Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Ameerika põliskultuurid

XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519- 1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased. Andide tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud Enam-vähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Põlluharimise teevad seal võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai seal kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvandus. Andide mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Tsivilisatsiooni teke Esimesed suuremad asulad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja sisemaal tekkisid II

Ajalugu

16

pptx

Ameerika põliskultuurid ja Maiad

Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri.  Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu.  Inkad I a.t tõusis Lõuna- Ameerika rannikupiirkondades esile mitu tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu tsivilisatsiooni oma võimu alla. Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn Cuzco.

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

kvartaliks.) linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kelle edule aitasid kaasa vastuolud asteekide seas, alistatud rahvaste rahulolematus kui ka mehhiko rahvaste usk, et ühe varem valitsenud rahva jumal tuleb oma võimu taastama. 6. ANDIDE TSIVILISATSIOON Geograafilised olud: Enamvähem samal ajal kui kesk-ameerikas, kujunes tsiv ka lõuna-ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on piirkonniti üsna erinevad. Siinsetel kiltmaadel laiuvad kuivad rohtlad. Põlluharimise teevad võimalikuks merre voolavad jõed, mille vett saab rannikumadalikul suhteliselt hõlpsalt niisutuskanaleid pidi põldudele juhtida. Mäeveergudel tulebr ajada niisutuseks kunstlikke terrasse. Üheks olulisekmaks põllukultuuriks sai siin kartul. Rannikumadal ja mäeveergudel levis maisikasvatus

Ajalugu

4

doc

Kauged tsvilisatsioonid

kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 ­ 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla. Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad. Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Andide mägikarjamaadel olid kariloomad, eeskätt laamad. Nende villast hakati varakult kangast kuduma.

Ajalugu

2

docx

Arutle ja analüüsi: Lõuna-Ameerika iidsed tsivilsatsioonid

kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega. Kuigi juba enne maiasi

Ajalugu

1

odt

Kesk-Ameerika analüüs

oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli

Ajalugu

7

docx

Ameerika tsivilisatsioonid

Olmeegid Olmeegid on 14. ­ 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid ­ nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel

Ajalugu

2

doc

Hiina ja Ameerika Konspekt

Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi

Ajalugu

Kommentaarid (0)