See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja
Kelly Talimaa 11S 2016a Mehhiko põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eelduses Põllumaa hõlmab kokku 52,9% riigi maadest. Põllumaast haritavat maad on 12,9%, mitmeaastaseid põllukultuure on sellest 1,4% ning rohumaad 38,6%. Mehhikko põllumaadest moodustab metsa 33,4% ja mud maad ehk kõrbed ja mäetsikud on 13,7%. Suure osa Mehhiko pindala võtab ära ka Mehhiko kiltmaa, kus on vulkaanid, mäestikud ja tohutud rannamadalikud. Mehhiko kliima Mehhiko asub troopika- ja lähistroopikavõõtmetes
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on
Ameerika Ühendriikide põllumajandus Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne SKP oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, Mehhiko ja Kanada. Tööjõu hõivatus primaarses sektoris oli USA-s 1999. aastal 2,5%. Euroopa Liidu keskmine oli 4,4%. Põllumajandusmaa osatähtsus kogupindalast oli 1998. aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg)
Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja
Mehhiko Mehhiko SKT ehk sisemajanduse kogutoodang oli aastal 2016 2,315 trillionit dollarit (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti
Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega. Rahvastiku iive on nullilähedane. Suhteliselt suur on sisseränne, mis tõstab rahvastiku arvu. Põllumajandus Lääne-Euroopa riikidel on väga arenenud põllumajandus – need riigid varustavad ka suurt osa Euroopast parasvöötme saadustega. Euroopasse imporditakse troopilisi puuvilju, kohvi, kakaod, teed ja puuvilla – neid tooteid mida pole võimalik siin kasvatada või nende kasvatamine pole selles piirkonnas lihtsalt otstarbekas. Sisse veetakse loomasööta, sest selle kasvatamine on Põhja-Ameerikas tunduvalt odavam.
Kõik kommentaarid