushinnangutest ja võimekusest, mitte niivõrd konkreetse linna arhitektuursetest väärtustest. 1.3.1 Viljandi

Ehitusfüüsika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

02.13 13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1 m. Alumistel terrassidel kasvasid puud, ülemistel lilled ja põõsad. Terrasse toetasid massiivsed sambad. Kõik terrassid olid omavahel ühendatud treppidega. Võlvkaarte all asusid kuninga eluruumid. Ajalooürikuist on teada ka järgmine kirjeldus: aed kujutas endast nelinurka suurusega 480 x 480 m. Terrassid kaeti asfalditaolise seguga, mis pidas vett. Segukihile kinnitati kipsiga õhuke kiht telliskiviplaate. Plaadid kaeti tinakattega ja alles seejärel asetati peale mullakiht. Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet. Sakslane Robert Koldewey teostas aastatel 1855...1925 Babüloonia linna aladel väljakaevamisi.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun