Mehhiko põllumajandus (0)

1 Hindamata

MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS

1)
2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood . Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad.
3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki.
4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad . Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna- kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine.
5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, seega on vajalik kunstlik niisutamine. See tasub ennast ära sest vegetatsiooniperiood on aasta läbi ja soojust on küllaga. Mullad on õrnad ning vajavad kaitset ja parandamist.
6) Igal pool Mehhikos ei ole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest 13,7% kogu Mehhiko pindalast on mäestikud ja kõrbed ning lõuna-Mehhikos segab põllumajandusega tegelemist soostumine ja liigniisked mullad madalikel mida tuleb kuivendada. Kui mullad on kuivendatud siis on võimalik seal põllumajandusega tegeleda. Põllumajandusega tegelemist segab ka mulla ärauhtumine vee poolt.

1)
2) Põllumajandus pole mehhiko jaoks väga tähtis. Seda näitab see, et põllu- majanduse osatähtsus rahvastiku hõivastuses on 13,7%. (põllumajanduse ostähtsus riigi SKT-s on 3,7%)
3) Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid. Ülekaalus on elatusmajandus , kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuse- viina .
4) Aastal 2000 sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga ning aastast 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ( NAFTA ) liige.

Mehhiko põllumajandus on spetsialiseerunud nii taime-, kui ka loomakasvatusele.

Peamisteks põllukultuurideks on: suhkruroog, kohv, tomat , nisu, apelsiinid, mais , kartul , banaan (Kasvatatakse ka kanepit ).

Enamarenenud loomakasvatusharud on: veise-, kana - ja seakasvatus.

1) Mehhiko impordib järgnevaid põllumajandustooteid - sojauba , nisu, sorgo ja rapsi.

Mehhiko ekspordib järgnevaid põllumajandustooteid - tomatit, paprikat, kohvi, maisi ja arbuuse.

Džungel, mis põletati maha põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas
Põldude niisutamiseks kasutatakse väga palju vett ning see vähendab vee kogust jõgedes, järvedes ja muudes veekogudes, mis võib lõpuks viia välja nende kuivamisele. See aga tähendaks taimede ja loomade hävingut. Põldude väetamiseks kasutatavad väetised ja kemikaalid ei jää lihtsalt põllule pidama , osa nendest jõuab ka veemajanduse tõttu jõgedesse ja järvedesse ning reostavad põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised , kuid nende olemasolu magevee - ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koos-seisu.
RIIGIKAITSE

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 46 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ransa9 Õppematerjali autor

Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos. Pinnamood, kliimavöötmed, mullatüübid, põllumajandus. Eksport, import.

mehhiko põllumajandus kliima mullatüübid mehhikos mullad kemikaalid talupoeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Inimese mõju keskkonnale

-19. sajand). Just siis kasvas jõudsalt rahvastik, mille tulemusena raiuti põllumaade ja tööstusliku tootmise tarvis maha senisest enam metsa. Väikese jääaja kestel lisandus olulise tegurina veel kivisöe põletamine. Kui siiani on kliimamudelites muutuste ulatuse hindamise aluseks võetud industriaalrevolutsiooni eelne olukord, siis vastsed leiud annavad põhjust arvestused ümber hinnata. Maakasutus Põllumajandus on peamine maakasutuse viis. Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega Looduslike elupaikade kadu

Bioloogia

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

• Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele • Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid • Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses • Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. 11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREŽIIM, TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS; Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa moodustab väga üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk

Geograafia

pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

· Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses · Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. 11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREZIIM, TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS; Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa moodustab väga üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk

Geograafia

docx

Riikide kokkuvõte

kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1